Staicele vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Staicele vald

läti Staiceles pagasts

Pindala: 258,3 km²
Elanikke: 552 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,1 in/km²
Keskus: Staicele
Staiceles pagasts LocMap.png
Rozēni mõisa häärber

Staicele vald (läti keeles Staiceles pagasts) on vald Lätis Aloja piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Staicele linna ja Aloja vallaga, Mazsalaca piirkonna Skaņkalne ja Ramata vallaga ning Salacgrīva piirkonna Salatsi ja Heinaste vallaga. Põhjas piirneb vald Pärnumaa Häädemeeste ja Saarde vallaga.

Valla pindala on 258 km². 2010. aasta seisuga elas seal 676 inimest.[2] Valla keskus on Staicele linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli tänapäeva Staicele valla aladel asuva Rozēni valla pindala 237,7 km².[3] Aastal 1945 jagati vald Rozēni, Staicele ja Vīķi külanõukogudeks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1950 sai Staicelest linnaline asula, ülejäänud Staicele külanõukogu alad liideti aga Rozēni külanõukoguga. Aastal 1958 allutati Rozēni ja Vīķi külanõukogud Staicele linnale. 2009. aastast kuulub Staicele vald Aloja piirkonda. Aastal 1977 liideti osa Staicele linnale alluvatest aladest Ramata külanõukoguga, samas sai külanõukogu juurde veidi maad Aloja linnale allunud aladest.[4] 2010. aastal eraldus Staicele linn vallast.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald jääb suuremalt jaolt Salatsi jõe kallastele, kus asub mitmeid liivakivipaljandeid, allikaid ja koopaid. Nende seas asub ka 24 meetri pikkune Vīksnase koobas, mis on üks pikemaid Salatsi jõe kaldal.[5] Ka Īģe jõe kaldal asub Pursalase liivakivipaljand. Vallast algab Reiu jõgi.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on vallas riikliku kaitse all hiiepaigana kasutusel olnud Karogkalniņši küngas ja seal asuv Ohvrikivi.[6] Kohaliku kaitse all on Lījciemsi keskaegne kalmistu, Ķenči linnamägi ja Staicele keskaegne kalmistu.[7] Looduskaitse all on Kabi vaher, Gaņģi künnapuu, Eži tamm, Ģederti elupuu, Eglīši remmelgas, Upītese remmelgad, Līciemsi pärnad, Noriņase elupuu, Kaktiņi pärn, Limšēni kask, Voodipärn, Vīķi veski tamm, Vīķi mänd, Limšēni mänd, Vīķi hall pähklipuu, Niedrāji haab, Niedrāji lõhenenud kask, Ķirķi tamm, Ķila pajud, Dzelzāmuri toomingas, Rozēni Mežmuiža pärn, Rozēni Mežmuiža tamm, Vecpuršēni vaher, Puršēni pärn, Liepkalnsi männid, Puršēni mänd, Liļļase tamm, Kraukļi pärn, Kraukļi mänd, Ozoliņi kuusk, Ozoliņi mänd, Dūņgravise kask ja Liepkalnsi kuusk. Valla põhjaosa jääb Kalna soo ja Ziemeļu purvi (Põhjasoode) hoiualadele, valla idaosa Dzērve soo hoiualale, lääneosa Lielpurvsi hoiualale. Samuti asub vallas 52,7 hektari suurune Ungurpilsi metsa hoiuala. Valda läbib Salatsi oru maastikukaitseala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 555 lätlast, 8 venelast, 3 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 4 poolakat.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Karogi mazciems 23 (2006)
Ķila mazciems Alla saja
Limšeni mazciems 11 (2006)
Līciems mazciems 2 (2006)
Mārciems mazciems 11 (2006)
Puršeni mazciems 25 (2006)
Rozēni vidējciems 120 (2006)
Vīķi aprūpes ciems 94 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas dabas pieminekļi
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt?