Salatsi oru looduspark
| Salatsi oru looduspark | |
|---|---|
| Dabas parka "Salacas ieleja" | |
 | |
| Pindala | 62,597 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 1977 |
 | |
Salatsi oru looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Limbaži piirkonnas Salatsi ja Staicele linna, Salatsi, Heinaste ja Staicele valla territooriumil ning Valmiera piirkonnas Mazsalaca linna, Mazsalaca, Skaņkalne ja Ramata valla territooriumil.
Kaitseala (läti keeles Salacas ieleja) loodi 1977. aastal, kaitsmaks Salatsi jõe orgu, sealseid elupaikasid, liivakivipaljandeid ja muid loodusväärtusi. Tänapäeval jääb looduspark Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale. Kaitsealal asub arvukalt geoloogilisi väärtusi, nende seas ka Mērnieki punased kaljud ja Läti ning kogu Baltikumi pikimad Dauģēni koopad.[1] Suurema osa jõe orust moodustab tegelikult jääaja eelne mattunud org ehk ürgorg.
Piirkonna kaitse sai alguse aastal 1962, mil jõele loodi lõhekaitseala. Aastal 1977 rajati selle baasil looduspark pindalaga 4868 ha, aastal 1983 laiendati kaitseala, nii et selle pindala oli 5323 ha. Aastal 1977 võeti esimese geoloogilise üksikobjektina kaitse alla ka Mērnieki punased kaljud. Aastast 1997 allub looduspark Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale. Tänapäevastes piirides on looduspark aastast 1999.[2]
Salatsi ümbruskond[muuda | muuda lähteteksti]
Salatsi oru looduspark jaguneb kaitsekorralduslikult neljaks erinevaks piirkonnaks. Ühe osa moodustab Salatsi linna ja Salatsi valla aladele jääv osa (ligi viiendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus jõe ja selles elavate lõhede kaitse.[3]
Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Vana-Salatsi mõisaansambel, Korģe jõel asuv Steliņi veski, Salatsi piiskopilinnuse ase ja Salatsi linnas asuv aastal 1911 valminud sild, mis on esimene Baltimaadesse rajatud raudbetoonsild.[4]
Piirkonnas lõikuvad oruga Balti jääpaisjärve rannaluited (suurim absoluutne kõrgus 33 m). Teise luideteaheliku moodustavad merest 5 meetri kõrgusel asuvad Litoriinamere rannaluited.[5]
Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas karulauk, karvane maarjalepp, mets-kuukress, kattekold, karukold, kahelehine käokeel, kuradi-sõrmkäpp ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Varem on sealt leitud ka raudtarna, vahelmist lõokannust ja hammasjuurt, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.[6] Kaitstavatest lindudest elavad seal jäälind, laanepüü, jääkoskel, valge-toonekurg, rukkirääk, tamme-kirjurähn, musträhn, laanerähn, väike-kärbsenäpp, nõmmelõoke ja punaselg-õgija. Mõnel aastal pesitseb seal ka kaldapääsuke, kuigi see liik eelistab pesitseda jõe keskjooksul.[7] Imetajaist elavad seal metsnugis, saarmas, ilves, valgejänes ja tuhkur,[8] kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn ja tiigikonn.[9]
Selgrootutest elavad seal rulltigu, jõe-napptigu, harilik kedertigu, Litoglyphus naticoides, Musculium lacustere, paks jõekarp, vesiking, jõevähk, suur-rabakiil, rohe-vesihobu, muskussikk, nahkjooksik, karus-lühitiib, täkkeline villimardikas, vaablassikk, hiidkoor, ninasarvikpõrnikas, täpik-haavasikk, lõuna-näpitspõrnikas, ahas-kiitsaksikk, Pedicia rivosa, harilik piksepeni ja kevadpaabusilm.[10] Kaitstavatest kaladest elavad seal meriforell, lõhe, mõrukas Rhodeus sericeus, harilik hink, võldas, vingerjas, jõesilm, ojasilm ja merisutt.[11]
Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed Ranunulion fluitantis- ja Callitricho-Batrachion-kooslustega), 6210 (Festuco-Brometalia-kooslustega kuivad poollooduslikud rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal), 6510 (Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (Tilio-Aceron-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) ja 91E0 (Sanglepa (Alnus glutinsa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad).[12]
Rozēni ja Mērnieki ümbruskond[muuda | muuda lähteteksti]
Salatsi oru looduspargi teise osa moodustab Rozēni ja Mērnieki ümbruskond, mis jääb valdavalt Heinaste valda (ligi viiendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus looduse ja maastiku ning kultuuriväärtuste kaitse.[13]
Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Rozēni kärestikud, turistide peatuspaik Vecvietas, traditsiooniline heinamaa Kanīši saarel, Mērnieki kool ja kaks selle juures asuvat tammiaset, vana asulakoht Mērnieki männikus, Mērnieki kärestikud, Ezernieki kaljud, Mērnieki punased kaljud, vana vabaõhupidude paik Špīlbergi laht, Mērnieki veski ja sealne kalakasvatus, Punčuri-Tikmači koolmekoht, Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee sild ja Norēni veski.[14]
Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas võsu-liivsibul, karvane maarjalepp, harilik ungrukold, kattekold, karukold, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, kuradi-sõrmkäpp ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Varem on sealt leitud ka karulauku, vahelmist lõokannust, halli käppa, jumalakäppa, balti sõrmkäppa, pruuni raunjalga, müür-raunjalga, paas-kolmissõnajalga ja hammasjuurt, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.[15]
Kaitstavatest lindudest elavad seal jäälind, jääkoskel, valge-toonekurg, öösorr, värbkakk, musträhn, nõmmelõoke ja vööt-põõsalind.[16] Imetajaist elavad seal tiigilendlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, metsnugis, saarmas, valgejänes ja tuhkur.[17]
Selgrootutest elavad seal rulltigu, liudtigu, jõe-napptigu, harilik kedertigu, viinamäetigu, Clausilia pumilia, Lithoglyphus naticoides, paks jõekarp, sammastigu, vesiking, suur käävtigu, harilik käävtigu, jõevähk, käristaja, rohe-vesihobu, muskussikk, hariveslane, nahkjooksik, karus-lühitiib, täkkeline villimardikas, vaablassikk, hiidkoor, ninasarvikpõrnikas, lõuna-näpitspõrnikas ja Pedicia rivosa.[18] Kaitstavatest kaladest elavad seal meriforell, lõhe, mõrukas Rhodeus sericeus, harilik hink, võldas, vingerjas, jõesilm ja ojasilm.[19]
Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed Ranunulion fluitantis- ja Callitricho-Batrachion-kooslustega), 6210 (Festuco-Brometalia-kooslustega kuivad poollooduslikud rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal), 6230 ( Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (Tilio-Aceron-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad), 91F0 (hariliku tamme (Quercus robur), künnapuu (Ulmus lavis) ja põldjalaka (U. minor), hariliku saare (Fraxinus excelsior) või ahtalehise saarega (Fraxinus angustiflia) lammi-segametsad suurte jõgede kaldavallidel) ja 91E0 (Sanglepa (Alnus glutinsa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad).[20]
Staicele ja Rozēni ümbruskond[muuda | muuda lähteteksti]
Salatsi oru looduspargi kolmanda osa moodustab Rozēni ja Staicele ümbruskond, mis jääb valdavalt Staicele valda (ligi kuuendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus looduse ja maastiku ning kultuuriväärtuste ja traditsioonilise talumajanduse kaitse.[21]
Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Rozēni mõis, Puršēni karjamõis ja Ceplenieki telliselööv.[22]
Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas paljas hammassammal, vööthuul-sõrmkäpp, karvane maarjalepp, harilik ungrukold, kattekold, karukold, pääsusilm, kahelehine käokeel, kuradi-sõrmkäpp ja kahkjaspunane sõrmkäpp.[23]
Kaitstavatest lindudest elavad seal jäälind, jääkoskel, valge-toonekurg, tamme-kirjurähn, kalakotkas ja händkakk.[24] Imetajaist elavad seal tiigilendlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, metsnugis, saarmas ja tuhkur.[25]
Selgrootutest elavad seal jõe-napptigu, Clausilia pumilia, paks jõekarp, mägi-sulgsuu, vesiking, jõevähk, suur-rabakiil, rohe-vesihobu, muskussikk, hariveslane, nahkjooksik, metallpõrnikas, vaablassikk ja ninasarvikpõrnikas.[26] Kaitstavatest kaladest elavad seal meriforell, lõhe, mõrukas Rhodeus sericeus, harilik hink, võldas, vingerjas, jõesilm ja ojasilm.[27]
Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed Ranunulion fluitantis- ja Callitricho-Batrachion-kooslustega), 6230 ( Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 7220 (nõrglubjalasundit moodustavad allikad), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (Tilio-Aceron-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) ja 91E0 (Sanglepa (Alnus glutinsa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad).[28]
Mazsalaca ja Staicele vaheline lõik[muuda | muuda lähteteksti]
Salatsi oru looduspargi neljanda osa moodustab Mazsalaca ja Staicele ümbruskond, mis asub Aloja piirkonna idaosas ja Mazsalaca piirkonnas (ligi kaks viiendikku looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus loodusobjektide kaitse. Tegemist on looduspargi inimtegevusest kõige vähem mõjutatud osaga.[29]
Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Skaņkalne linnamägi, Līciemsi keskaegne kalmistu, Kukurbaļļi muinaskalme, Vecdauģēni keskaegne kalmistu, Vīkšēni linnamägi ja Vīkšēni kalmemägi. 19. sajandil kujunesid seal välja kaks suuremat kohalikku tööstuskeskust. Staicelesse rajati paberivabrik, Mazsalacas hakati aga töötlema villa ja lina. Ka kujunesid sinna uued põllumajandusliku tegevuse keskused, ehitati välja Valtenbergi mõis ja Vīķi mõis. Skaņkalne linnamägi kujundati pargiks. Sellest ajast on pärit ka Jaunsilmači talu, veidi hiljem rajati ka Līči koolimaja.[30]
Sellel jõelõigul on palju kaitstavaid geoloogilisi objekte, paljandeid ja koopaid. See on tingitud suhteliselt õhukesest Kvaternaari setete kihist (0–30 m), mille all asuvas ürgorus Salatsi jõgi voolab.[31]
Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas paas-kolmissõnajalg, pääsusilm, karvane maarjalepp, nõmmnelk, harilik ungrukold, kattekold, karukold, väike käopõll, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, kuradi-sõrmkäpp, balti sõrmkäpp ja vööthuul sõrmkäpp. Varem on sealt leitud ka karulauku, vahelmist lõokannust, kaunist kuldkinga, harilikku kuldkanni, kuninga-kuuskjalga, harilikku sookolda, müür-raunjalgaja hammasjuurt, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.[32]
Kaitstavatest lindudest elavad seal jäälind, jääkoskel, valge-toonekurg, must toonekurg, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, tamme-kirjurähn, laanerähn, hallpea-rähn, metsis, nõmmelõoke ja punaselg-õgija.[33] Imetajaist elavad seal tiigilendlane, veelendlane, tõmmulendlane, Nattereri lendlane, kääbus-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suur-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, puun-suurkõrv, metsnugis, ilves, pruunkaru, saarmas, valgejänes ja tuhkur,[34] kahepaiksetest rohukonn, veekonn ja tiigikonn.[35]
Selgrootutest elavad seal rulltigu, liudtigu, harilik kedertigu, mägi-sulgsuu, must seatigu, viinamäetigu, Lithoglyphus naticoides, Musculium lacustre, paks jõekarp, liistaktigu, vesiking, jõevähk, suur-rabakiil, rohe-vesihobu, muskussikk, hariveslane, nahkjooksik, karus-lühitiib, täkkeline villimardikas, metallpõrnikas, eremiitpõrnikas, vaablassikk, hiidkoor, Mycetophagus quadripustulatus, ninasarvikpõrnikas, pihlaka-salehundlane, täpik-haavasikk, ahas-kiitsaksikk, lõuna-näpitspõrnikas, Habronyx heros, piksepeni, päevapaabusilm ja Pedicia rivosa.[36] Kaitstavatest kaladest elavad seal meriforell, lõhe, vinträim, merisiig, nugakala, mõrukas Rhodeus sericeus, harilik hink, võldas, vingerjas, jõesilm ja ojasilm.[37]
Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed Ranunulion fluitantis- ja Callitricho-Batrachion-kooslustega), 6230 (Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 7110 (looduslikus seisundis rabad), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (Tilio-Aceron-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad) ja 91E0 (Sanglepa (Alnus glutinsa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad).[38]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 17.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 18.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 19–20.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27–28.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 30.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 33.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 42–43.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 7.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 19–20.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 27–28.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 29.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 30–31.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 32.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 34.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 42–44.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 18.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 28–29.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29–30.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 40–42.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 17–18.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 19.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 30.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31–31.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 34.
- ↑ Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 43–45.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel (läti keeles)