Katvari vald

Katvari vald
läti Katvaru pagasts
Pindala: 124,2 km²
Elanikke: 1076 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 8,7 in/km²
Keskus: Pociems

Katvari järv

Katvari vald (läti keeles Katvaru pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Limbaži linnaga, Pāle, Umurga, Viļķene, Limbaži ja Brīvzemnieki vallaga ning Valmiera piirkonna Dikļi vallaga.

Valla pindala on 124 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1256 inimest. Valla keskus on Pociemsi küla, vallamaja asub aadressil Liepu iela 5. Vallavanem on 2018. aastast Pēteris Magone.

Ajalugu

Praegune Katvari vald asub alal, kus varem on asunud Katvari ja Pociemsi vald. Pociemsi vald (saksa keeles Posendorf; vene keeles: Позендорфская волость) moodustati 19. sajandi lõpus, mil liideti Ķipēni ja Pociemsi mõisavald. Aastal 1935 oli selle pindala 60,25 km² ja seal oli 1012 elanikku. Ka Katvari vald (saksa keeles Kadfer; vene keeles: Катверская волость) moodustati 19. sajandi lõpus, mil liideti Katvari ja Tiegaži mõisavallad. Aastal 1935 oli selle pindala 59,25 km² ja seal oli 976 elanikku.

1945 moodustati Katvari valla aladele Katvari ja Tiegazi külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Katvari külanõukoguga likvideeritav Tiegaži külanõukogu, aastal 1962 aga likvideeritav Pociemsi külanõukogu. Kuni selle ajani oli valla ja külanõukogu keskuseks Vecstirnase talu. Aastal 1971 arvati osa külanõukogu maadest taasloodava Limbaži külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti sellega osa Viļķene, Dikļi, Brīvzemnieki ja Limbaži külanõukogu alasid, osa Katvari külanõukogust liideti Ārciemsi, Umurga, Viļķene, Dikļi ja Limbaži külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Katvari vald Limbaži piirkonda.>

Kuni 2011. aastani tegutses Pociemsis põhikool. Selle sulgemise järel õpivad valla lapsed kas Umurgas või Limbažis. Katvaris asub erivajadustega lastele mõeldud internaatkool.

Loodus

Vallast saab alguse Brasla jõgi, läänepiiril voolab ka Svētupe jõgi. Tähtsamad järved on Katvari järv, Linezers, Melnezers, vald piirneb ka Dūņezersi järvega. Vallas on liivakarjäär, seal lõigatakse ka turvast.

Kaitstavad mälestised

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all luuletaja Fricis Bārda sünnikodu ja Aišēni muinaskalmed, lisaks veel Katvari mõisa elumaja kamin ja kolme toa laed. Regionaalse kaitse all on Jenavase muinaskalmed ja Brūveļi muinaskalmed ning sealne kirikuase.

Looduskaitse all on Gāršase tamm, Pociemsi paju, Vēveri paju, Pīpeskalnsi paju, Salase paju, Pļaviņase pärn, Ķipēni mõisa pärn, Ķipēni tamm, Ķipēni mõisa allee paju, Kabri mäe pärn, Ječkalni pärn, Ječkalni tamm, Ozoli tamm, Ozoli-Ozoliņi tamm, Ozoliņi tamm, Ķaukuļi pärn, Gumzkalni hõbepajud, Lapiņi kask, Ģibeni pärn, Meždibeni tamm, Kaktiņi vaher, Pāneļi paju, Īvanti tamm, Katvari mõisa tamm, Katvari lehis, Katvari pärnad, Katvari pargi mänd, Kārlis Ulmanise istutatud tamm, Jānis Balodise istutatud tamm, Akmentiņi tamm, Upītese 1. elupuu, Briņķi kooli pärn, Briņķi kooli paju, Briņķi kooli tamm, Rūnase tamm, Rūnase hõbepajud, Katvari-Stirnase dendraarium, Stirnase kollane kask, Stirnase Amuuri korgipuu, Sapiņi pärn, Sauleskalnsi allee pärn, Puriņi tamm, Tiegaži mõisa allee pärnad, Tiegaži mõisa allee saar, Tiegaži tamm ja Lišķi tamm. Valla edelaosa jääb Dūņezersi järve hoiualale, vald ise asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 1079 lätlast, 48 venelast, 10 valgevenelast, 10 ukrainlast, 7 poolakat ja 3 leedulast.

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv
Jomalas	mazciems	15 (2007)
Katvari	skrajciems	30 (2007)
Līcīši	mazciems	30 (2007)
Pociems	vidējciems	239 (2022)
Priedes	vidējciems	69 (2021)
Stirnas	mazciems	28 (2007)
Tiegaži	vidējciems	145 (2007)
Upēni	mazciems	20 (2007)
Viekaži	mazciems	38 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

• 
  Fricis Bārda sünnikodu
• 
  Katvari mõisa peahoone
• 
  Ķipēni mõisa peahoone
• 
  Fricis Bārda suvemajake

Välislingid

 Katvari vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis