Valge-toonekurg

Allikas: Vikipeedia
Valge-toonekurg
Ciconia ciconia (aka).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond: Toonekurglased Ciconiidae
Perekond: Toonekurg Ciconia
Liik: Valge-toonekurg
Ladinakeelne nimetus
Ciconia ciconia
Valge-toonekure levik ja ränne
Valge-toonekure levik ja ränne

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.

Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.

Levik ja arvukus[muuda | muuda lähteteksti]

Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.

Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.[1]


Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000–520 000 lindu[2]. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200)[3]. Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud[1].

Valge-toonekurg
Valge-toonekure muna

Pesitsemine ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.

Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola, Leedu ja Valgevene rahvuslind.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Margus Ots. ""Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal"". 2015. Failitüüp: PDF. Kasutatud 7.09.2017. Eesti.
  2. ""White Stork Ciconia ciconia"". www.birdlife.org. Kasutatud 29.08.2010. Inglise.
  3. ""Preliminary results of the VI. International White Stork Census 2004/05"". bergenhusen.nabu.de. Failitüüp: PDF. Kasutatud 29.08.2010. Inglise.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari 'Pääsuke' 5.) Tallinn: Valgus.
  • Valgete toonekurgede loendus. Päevaleht, 15. aprill 1939, nr. 102, lk. 3.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]