Arutelu:Henry Moseley
Hea, akadeemilise põhjaga video Henry Moseley ja tema leitud seaduse kohta. Kahjuks küll kõigest Youtube-ist ja inglise keeles. https://www.youtube.com/watch?v=_KNZiQsUoA8&t=2868s nimelik) 9. märts 2018, kell 01:09
Autorite Halliday/Resnick, ja Jearl Walkeri tõlkeraamatus Füüsika põhikursus: õpik kõrgkoolile on päris hea eestikeelne selgitus Moseley katsete kohta. https://www.kriso.ee/fuusika-pohikursus-opik-korgkoolile-teine-koide-db-9789985907894.html (lk 1121) Väike lõik sealt: ..saadud katseandmetest tegi Moseley järelduse: "Oleme näidanud, et aatomil on mingi siseomadus, mis kasvab korrapäraste astmete kaupa, kui liigume ühelt elemendilt järgmisele. See omadus saab olla ainult selle keskel asuva tuuma laeng." nimelik) 26. mai 2019, kell 01:25
keemiliste elementide järjekord perioodilisussüsteemis põhineb prootonite arvul aatomis See on kaasaegne teadmine. Et aatomi tuumalaengu suurus Z on ühtlasi prootonite arv aatomi tuumas, tuli hiljem.. (või keegi parandab mind (1918. a.) Rutherfordi peetakse prootoni avastajaks? Moseley tõdemus oli et aatomis muutub miski (laeng), mis põhjustab röntgenkiirguse sageduse korrapärase suurenemise kui mõõta keemilisi elemente perioodilisuse tabeli järjekorras. Kuigi E. Rutherford tegi oma kolleegidega aatomi tuuma kinnitava katse (kuldlehte alfaosakestega pommitades) juba 1911 a. Siis sellegipoolest valitses tol Moseley eksperimendi ja selle teoreetilise kokkuvõtte, selgituse andmise ajal ähmane ettekujutus aatomi ehituse kohta. Moseley eksperiment oli pöördelise tähendusega.. Inglisekeelsest artiklist https://en.wikipedia.org/wiki/Bohr_model Niels Bohr said in 1962, "You see actually the Rutherford work was not taken seriously. We cannot understand today, but it was not taken seriously at all. There was no mention of it any place. The great change came from Moseley." nimelik) 22. märts 2019, kell 11:13
Ingliskeelne teaduslik ajakiri "The London, Edinburgh and Dublin philosophical magazine and journal of science", kus H. Moseley 1914 aastal oma teadusliku artikli avaldas. See arhiivimaterjal katsete, avastuste ja avaldatud graafikute kohta on saksakeelsel lehel Moseleysches Gesetz (https://de.wikipedia.org/wiki/Moseleysches_Gesetz). Vaatamiseks klõpsa artikli allosas olevale lingile ja vaata lk 703-713. Ei oska kahjuks seda raamatut meie artiklisse kirjanduse alla teisaldada. --Nimelik (arutelu) 8. märts 2021, kell 00:59 (EET) Seesama tekst ka siin: https://www.biodiversitylibrary.org/ia/londonedinburg6271914lond/#page/735/mode/1up Tuleb pisut oodata kuni pilt pilvest alla laekub.--Nimelik (arutelu) 8. märts 2021, kell 01:27 (EET)
Moseley seadusest: Seadus on katseliselt saadud andmete üldistus. Igale keemilisele elemendile on iseloomulikud, temale ainuomased röntgenikiirguse joonspektrid. Selle põhjustab aatomi sisemiste (esimese kahe elektronkihi K ja L) elektronide erinev energia erinevate elementide puhul. Selle energia määrab põhiliselt negatiivse laenguga elektroni ja positiivse tuuma vaheline vastastikmõju. Kuna igal elemendil on tuumas erinev arv prootoneid, on sisemiste kihtide elektronide energiad igale elemendile ainuomase suurusega. Sellepärast on ka igal elemendil erinev, temale isikupärane röntgenkiirgus ehk karakteristlik röntgenikiirgus. Selle kiirguse sageduse arvulise väärtuse ruutjuur on proportsionaalne elemendi tuumalaenguga. --Nimelik (arutelu) 10. märts 2021, kell 04:12 (EET)
Huvitavad väited Moseley iseloomu kohta võrreldes Rutherfordiga on päris põhjalikul lehel: https://www.famousscientists.org/henry-moseley/ Their personalities were opposites. Rutherford was talkative and loud, while Moseley was rather reserved, using no more words than he found necessary. Ja nagu mina aru saan, tuletas H. Moseley oma kuulsa seaduse valemi empiiriliselt katseandmete põhjal, sisuliselt oskamata seletada (konstantsete) arvude A ja b füüsikalist, sisulist tähendust. (Põhjus oli ilmselt see, et ettekujutus aatomist oli alles küllalt ebamäärane. Polnud ju ametlikult avastatud prootonitki) Moseley valem oli järgmine: karakteerse kiirguse footoni sageduse ruutjuur võrdus avaldisega A(Z-b), kus A ja b olid 2-le graafiku osale vastavad konstandid ja Z elemendi tuumalaeng/järjenumber perioodilises tabelis. Esimeses valemis olid A väärtus 3/4 korda Rydbergi sagedus ja b oli 1. Teises valemis oli A 5/36 korda Rydbergi sagedus ja b umbes 7,4. See tehniline osa võiks siis olla artiklis Moseley seadus. --Nimelik (arutelu) 15. märts 2021, kell 02:21 (EET)
Karakteerse kiirguse avastamine Barkla poolt 1909.. Ta avastab, et iga keemilise elemendi aatomil on karakteerne, just temale ainuomane kiirgus. Ta teeb isegi mingeid graafikuid, kus on õige järjekord keemilistel elementidel. ("It has been found that each of the elements Cr, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Ag, when subject to a suitable primary beam of X-rays, emits an almost perfectly homogeneous beam of X-rays, the penetrating power of which is characteristic of the element emitting it.") Aga ta ei jõua üldistuseni, mille teeb Moseley. Kas sellepärast, et ta ei tea kuidas mõõta kiirguse lainepikkust/sagedust? Kas see on see koera saba? Moseley aga teab kuidas seda teha. Braggsi difraktsiooniseadus kristallilt võimaldab seda leida. (Vaata Braggs law valemit kui tead kristalli aatomite kaugust d siis saad leida lainepikkuse). Ja Moseley paneb suure pildi kokku, füüsika ühineb sujuvalt keemiaga, samas leiab ta ka empiiriliselt saadud andmeid ühendava lihtsustatud valemi ja seega lahendab käigult perioodilisustabeli aastaid püsinud anomaaliad. Siit lehelt leiad info Barkla töödest ja tema teadusväljaannetes avaldatud paberitest umbes paar aastat enne Moseley avastust 1913 a. https://www.chemteam.info/AtomicStructure/AtNum-XrayThread.html Barkla on väga lähedal aga ta ei pane tervikpilti kokku. Ta ei maini ka Moseley tööd oma Nobeli preemia kõnes 1917 a. --Nimelik (arutelu) 23. märts 2021, kell 12:37 (EET)
Väike ajalooline täpsustus teadusliku mõtte keerdkäikudest.. Selle teadmiseni, et aatomi tuumalaeng Z on just tuumas olevate prootonite arv, jõuti alles 1932 a, koos neutroni avastamisega. Ennem oli teadlaste kujutluses oletatavad tuuma elektronid, mis osade ettekujutuslike prootonite laengu tühistaks. Tuuma mass teati olevat (palju) suurem, kui tuuma laeng. Eriti just raskemate elementide puhul. Seega pidid olema ka tuuma elektronid, mis need üleliigsed laengud neutraliseeriks. https://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_number#Moseley's_1913_experiment After 1932, therefore, an element's atomic number Z was also realized to be identical to the proton number of its nuclei. --Nimelik (arutelu) 16. august 2021, kell 21:15 (EEST)