Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Allikas: Vikipeedia
Siia suunab märksõna "sõjakool"; üldmõiste kohta vaata artiklit sõjakool (üldmõiste)
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Kvyoa peahoone.jpg
Asutatud 1919
Tüüp Avalik-õiguslik
Ülema ülesannetes kolonelleitnant
Enno Mõts
Asukoht Riia 12, Tartu, Eesti
Kvuoa logo.png

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Kõrgkool tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda maaväe, õhuväe, mereväe erialale ja saada vastava väeliigi nooremohvitseri ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka NATO-s.

KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA Lahingukoolis allohvitserid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kasarm, Tondi 55, Tallinn.

Õppeasutuse ajalugu algab 3. aprillil 1919. Kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel loodud õppeasutus Vabariigi Sõjakool koolitas nooremohvitsere jala-, suurtüki- ja ratsaväeklassides.[1] Sõjakool asus algselt Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides, 1923. aastast aga endise Peeter Suure merekindluse sõjaväelinnaku kasarmutes.

Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs

1923. aasta sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923 koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õppeasutuste sulgemiseni.

Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledž [2]. 1993. aastal, kui Eesti Sisekaitse Akadeemia nimeks sai Eesti Riigikaitse Akadeemia, formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks.[2] 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVÜÕA moodustati uuesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemias paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Valdeki õnnetus[muuda | muuda lähteteksti]

14. juunil 1934. Sõjakooli korraldatud taktikalistel õppustel Valdeki laskeväljal, sai aspirantide käes plahvatanud mürsu tõttu surma 10 sõjakooli aspiranti. Surma said Heino Eerits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärl, Johannes Kattai, Endel Uulist, Hugo Juhkam; 17. juunil suri haavadesse Ferdinand Hausenberg. 16. juunil korraldati Tondil 1. dets. langenud kadettide mälestussamba juures aktus õnnetuse ohvrite mälestamiseks. Leinaaktusest võtsid osa sõjakool ja naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner.

1935. toimus Tallinnas Sõjaringkonnakohtu istung, kus süüalusteks olid õppeasutuse ülem kolonel Artur Saueselg ja kapten Voldemar Tepper. Kohtuotsusega leiti V. Tepper süüdi olevat hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises ning teda karistati ühekuise arestiga peavahis. A. Saueselg mõisteti õigeks.

Taasasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1998. aastast andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekõrgharidusõpet, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitseväes esmajärjekorras rühmaülematena. Õppe nominaalaeg oli 3,5 aastat ning see koosnes üld- ja põhiõppeainete plokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktikaalaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – diplomiõppe õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka pataljoni tasemel. Õppeaeg oli samuti 3,5 aastat ja õppekava kogumaht 151 ainepunkti. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ja õppekava oli mõeldud juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 19981999 tegutses KVÜÕA Tallinnas Eesti Riigikaitse Akadeemia territooriumil kuni ületoomiseni Tartusse 1999. aasta sügisel.

1998. aastal hakkas KVÜÕA uuesti maaväe ohvitseridele rakenduskõrgharidust andma.

KVÜÕA korraldas aastatel 2001–2002 Soome abiga logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003–2004 logistika, suurtükiväe ja õhutõrje eriala kursuste korraldamisel.

2003. aastal otsustas KVÜÕA liituda Bologna kõrgharidussüsteemiga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 käskkirjaga ja selle õppekava järgi hakati õpetama 2004. aastast.

2004. aastast õpetati Eestis juba kõiki erialasid, mida varem õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes. Rakenduskõrgkooli seaduse alusel andis 21.07.2005 Vabariigi Valitsus välja korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe. Esimene magistriõppe ehk keskastmekursus KVÜÕA-s algas 2005. aasta septembris.

2006. aastal sai KVÜÕA esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistriõppele (tingimisi selle tõttu, et esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).

Aastal 2008 avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ja 2011. aastal ka mereväeohvitseridele.

20082009 hakati KVÜÕA-s õppekavu muutma väljundipõhiseks, mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle Euroopa levinud õpirändeprogrammist Erasmus, mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕA-le omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõude.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕA-l tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja VÕTAt (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada õppekavasid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

Lahingukool liideti õppeasutustega 2010. aastal.

2010. aastal algas esimene nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus kõrgharidusega õppuritele.

Eksternõpet hakati andma KVÜÕA-s 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes.

2010. aastal tehti üleminekuhindamine, mil hinnati kõrgkoole üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikkust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ja magistriõpe) andva õppeasutusena.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal asus õppeasutus Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast välja Tondi kasarmute kompleksi. Tondil oldi kuni 1941. aastani.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž.[2] Tartusse kolis sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisse põllumajandusakadeemia hoonesse, mis enne sõda kuulus Kaitseliidule.

Õppeasutuse põhiülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel.
  • Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel.
  • Täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine.
  • Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud.
  • Vastuvõtva riigi toetuse osutamine.

Õppeasutuse juhtimine ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Õppeasutuse juhiks on ülem, kelle määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul. Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja määratud isik.

Õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on õppeasutuse nõukogu, kelle liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

Õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu on nõunike kogu, kes teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

Õppeasutuse struktuuriüksused on

  • Rakendusuuringute keskus osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise eksperdigrupis, mis kujundab kaitsepoliitikat, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja juhtimisstruktuuri ja -funktsioone.
  • Täiendõppe keskus korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.
  • Väljaõppevahendite keskus vormistab ja valmistab kaitseväele vajalikke õppematerjale.
  • Logistikaosakond korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.
  • Őppeosakond vastutab õppetöö läbiviimise ja selle kvaliteedi eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.
  • Üldosakond korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust, kaplaniteenistust ning muuseumi (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum) tööd.

Õppeasutuse juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad

alates 1998

Kõrgema Sõjakooli ülemad

1919–1940

Eesti Riigikaitse Akadeemia
Kaitsekolledž

pärast 1991

Kõrgema Sõjakooli ülemad

alates 1998

Kooliõppekavad[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool annab rakendusliku kõrghariduse järgmiste õppekavadega:

  • maaväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale;
  • mereväe õppekava taktika- või tehnikaohvitseri erialale;
  • õhuväe õppekava lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale.

Õppeaeg maaväe õppekaval on kolm aastat, õhuväe õppekaval kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Õppeaasta KVÜÕA-s on jaotatud kaheks eri pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab jaanuarist augusti lõpuni.

Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida nooremohvitseride kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.

Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel (magistriõpe). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ja erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

KVÜÕA-s on 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul lõpetanud 25 ohvitseri.

Kooli traditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.

Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapikujulisel valgel kilbil. Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.

Õppeasutuste hallatav kinnisvara[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Seene, Andres. Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned. Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31
  3. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhiks saab Aarne Ermus. Postimees, 5. juuni 2007.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raske kaotus Tartule ja Tartumaale. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
  • Leitud kuul külvas aspirantidele surma. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
  • Õppeasutuste ülem ja vägede ülemjuhataja jutustavad. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
  • Valdeki õnnetuse ohvrid saadeti kodupaikadesse. / Postimees 17. juuni 1934. Lk 3
  • Sõjakooli leinaaktus Valdeki ohvrite mälestamiseks. / Postimees 18. juuni 1934. Lk 5
  • Sõjakooli katastroof kohtus arutusel. / Postimees 15. märts 1935. Lk 4
  • Otsus Valdeki katastroofi protsessis. / Postimees 16. märts 1935. Lk 1
  • Seaver, Urmas. Kaitsejõud on valmis Akadeemiast välja kolima. / Õhtuleht 26.03.1998
  • Palli, Ilmar. Kadetid rataste vahel. / Luup nr 7 (64); 6. aprill 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]