Poolmõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli 19. sajandil ja 20. sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.[1]

1864. aastal esimest korda väljaantud Balti Eraseaduses (artikkel 599) defineeriti rüütlimõis ja sätestati selle miinimumsuurus. Eestimaal pidi rüütlimõis olema vähemalt 150 tiinu (selle hulka ei kuulunud heina- ja karjamaad) suur. Liivimaal oli minimaalnõudeks 300 tiinu (selle hulka ei loetud veekogusid, soid ja muid kõlbmatuid maid). Kolmandik sellest pidi olema hea põllumaa (sks k Brustacker). Saaremaal loeti rüütlimõisaks mõisa, mille pindala oli vähemalt 162 tiinu ja kolmandik sellest oli hea põllumaa.[2] Nendele minimaalmääradele mittevastavad mõisad kantigi maaraamatusse maakohtadena ehk poolmõisatena.

Mõisad, mis küll ei vastanud kehtestatud suurusemäärale ja oleksid pidanud olema poolmõisa staatusega, kuid olid varem kinnistatud maaraamatusse (Saaremaal 1819, Liivimaal 1860 ja Eestimaal 1856), rüütlimõisa õigusi siiski ei kaotanud.[2] Seetõttu võis mõni poolmõis olla mõnikord suurem rüütlimõisast.[3]

Poolmõisad võisid koosneda nii mõisa- (sks k Hofsland) kui talumaast (sks k Bauerland) või mõlemast.

Eestimaa poolmõisad (1900. aastal)[4][muuda | muuda lähteteksti]

Harjumaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaserahu (Birkenruh) (182 tiinu). Eraldati Pikvast 1884.
  • Kaunissaare (Kaunisaar) (497 tiinu). Eraldati 1815 Peningist.
  • Kodila (Koddil) (597 tiinu). Kaotas rüütlimõisa õigused 1876.
  • Koppelmaa (Koppelmann) (484 tiinu).
  • Kose (Kosch) (17 tiinu). Eraldati Nehatust 1790.
  • Kurkse (Kurks) (548 tiinu). Eraldati Ristist.
  • Kõltsu (Wellenhof) (101 tiinu). Eraldati Põllkülast 1806.
  • Kädva (Kedwa). Purila poolmõis alates 1875.
  • Luka (Lucca) (21 tiinu). Eraldati Rannamõisast 1849.
  • Niitvälja (Eschenrode) (432 tiinu). Eraldati Leholast 1867.
  • Nõmbra (Nömbra) (214 tiinu). Eraldati Alaverest 1855.
  • Paasiku (Pasik) (780 tiinu). Eraldati Jägalast 1858.
  • Pärnamaa (Pernama). Eraldati Nurmest.
  • Pühatu (Pühhat) (552 tiinu). Kaotas rüütlimõisa õigused 1864.
  • Riidaku (Ridaka) (347 tiinu). Kaotas rüütlimõisa õigused 1877.
  • Saida (Saida) (517 tiinu). Endine Nurme karjamõis.
  • Saumetsa (Saumetz) (215 tiinu). Kaotas rüütlimõisa õigused 1874.
  • Sääsküla (Saesküll) (120 tiinu). Eraldati Saumetsast 1876.
  • Võhmuta (Wechmuth) (151 tiinu). Eraldati Perilast 1895.

Järvamaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karlsruue (Carlsruh). Eraldati Arukülast.
  • Korba (Korba) (28 tiinu). Eraldati Silmsist 1822.
  • Lehtmetsa (Lechtmetz) (384 tiinu). Eraldati Linnapest 1838.
  • Metsamõisa (Karlsbrunn) (67 tiinu). Eraldati Võhmutast 1847.
  • Prümli (Heidemetz) (283 tiinu). Rüütlimõis muudeti poolmõisaks 1868. Rava poolmõis.
  • Sandhofi (Sandhof). Eraldati Väinjärvest ja Rammas 1850. Preedi poolmõis.
  • Vahu (Wöhho) (110 tiinu). Eraldati Preedist 1823.
  • Wiesenhof.

Läänemaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hardu (Hardo) (309 tiinu).
  • Kuuda (Kuda) (83 tiinu). Eraldati Tollist 1863. Rüütelkonnamõis.
  • Laiküla (Layküll) (858 tiinu). Kaotas rüütlimõisa õigused 1864.
  • Leediküla (Lediküll) (130 tiinu). Eraldati Nõmkülast 1872.
  • Männiku (Tannenhof) (388 tiinu). Poolmõis alates 1865.
  • Nõmmepere (Waldeck) (136 tiinu). Eraldati Lümandust 1875.
  • Pargi (Parkhof) (34 tiinu). Eraldati popsikohana Kõrvetagusest 1828.
  • Rumba (Rumba) (329 tiinu). Endine Vanamõisa karjamõis.
  • Saunja (Saunja) (534 tiinu). Eraldati Salajõest 1832.
  • Sillamöldre (Silla) (43 tiinu).
  • Suursoo (Moorhof) (1310 tiinu).

Virumaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aravuse (Arrowus) (82 tiinu).
  • Aruvälja (Arrohof) (143 tiinu). Eraldati Injust 1848-1850.
  • Eigu (Kimmelshof) (90 tiinu). Eraldati Vohnjast 1858.
  • Imukvere (Immokfer) (667 tiinu). Eraldati Veneverest.
  • Juhkentali ehk Joaorg (Joachimsthal) (28 tiinu). Eraldati Joalast 1881.
  • Kullaaru (Kullarro) (275 tiinu). Eraldati Kloodist 1855.
  • Lammasküla (Lammasküll) (324 tiinu).
  • Lontova (Blücher) (48 tiinu). Sadam poolmõisa õigustes. Eraldati Kundast 1840.
  • Meriküla (Merreküll) (3843 tiinu). Eraldati Laagnast 1862.
  • Musi (Julienhof) (106 tiinu).
  • Müüriku (Marienhof). Eraldati Väike-Maarja pastoraadist 1808, seejärel Vaost ja Kaarmast.
  • Nõmme (Nömme) (124 tiinu). Poolmõis alates 1865.
  • Perevolok (145 tiinu).
  • Prüningi (Ulrichsthal) (95 tiinu).
  • Riigi (Wasahof) (805 tiinu). Hermamäe poolmõis alates 1881.
  • Roodevälja (Rodewal) (137 tiinu).
  • Siivertsi (Ferdinandshof) (100 tiinu). Eraldati Riigist.
  • Sillamäe (Sillamäggi) (107 tiinu). Eraldati Vaivarast 1850.
  • Tammispea (Tammispäh) (172 tiinu). Eraldati Essust 1848. Kuulus viimase juurde taas aastast 1898.
  • Tarakuse (Tarrakus) (502 tiinu). Eraldati Jõhvist 1863.
  • Toomla (Thomel) (187 tiinu). Eraldati Andjast 1851.
  • Ubja (515 tiinu). Eraldati Uhtnast 1875.
  • Uhe (Uhhe). Eraldati 1874.
  • Vallisaare (Usnowa) (1172 tiinu).
  • Woldemarshof (16 tiinu).
  • Ädara (Eddara) (260 tiinu).

Liivimaa poolmõisad (1900. aastal)[5][muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kulli (Kulli) (369, 92 tiinu). Luteri kiriku vaimulike mõis.
  • Mäe-Nõmpa (Hoch-Nempa) (204 tiinu).

Tartumaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vahi (Franzenshütte) (100 tiinu).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baltisches Historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (Einschiesslich Nordlivland). Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. – Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Bd I. Köln-Wien, 1985, xx.
  2. 2,0 2,1 Whelan, Heide W. Adapting to Modernity. Family, Caste and Capitalism among the Baltic German Nobility. Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag, 1999. Lk 88, allmärkus.
  3. Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. Lk 7-55. - Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1994. Lk 17.
  4. Richter, Adolf. Richter´s Baltische Verkehrs- u. Adressbücher. III. Band: Ehstland. Riga: Im Selbstverlage des Herausgebers, 1900. Lk 1-98.
  5. Livländisches Adressbuch. 1900. Lk 120-154, 207-24.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]