Kõrts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus‑ ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus[1].

Sõnast kõrts[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kõrts tuleneb vene sõnast корчма ('kõrts'), kuid on muganemisel lühenenud. Päritolu näitab ka samast tüvest laenatud tuletis kõrtsmik, kus vene m on säilinud.[1]

Eesti keelest on omakorda edasi laenatud baltisaksa Körts ('kõrts'), liivi kõŗtši- liitsõnas kõŗtšipǟva ('vastlapäev') ja soome murdesõna kortsi ('kõrts').[1]

Ehkki kõrtsiks nimetatakse mitmeid Eesti joogi- ja toitlustusasutusi tänapäevalgi, peetakse sõna kõrts pigem vanapäraseks ning valdavalt kannavad samalaadsed kohad nüüdseks muid liigimääratlusi, nagu restoran, baar või pubi. Tänapäeva eesti keeles ei eristata enam selgelt lähedasi vanapäraseid nimetusi nagu kõrts, trahter, tavern, söögimaja ja ka võõrastemaja, mis tekitab teiskeelsete terminite tõlkimisel segadust.

Eesti kõrtside ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanim teade kõrtsist Tallinnas pärineb aastast 1280, maakõrtsist Eestis aga 15. sajandist.[2] Ordumeistrid ja piiskopid rajasid kõrtse losside ja turukohtade juurde, teede sõlmpunktidesse, suurematesse asulatesse.[2] Algselt müüdi neis ainult õlut, viina hakati laialdasemalt müüma alles 18. sajandil.[2]

17. sajandi lõpul oli Eestis peaaegu igal mõisal oma kõrts, mõnel ka mitu kõrtsi[3]. Linnakõrtse võis sel ajal olla vähemalt 500. Näiteks Narvas oli Rootsi ajal 147 kõrtsi[3].

Kõrtside hiilgeaeg praeguse Eesti aladel oli 19. sajandil: 1895. aastal oli Eestimaa kubermangus 1448 kõrtsi ja teist ligikaudu sama palju Liivimaal[3].

1900. aasta paiku suleti maakõrtsid Eesti- ja Liivimaa kubermangus seoses viinamonopoli seadusega. Hooneid hakati kasutama viinapoodide, einelaudade, seltsimajade jms.[2]

Kõrtsiarhitektuur Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti varasemad kõrtsihooned ehitati rehielamut eeskujuks võttes. Kõrtsis oli avar tall, sellest kitsam kerisahjuga kõrtsituba ja selle taga ning otsas kambrid.[2] Suuremas maanteekõrtsis oli kambreid rohkem, kahhelahjuga kõrtsitoas ja kambrites olid klaasaknad, kõrtsitoa ees sammastega ulualune, tallis köögi ülesannetes roovialune.[2] 18.–19. sajandil arenes välja kogu Baltikumile iseloomulik väga pikk (30–50 m), kõrge kelpkatusega hoone, mille kõrtsitoa ees oli lai kividega sillutatud sammasulualune ja ühes või mitmes otsas tall.[2] Harilikult asusid hoone keskel esik, ka mantelkorsten-köök, sellest paremal talupoegade kõrtsituba, vasakul paar saksakambrit, taga kõrtsmiku eluruumid ja letikamber.[2]

Kõrts kui ühiskondlik hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis peeti kõrtsi eelkõige talupoja joomapaigaks[3]. Talurahval oli kõrts kiriku kõrval üks väheseid kokkusaamise kohti[3]. Enamasti käisid kõrtsis mehed[3]. Kõrtsis peeti ka suuremaid pidusid[3]. Kõrtsi kõrval olid sageli külakiiged ja tuleplatsid[3].

Kõrtsilaua tagant said alguse ja koordineerimise ka mitmed talurahvarahutused[3]. Näiteks Atla-Eeru kõrtsist koordineeriti 1858. aasta Mahtra sõda[3].

Kõrtse on kajastatud paljudes teostes eesti kirjanduses (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde) ja kunstis (Oskar Hoffmann, Andrus Johani), kuid ka teistes žanrites. Tuntud on kõrtsistseen Gustav Ernesaksa ooperist "Tormide rand". Välismaistest kunstitraditsioonidest on kõrtsiteema olnud tähtsal kohal näiteks Madalmaade maalikunstis (Johannes Vermeer).

Kõrtsis pakutavad joogid ja söögid[muuda | muuda lähteteksti]

Viina kangus oli kõrtsis 50% vol. Viina müügiks kasutati tembeldatud vasknõusid: toopi, pooltoopii ja kortelit.[viide?]

Kuulsaid Eesti kõrtse[muuda | muuda lähteteksti]

Altja kõrts

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 kõrts, Eesti etümoloogiasõnaraamat
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn. 2000
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Piret Õunapuu Kõrts kui kohtumispaik 12.04.2002, Sirp (vaadatud 28.07.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]