Braslava vald

Allikas: Vikipeedia
Braslava vald

läti Braslavas pagasts

Vapp

Pindala: 82,8 km²
Elanikke: 556 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,7 in/km²
Keskus: Vilzēni
Urga kõrts

Braslava vald (läti keeles Braslavas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aloja ja Brīvzemnieki ning Valmiera piirkonna Skaņkalne, Matīši ja Vecate vallaga.

Valla pindala on 83 km². 2010. aasta seisuga elas seal 727 inimest.[2] Valla keskus on Vilzēni küla.

Üheksa uksekomplekti Vilzēni mõisas (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Braslava valla pindala 36,2 km² ja seal elas 661 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati Braslava külanõukogu, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1954 liideti Braslava külanõukoguga Vilzēni külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Aloja linnaga, külanõukogu sai aga maad juurde Skaņkalne külanõukogult.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Aloja linn vallast.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Iģe jõe kaldal. Selle aladel asusid Vilzēni, Urga ja Braslava mõisad. Valda jäävad kaks järve - Urgas veskijärv ja Ķirumezers. Endise Vilzēni mõisa pargis kasvab Läti suurim Euroopa lehis, mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.[6] Looduskaitse all on veel teinegi Vilzēni mõisa pargi lehis, samuti ka sealsed tammed ja pähklipuu, Lielsanči jalakas, Lielsanči tammed, Lielsanči põllu tamm, Lielkarīte tamm, Iģe kalda tamm, Zaļauskase tamm, Braslava kooli mänd, Jaunskultese elupuu, Jaunsanči paju, Zaļauskase paju, Vinteri nulg, Ķuķi saar, Ķuķi tamm, Braslava allee tamm, Braslava pargi lehis, Braslava pargi pärn, Vinteri elupuu, Stalbe maja paju, Mazkaibenieki elupuu, Dzirnavnieki tammed, Urga nulg, Plikši saar, Ķīļi paju, Vilzēni pärn, Purmalīši saar, Murķeļi tammed, Blankaskrogsi pärn, Annasmuiža tamm ja Urga paju.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 569 lätlast, 35 venelast, 9 valgevenelast, 7 ukrainlast, 3 poolakat ja 2 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Braslava mazciems 43 (2018)
Klāmaņi mazciems 23 (2007)
Urga vidējciems 101 (2006)
Vilzēni vidējciems 129 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas dabas pieminekļi
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]