Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mõisad

Mõisate kohta peaks tegema eraldi artiklid (vaata Läti mõisate loendit).

Pole õige öelda, et asulas asub mõis. Jutt on endisest mõisa peahoonest, härrastemajast, häärberist. Andres (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 06:53 (EEST)

Jah, alati saab teksti mõisa kohta asula alt uude artiklisse ümber tõsta. Loend on muidugi pikk ja endal pole piisavalt aega/pealehakkamist tervet listi ette võtta. Seniks aitab ehk Läti asulate alt otsiminegi informatsiooni leida. Aga eesti keeles kasutatakse sõna mõis nii mõisasüdame kui ka maavalduse kohta. Jutt ei ole enamasti MITTE üksnes mõisa peahoonest, vaid ka mõisakompleksist (tallid, aidad jne). Seega ei ole kindlasti mitte vale öelda, et asulas asub mõis, eriti kui sõna mõisasüda reaalselt paljudele üsna tundmatu on. Lisaks kasutatakse sõna "mõis" ka vahel karjamõisade kohta, mis muudab keeles reaalsemaks JUST nimelt sellise kasutamisviisi, et "selles ja selles asulas on mõis" ja kui räägitakse territooriumist, siis kasutatakse tänapäeval enam väljendit "selle ja selle mõisa maad". Sõna mõis kui mõisakompleks kasutavad hetkel niiviisi nii Eesti, Läti kui Leedu mõisaportaalid. Lisaks teeks sõna mõis Andrese soovitatud tähenduses kasutamine Läti ja Leedu mõisate kohta artiklite kirjutamise ülimalt keerukaks, kuna materjale selle kohta, mis külade territoorium mingi mõis asus, ei olegi nii lihtne leida (ja vaevalt et see Eesti lugejale ka suurt huvi pakuks).

Seda, mida ei tea, ei peagi kirja panema. Piisab sellest, kui öelda, kus oli mõisa keskus. Andres (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 16:45 (EEST)

Kotelnõi saar

Hello. Why you rolled my change? Also this edit create Interwiki conflict. Fadeevskiy is peninsula and part of Kotelny island. --95.32.172.121 8. august 2011, kell 17:13 (EEST)

Because we have different articles about different objects. About the island comprising all the three, we have the article Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar. The article Kotelnõi saar is about a part of it, a former island.
I set the interwikis right for the English wiki. Andres 8. august 2011, kell 17:44 (EEST)

Cannes

Miks sa ülakoma Cannes'ist ära võtsid? --Metsavend 18. august 2009, kell 20:28 (UTC)

Praeguse normi järgi ülakoma ei kasutata, kui nii kirjapildis kui ka häälduses lõpeb nimi kaashäälikuga (või täishäälikuga). See ei ole küll päris keelatud, kuid eelistatud on kirjutada ilma ülakomata. Andres 19. august 2009, kell 06:39 (UTC)
Kus see uus norm kirjas on? Vt http://www.eki.ee/dict/qs2006/kohanimed.html --Metsavend 19. august 2009, kell 07:43 (UTC)
Eesti keele käsiraamat O 65. ÕS paistab sellega vastuolus olevat. Peab pöörduma keelenõu poole ja küsima. Andres 19. august 2009, kell 08:03 (UTC)
Sa tõlgendad seda valesti. Käsiraamatus on reeglid natuke ebaselgelt sõnastatud. Kui terve silp jääb hääldamata, peab ülakoma kasutama. Kirjapilt Cannesist ei ole kindlasti lubatud. Ülakoma ei pea kasutama nt Strasbourgi (Strasbourg'i) puhul. --Metsavend 19. august 2009, kell 08:21 (UTC)
Kus see öeldud on, et seda peab nii tõlgendama? Kus see selge sõnastus siis on? Kuskilt lugesin ühe keelekorraldaja pikka artiklit selle kohta, aga seal küll niisugust juttu ei olnud. Ei leia kahjuks seda. Andres 19. august 2009, kell 08:38 (UTC)
Jah, paluks viidet. Seniks lepime ÕSis antud normiga. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT on ilmunud 1997, ÕS 2006. --Metsavend 19. august 2009, kell 08:44 (UTC)
Me võime seda normi selle konkreetse nime puhul kasutada, aga meil on ju tarvis teavet üldise reegli kohta. Sellepärast peame ikka Keelenõu poole pöörduma. Andres 19. august 2009, kell 09:13 (UTC)
Mina võin öelda, et meie asutuse keeletoimetajad tõlgendavad ja toimivad nii tarbe- kui teadusväljaannete puhul just nii nagu Metsavend. Ametliku seisukoha saamist Keelenõult pean siiski samuti vajalikuks, sest seni on ainsaks argumendiks enamlevinud tõlgendus, mis ei pruugi sugugi olla õige. -- Toomas 19. august 2009, kell 09:36 (UTC)
Kas keegi võtab selle enda peale? Kui nad kinnitavad seda tõlgendust, siis palun öelge neile, et nad selle kuskil avaldaksid. Andres 19. august 2009, kell 09:51 (UTC)
Kas ÕS-i näide mitte ei kinnita tõlgendust? 195.50.199.240 19. august 2009, kell 09:54 (UTC)
Kinnitab, aga sellestḍằ ei piisaks, sest tegu on üksikjuhtumiga, millest ei saa järeldada üldreeglit. Andres 19. august 2009, kell 10:11 (UTC)
Analoogsed juhtumid on Poitou-Charentes ja Ypres. --Metsavend 19. august 2009, kell 20:08 (UTC)
Aitäh! Otsisin ise ka, aga ei leidnud.
Mina igatahes näen selles keelekorraldajate töö praaki. Samas küsimuses on teine segane punkt see, et pole selge, millised tähed on konsonanditähed ja millised on vokaalitähed. Kui küsisin Peeter Pällilt, siis selgus, et selleski nad räägivad üht ja mõtlevad teist. Andres 19. august 2009, kell 20:32 (UTC)
Ei julge 100% lubada, et selleni jõuan, aga püüan neile vabadel päevadel päringu kokku panna ja ära saata ning teada anda, millise vastuse saan. -- Toomas 19. august 2009, kell 13:17 (UTC)

Vahendan siis lõpuks EKI keelenõult saadud vastuse – aega võttis küsimine, mitte nende vastus. Küsisin ka seda, kuidas käituda ikkagi meil siin aeg-ajalt vaidlusi tekitanud Y suhtes. Nagu näete, ei kinnita ÕS 2006 toodud näited minu, meie keeletoimetajate ega Metsavenna tõlgendust. Samas me ka ei eksi ülakoma kasutades.

"Eesti keele grammatika" II osa peatükk "Apostroof" kirjutab lk 419-420: "Vokaalne käändelõpe eeldab, et tüvi lõpeks konsonandiga. Kui ta lõpeb küll häälduses konsonandiga, aga kirjas vokaalitähega, tekib häiriv vokaalitähtede järjend. Selle vältimiseks eraldatakse käändelõpp tüvest apostroofiga [..]. Konsonantne käändelõpe eeldab, et tüvi lõpeks vokaaliga. Kui ta lõpeb küll häälduses vokaaliga, aga kirjas konsonanditähega, tekib häiriv konsonanditähtede järjend." Just sellepärast ei kirjutata Shakespeareile või Maratle, vaid lisatakse selliste nimede käändevormidesse ülakoma: Shakespeare'ile, Marat'le.

Nimedes Cannes ja Ypres sellist häirivat tähejärjendit ei teki, seega võib neid nimesid käänata ilma ülakomata: Cannesis, Ypresis. Samas peatükis on aga ka viidatud, et apostroofi võib kasutada nime põhikuju eraldamiseks alati, kui kirjutaja selleks vajadust tunneb, ja et selline selgitav apostroof on vajalik eeskätt nime esmaesitamisel tekstis. Kui kirjutaja pelgab, et lugeja ei tea, kuidas hääldatakse nime Cannes, ja loeb käändevormi Cannesis [kannesis], mitte [kannis], siis võib ülakomast abi olla.

"Eesti keele grammatika" II osa peatükk "Tähestik ja kirjaviis" ütleb lk 340: "Tähti on 26, neist vokaalitähti 6 (a, e, i, o, u, y) ja konsonanditähti 20. Täht y võib keelest olenevalt märkida ja j-konsonanti (poolvokaali)." Seega oleneb see, kas lugeda y vokaaliks või konsonandiks, tõepoolest konkreetse keele hääldusreeglitest.

Tuuli Rehemaa EKI

-- Toomas 1. september 2009, kell 07:39 (UTC)

Mail on meeting with The Open Estonia Foundation

Hi, sent you an email with some points regarding my meeting with The Open Estonia Foundation, seems there are some possibilities there. Hope to hear your opinion, would be nice if you checked the mail and mailed me. Best regards, Ulflarsen 20. august 2009, kell 15:06 (UTC)

Kategooriad

Kas sa põhimõtteliselt jätad artiklitele kategooriad lisamata? Need tuleb leitavuse huvides nagunii kellelgi lisada ja küllap sul endal oleks kõige lihtsam oma tehtud uutele artiklitele töö käigus õiged kategooriad leida. 195.50.201.14 22. august 2009, kell 13:49 (UTC)

Jah, ma jätan põhimõtteliselt need lisamata. Leian, et kategooriatest saadav kasu pole väärt vaeva, mis kulub nende korrastamiseks ja pidevaks ümberkorrastamiseks, ning aja- ja närvikulu, mis mul kuluks nende üle vaidlemiseks. Leitavuse huvides ma hoolitsen (mitte ainult oma artiklite puhul) muude asjade eest, millest peaks piisama ka ilma kategooriateta. Andres 22. august 2009, kell 13:54 (UTC)
Siis tuleks kokku leppida, et me ei kasuta eesti Vikipeedias kategooriaid. Kuni aga juhendis on kirjas, et kategooriad justkui kasutusel oleks, tuleks püüda süsteemist kinni pidada. Keegi peab nad ju hetkel artiklitele lisama. 195.50.201.14 22. august 2009, kell 14:04 (UTC)
Mina ju ei keela kategooriate kasutamist, aga ise ma nendega tegelda ei taha. Minu arvamus, et kategooriad ei tasu vaeva, on vähemuses. Ega üks inimene pea kõike tegema, liiatigi veel seda, millesse ta ei usu. Pealegi ei tee ka tööjaotus paha: tehku igaüks seda, mida ta hästi oskab ja vajalikuks peab. Mina vaatan kõik parandused ja uued artiklid läbi ning teen asjad, mis minu meelest on hädavajalikud, ära, selleasemel et teisi noomida, et nad midagi tegemata on jätnud. Andres 22. august 2009, kell 14:25 (UTC)
Ma usun, et kogenud kasutajatelt võib selliseid asju paluda. 195.50.201.14 22. august 2009, kell 14:32 (UTC)
Olen minagi mõnikord mõnd asja palunud, ja mõnikord on aidanud.
Aga kategooriaid mina panema ei hakka. Andres 22. august 2009, kell 14:46 (UTC)

Robotid

Tere, kas massiliste uute artiklite loomise puhul on tarvilik, et kasutaja on märgitud kui "bot" (st kas vastasel juhul blokeerib server kasutaja ära?)? Kas oleks mõtet lasta robotil luua artiklid kõigi puuduolevate Tallinna tänavate kohta (robot suudab lisada ka kategooriad ning lisada avalausesse infot selle kohta, millises asumis ja linnaosas tänav asub) või tuleks need luua alles siis, kui kellelgi selleks vajadus tekib? --kanakukk 28. august 2009, kell 17:23 (UTC).

Server ei blokeeri ära, vaid toimetajatel tekib ebamugavus, kui botiks ei ole märgitud. Samas, kui botiks on märgitud, ei pane toimetajad uute artiklite loomist tähele. Üks probleem, mis tuleb kindlasti käsitsi lahendada, on pealkirjade nomenklatuur. Pole hea, kui toimetajad peaksid botiga võidu jooksma. Mina isiklikult ei näe erilist vajadust boti kasutamise järele: mis need rohked nupukesed ikka annaksid? Andres 28. august 2009, kell 17:33 (UTC)
Pealkirjade mis asi? --kanakukk 28. august 2009, kell 17:38 (UTC).
Kuna robot on inimkäte loodud, siis on tegemist inimese/kasutaja poolt loodud artiklitega. Minu arust on see hea idee - lasta robotil artikli skelett moodustada. Aga ära tuleb tuua allikas, kust robot infi võtab. Kui ma nüüd probleemi olemusest õieti aru sain.--Rünno 28. august 2009, kell 17:36 (UTC)
Tahaksin veel lisada, et artiklitel, "Tihase tänav on tänav Tallinnas", ei ole mõtet. Kui juba progeda, siis progeda.--Rünno 28. august 2009, kell 17:42 (UTC)
Minu arust see hea idee ei ole. Pole vaja artikleid kõigi väikeste (ja ebaoluliste) Tallinna tänavate kohta ning automaatselt genereeritud nupukesed ei anna mitte midagi, kui neis artiklites sisu pole (sisuta nupukesed ebaolulistest tänavatest – tänan aga ei). Ivo 28. august 2009, kell 17:43 (UTC)
Kanakuke mõte on, et robot teeks mingi osa tööst, mis niikuinii tehakse (kuigi see Sulle ei meeldi, aga kõigi tänavate artiklitest pole pääsu, sest inimesed tahavad neid teha), ja teeks selle lollikindlalt. Aga olen nõus, et sisutuid artikleid pole mõtet vorpida. Kui inimene juba kirjutab, küllap ta paneb ikka rohkem sisu. Tõsi küll, mõni võib neid käsitsi ka vorpima hakata.
Pidasin siin ennist silmas seda, et tänavanimed korduvad eri asulates. Siis tuleb kõik lingid kontrollida ja võib-olla pealkirjad ümber teha. Andres 28. august 2009, kell 17:54 (UTC)
Kui on juurdepääs andmestikule, mis on avalikuks kasutamises, miks ei võiks seda kopeerida? Tänava asukoht, pikkus, laius, huviväärsused jne. Loomulikult koos viidetega.--Rünno 28. august 2009, kell 17:48 (UTC)
Seda saab teha ainult nende andmetega, mis on väga formaliseeritud. Vaevalt rohkem kui see, mida Kanakukk juba mainis (linnaosa ja asum). Pealegi on osa tänavaid mitmes linnaosas ja asumis. Andres 28. august 2009, kell 17:54 (UTC)
Kui Kanakukel on juurdepääs üle-eestilisse tänavate andmebaasi - Delfis see on (kust see andmestik pärineb, ma ei tea), siis on seal kirjas ka täpsustused. Seega pealkirjad ei tohiks probleemiks olla. Pigem vastupidi - iga tänav saab oma spetsiifilise märgendi--Rünno 28. august 2009, kell 18:01 (UTC)
Siis on see võib-olla põhimõtteliselt lahendatav, aga tuleb arvestada, et ka juba olemasolevad pealkirjad tuleb parandada nii, et kõik lingid jääksid õigeks. Tuleb teha ümbersuunamised rööpnimedelt ja enistelt nimedelt ning ka nende puhul on tarvis täpsustusi. Tuleb teha täpsustuslehed. Ma ei usu, et on otstarbekas hakata programmeerima botti, mis kõik asjad õigesti joonde ajab.Andres 28. august 2009, kell 18:07 (UTC)
Robot suudaks teha päringu EKI KNABi, kust tuleks vastus kas taolisi tänavanimesid on veel, kui jah, suudaks robot luua täpsustuslehekülje, kuhu lisaks ta lingi Tallinna tänavanime kohta + looks artikli kujul "tänavanimi (Tallinn)". Tallinna tänavate loend koos asumite ja linnaosadega on leitav siit. Loodava roboti ajakulu kohta ma ei oska öelda, aga ma ei usu, et selleks kuluks üle tunni. 1400 tänava nime käsitsi sisestamine võtab kindlasti rohkem aega (kuigi jah, nagu ma ise ja Ivo mainis, siis kas ikka on vaja igast "sissesõiduteest" artiklit... --kanakukk 28. august 2009, kell 18:10 (UTC).
Üsna tõsine programmeerimine. Aga kui Kanakukk kõigi sellega ilusti toime tuleb?--Rünno 28. august 2009, kell 18:13 (UTC)
Igatahes pooldan ideed. Aga igaks juhuks võiks Kanakukk kogu selle idee ära katsetada oma kodu-vikis.--Rünno 28. august 2009, kell 18:17 (UTC)
Kui on loodud artikkel "tänavanimi (Tallinn)", siis tuleb luua ka täpsustusleht "tänavanimi" ning kontrollida sinna tulevaid linke. See viimane käib botile üle jõu, ja siis peavad toimetajad hakkama rassima. Andres 28. august 2009, kell 18:24 (UTC)
Idee on hea aga võib olla alustaks täpsustuslehtedega. Õiged punased lingid on juba pool võitu. --Tiuks 28. august 2009, kell 19:13 (UTC)
Andres, eks ma võin midagi ise ka teha, sest lingid peab pärast niikuinii üle käima. Teine võimalus oleks luua veebileht, mis vajadusel vastavava lehekülje loob (s.t. on mingi nimekiri ja kui klikkida mõne tänavanime peale, siis veeb loob minu konto alt tänavanimega artikli, lisab katid, asumid ja kasutaja saab jätkata juba sisu kirjutamisega). --kanakukk 30. august 2009, kell 13:58 (UTC).
Minu meelest pole viimaseks vajadust, sest kui käsitsi teha, siis saab käsitsi ka selle teha, mis robot teeks.
Mis puutub esimesse, siis see tähendaks, et robot töötaks aeglaselt, sest muidu ei jõua linke kontrollida. Andres 30. august 2009, kell 14:06 (UTC)

Taavi Toom

Hello! I'm wikipedia user from Poland. Currently I'm looking for certain information about the new Estonian ambassador to Poland, Taavo Toom. I made a short article on him in Polish wiki, but I'm not sure if I understood this source properly. As far as I unterstand it's stated that Mr Toom graduated from Faculty of Law at Tartu University and was employed in Postimees newspaper foreign news section and in Estonian MFA: in UE Dept., Estonian mission to UE and as a MFA press service director. Would you be so kind and tell me if I'm right? And maybe you have any other, more detailed information on Mr Toom? It would be nice to have a little bit longer biography of Estonian envoy in Poland on our wiki. Regards, Kimodin 9. september 2009, kell 22:47 (UTC)

Eesti kooli biograafiline leksikon

Palun ole hää ja anna nõu: kas kõik õpetajad, kes on kantud leksikoni, on väärt artiklit vikis? --kanakukk 25. september 2009, kell 22:42 (UTC).

Minu arvates on. Andres 26. september 2009, kell 05:32 (UTC)

Translation request

Hi Andres! Would you be so kind to help me translate this article into the wonderful Estonian language? Please. If you think that article is too long, here is a short version: "Lu Xun was a Chinese short story writer, editor, translator, critic, essayist and poet. He was most famous for the novella The True Story of Ah Q." Thanks a lot and best regards:)--Amaqqut 5. november 2009, kell 06:20 (UTC)

Tõstsin su kasutajalehelt siia. --WooteleF 16. november 2009, kell 13:11 (UTC)

Tere Andres!

Muudan su lehte, kuna ei leidnud muud võimalust sulle kirja saata.

Üks mu tuttav uurib 17. sajandi ajalugu ja soovib rohkem Paul Menesiuse kohta teada saada. Kuna sa oled tema eestikeelsele artiklile Paul Menesius enamuse tekstist lisanud, siis ehk tead allikaid või lugemisviiteid soovitada. Palun võta minuga ühendust mattias@linnap.com .

biograafiline andmebaas

Lihtsalt juhin su tähelepanu sellele, et tolle andmebaasi nimi on miskipärast Eesti biograafiline andmebaas --Ahsoous 5. detsember 2009, kell 18:22 (UTC)

Jah, kirjutasin kogemata valesti. Andres 5. detsember 2009, kell 18:25 (UTC)
Kusjuures ma isegi arvasin mingi ajani et asja nimi oli bibliograafiline :) juhtub

njah, on ka inglisvikis vigu (kusjuures sama oli ka vene keelses) -- Ahsoous 12. detsember 2009, kell 22:53 (UTC)

Miks artiklis rahapesu ei või olla linki vikisõnaraamatusse? --Metsavend 16. detsember 2009, kell 21:27 (UTC)

Muidugi võib. Kui ma selle ära võtsin, siis Vikisõnastikus vastavat artiklit polnud. Andres 16. detsember 2009, kell 21:47 (UTC)
Oli. Vikisõnaraamatu artikkel tekkis 23:06, lingi panin 23:08. Võta hoogu maha. --Metsavend 16. detsember 2009, kell 21:53 (UTC)
Link viis pealkirjale Rahapesu. See oli tühi. Siis ma sisestasin otsingusse "rahapesu" ja artiklipealkirja ette ei löönud. Tegin järelduse, et sellist artiklit ei ole. Ju siis see funktsioon ei toiminud korralikult. Palun vabandust!
Aga ma oleksin nii või teisiti selle lingi tagasi pannud, olingi just seda tegemas. Andres 16. detsember 2009, kell 22:06 (UTC)
Juhtub ikka. Ma olen ka märganud, et vahest läheb mõni minut aega, enne kui mõni muudatus nähtavale ilmub. --Metsavend 17. detsember 2009, kell 00:19 (UTC)

Palun vaata Arutelu:UssolLag ja arva midagi. Taivo 6. jaanuar 2010, kell 16:43 (UTC)


Nöuan satisfikatsiooni ja väikest selgitust, kas Kiievi suurvürstiriigi lagunemise järel tekkinud Kiievi vürstiriik ja tema areng ning eksistents 300 aasta jooksul (1132 - 1471) Lääne-Euroopa kultuuriruumis ei ole väärt eraldi kajastamist, või on ikkagi veel rõhuv nõukogudeaegne tõlgendus, et Venemaa ajalugu oli ja on Moskvakeskne.--Nosser 11. jaanuar 2010, kell 12:47 (UTC)

Ma ei leia, et Kiievi vürstiriik ei ole väärt eraldi kajastamist. Palun väga, kajasta. Andres 11. jaanuar 2010, kell 13:16 (UTC)

Paintball

Aasta tagasi, oli kirjutanud leht Paintball, nüüd tuli mees kes tahab reklaamerida oma paintballi klub visahing, ta kustutasid kõik mis oli tehtud. Kas see on mõistlik? Amuree, 21. jaanuar 2010, kell 19:23 (UTC)

Muidugi pole. Andres 22. jaanuar 2010, kell 06:10 (UTC)

Jääretk

Millistel põhjendustel ümber suunatud Balti laevastiku Jääretk lihsalt Jääretkeks, kui "Suur Nõukogude Entsüklopeedia" kirjeldab seda kuid Ледовый поход Балтийского флота 1918 ning ka välismaised:

Eesti keeles on see sündmus tuntud Jääretke nime all. Andres 22. jaanuar 2010, kell 18:43 (UTC)

Abi tõlkimisel

Vaata palun Arutelu:Marihuaana. Minu inglise keel jätab soovida.--Rünno 24. jaanuar 2010, kell 17:04 (UTC)

emuõli

Tere,

Mõlemad lingid on täpselt sama suunitlusega. Ei näe absoluutselt põhjust ühe eelistamisel teisele. Kui kirjavigadest jutt, võiksite täpsustada, muidu võib seda laimuks pidada.

Lugupidamisega, Urmet

Võtsin mõlemad lingid ära.
Silma torkavad vead kriipsude kasutamisel, ja neid esineb mõlemal lehel.
Esimene oli otsesemalt reklaamiv. Andres 24. jaanuar 2010, kell 23:53 (UTC)

St. Gallen

Seda, et nii linna kui kantoni nime kirjutatakse St. Gallen mitte Sankt Gallen ja ma ei saa aru miks KNAB-is on teisiti, nii et vabanda, aga ma muudan vähemalt Liechtensteini artiklis selle sellisele nimekujule tagasi. (saatsin igaks juhuks selleteemalise küsimuse Pällile) -- Ahsoous 27. jaanuar 2010, kell 19:33 (UTC)

Meil on ju üldine põhimõte, et lähtutakse KNAB-ist. See on selleks, et vältida vaidlusi. Tuleks kõigepealt küsida, miks KNAB-is on teisiti. Minul ei ole selles küsimuses mingit muud seisukohta.
Muide, kas Sa oleksid nõus osalema mõnes komisjonis, kus saab oma seisukohti keelekorraldajate ees kaitsta? Andres 27. jaanuar 2010, kell 20:35 (UTC)
Praegu on ju nii, et mitte meie ei otsusta keeleküsimusi. Andres 27. jaanuar 2010, kell 20:35 (UTC)
Ma küll usun, et mingis komisjonis ma olla ei taha. Aga selle St.Galleniga on lugu nii, et vaatasin järgi ka kantoni http://www.admin.ch/ch/d/sr/131_225/index.html ning ka riigi enda põhiseadused http://www.admin.ch/ch/d/sr/101/a1.html ning seal on igalpool St.Gallen. Niisiis ootan vastust. Ahsoous 27. jaanuar 2010, kell 20:57 (UTC)
St. Gallen. Küll aga Sankt Gallerinnen und Sankt Galler.
Jutt on aga sellest, kuidas kirjutatakse nimesid eesti keeles. Mul on küll mulje, et lühendeid välditakse. Oletan ka põhjust: eesti keelest lähtudes ning väljaspool kohalikku traditsiooni jääb arusaamatuks, mille lühendiga on tegu ja kuidas lugeda.
Selleks et asja üle otsustada, on tarvis ära kuulata ja läbi mõelda kõik argumendid. Komisjonides seda tehakse ning lõpuks otsustatakse. Otsus ei pruugi olla kõigile meelepärane, aga ilma ühtse seisukohata keelenormi ei saa.
Anna andeks, aga minu meelest on nii, et kui inimene põhimõtteliselt ei taha olla komisjonis, kus asju otsustatakse, pole tal mõtet komisjoniga vaielda. Ja kui Sa pole keelekorraldajate seisukohaga nõus, siis Sa ei tohiks oma arvamust teistele peale suruda. Andres 27. jaanuar 2010, kell 21:00 (UTC)
Sankt Galleni kantoni lehel on üle 40 interviki, ja ainult üheksal neist on lühend St. Andres 27. jaanuar 2010, kell 21:16 (UTC)
Ja ka autoriteetsetes võõrkeelsetes teatmeteostes on Sankt Gallen, näiteks taani ja norra entsüklopeedias. Asi ei ole ju selles, et nad ei tea, kuidas tegelikult kirjutatakse. Andres 27. jaanuar 2010, kell 21:24 (UTC)
nuh kui tahad siis võid sina kirjutada seda ka nii nagu http://www.president.ee/et/meedia/?gid=127660 minul kama kaks. HÜVASTI.
Seal on ilmselt valesti kirjutatud. Arvan, et just sellepärast tahetaksegi välja kirjutada, et selliseid vigu ei tehtaks. Andres 27. jaanuar 2010, kell 21:59 (UTC)
Võimalik. Aga vigu tehakse alati ja sellest mööda ei saa. Minul pole tõesti sooja ega külma kas see St kirjutada lühendina või siis Sankt (Saint) välja. Iseenesest kui Sankt välja kirjutada peaks äkki siis selle Iiri pühaku nime siis õigesti kirjutama (Gallus). Aga et tegu on iirlasega, kust sa siis võtad et Saint vale on? jne. -- Ahsoous 27. jaanuar 2010, kell 22:11 (UTC)
Jah, see on muidugi tõsi, et vigadest ei pääse.
Kui Sul ei ole sooja ega külma, miks Sa siis ütled, et väljakirjutamine on vale? Või ma sain valesti aru. Minul ei ole ka sooja ega külma ega leia kummaski valet, leian lihtsalt, et EKI ettekirjutust tuleb järgida.
Ma ütlesin, et ma saatsin Pällile küsimuse selle kohta miks see on välja kirjutatud ja konstitutsioonide kohaselt on seal lühend. Miskipärast me ju näiteks St. Petersburgi (Floridas) lahti kirjutama ei hakka ja äkki saksakeelse kirjutame (muide tegelt on olemas ka Sankt Galleni nimeline koht, aga seda Austrias) -- Ahsoous 27. jaanuar 2010, kell 23:25 (UTC)
KNAB-is seda Florida linna pole, nii et ei saa väita, kuidas "me" seda kirjutame.
Minu arusaamise järgi tuleb lähtuda sellest, mis on linna nimi saksa keeles. Kui jutt on pühakust, siis tuleb "Saint" tõlkida. Ma ei tea, mis selle pühaku nimi iiri keeles on, aga pühaku kohta tuleks minu meelest kasutada iiri- või ladinakeelset nime. Andres 27. jaanuar 2010, kell 22:36 (UTC)
Sellesama pühaku nime tõlkimise-mittetõlkimise-teisendamisega tuleb nii ehk naa kokku puutuda, kui jõuame Svatý Haveli kirikuni Prahas... -- Ahsoous 27. jaanuar 2010, kell 23:25 (UTC)
Kirikute nimede puhul soovitab Peeter Päll üldjuhul jätta tõlkimata, seega kirjutada nii, nagu Sa kirjutasid. Siis ei ole jutt mitte pühakust, vaid kirikust. Andres 27. jaanuar 2010, kell 23:49 (UTC)
Mõne viki järgi tähendab tema nimi lihtsalt "kelti".--WooteleF 27. jaanuar 2010, kell 22:43 (UTC)

"Suures maailma atlases" on Saint Petersburg, ja pole ühtki nime lühendiga "St.".

Arvan, et lühendi kasutamist võib tõlgendada kohaliku tavana, mis ei mõjuta nime ennast. See meenutab olukorda aa või å kasutamisel Taani kohanimedes: eesti keeles eelistatakse å-d. Veel meenutab see prantsuse É-d nime algul: prantsuse keeles võib selle asendada E-ga, eesti keeles mitte. Andres 28. jaanuar 2010, kell 05:44 (UTC)

Pälli vastusest:
Võib tõesti nii olla, et põhiliselt kasutatakse kuju St. Gallen. Lühendiga St. (= Saint, Sankt jm) on see häda andmebaasi seisukohalt, et väga raske on üheselt kõigi nende nimede kohta ütelda, mis on põhinimi, kas lühendatud või ilma. Seepärast olen kõik lühendid püüdnud andmebaasis välja kirjutada (seda olen märganud ka teistes andmebaasides). Mis on kasulik juba seepoolest, et siis on teada ka, kuidas lühendit lugeda, nt Sankt Gallen, mitte Saint Gallen ega Santa Gallen, nagu tänapäeva vähem kogenud keelekasutajad võiksid arvata. (Meenutan siinkohal Tallinna "Santa" Barbara keskaegset kalmistut, mille nimest kunagi kirjutasin.)
Seega võib Vikipeedias rahumeeli olla põhikuju St. Gallen (märkan, et nii on ka ameeriklaste andmebaasis), ent kusagil tuleks nimi ka siiski välja kirjutada, nii nagu seda kõnes kasutatakse.
Niisiis argumendid on täiesti sarnased sinu poolt välja toodutega, samas tekitab see küsimuse, kuidas me siin Vikipeedias selliste lühenditega edaspidi talitama hakkame. Põhimõtteliselt me peame kehtestama üldise reegli, mida alati jälgida. -- Ahsoous 28. jaanuar 2010, kell 07:10 (UTC)
Kui nii, siis mul ei ole midagi selle vastu, et kasutada pealkirjades lühendiga nimesid, kui on kindel, et kohalik põhinimi on lühendiga (nagu me kõnealusel juhul ilmselt võime öelda). Sel juhul piisab sellest, kui hääldus ja väljakirjutatud nimekuju vastava artikli alguses ära tuuakse.
Arvan, et me ei saa kehtestada reeglit kõigi juhtude kohta, vaid saame lühendi põhinimeks pidamiseks juhinduda ainult konkreetsetest tõenditest. Samuti ei saa me pidada nime väljakirjutamist veaks.
Peeter Pällile võiks soovitada lühendi äratoomist rööpnimena nii eesti kui ka algkeeles.

Andres 28. jaanuar 2010, kell 07:37 (UTC)

Palve

Andres, ütle, kas Sa saad mu desorienteeriva kasutajanime (Dj_Capricorn) siin Vikipeedias muuta. Tahetav kasutajanimi on: Bioneer. Ma olen tüdinud isiklikest väljaspool Vikipeediat toimuvatest Dj-tamistest, mis oli mu 6 aasta tagune hobi. Tänan! --Dj Capricorn 31. jaanuar 2010, kell 12:16 (UTC)

Kasutajanimi Bioneer on juba hõivatud. Andres 31. jaanuar 2010, kell 12:23 (UTC)
Olgu, ma ei viitsi seda vikibürokraatiat ajada: kas Sa saaksid panna siis nimeks: Bioneer1--Dj Capricorn 31. jaanuar 2010, kell 19:29 (UTC)
Suur tänu!--Bioneer1 31. jaanuar 2010, kell 19:35 (UTC)


Tervist.

Minul on selline mure ja palve, et täiesti mõtlematult kirjutasin kasutaja konto nimeks oma pärisnime, kuigi oleks pidanud ehk pool aastat jälgima mida ja kuidas tehakse. Kui ma õieti aru saan, siis ei saavat kontot kustutada, kuigi liitudes jäi vastupidine mulje. Kas saaksite aidata mind kuidagi, et artikli autorina ei paistaks välja minu pärisnimi, et saaks selle konto teha näotuks või nimetuks? Teiseks eksisin jälle selle Kildini saarega. Kuna paari kuu möödudes ei aidanud minimalistlik käsitlus ja mini-info ei võtnud maha „vigase eestikeele” silti, siis täiendushoos puristasin sinna jälle ebasobilikku. Kustutame selle ära kui Teie arvamus ei ole pooldav.

Lugupidamiseg ja ette tänades Urmu 1. aprill 2010, kell 15:26 (EEST)

Kasutajanime on võimalik muuta, nii et ajaloos hakatakse näitama uut kasutajanime. Aruteludes tuleb nimi käsitsi muuta? Millist nime Sa tahad?
Kui artiklil on juures keeletoimetamise märkus, siis ei ole tarvis midagi teha, vaid lihtsalt oodata, kuni artiklis keegi keele korda teeb. Infot välja võtta pole tarvis, pane see tagasi.
Märkus "lisa viide" tähendab, et tuleks osutada allikale, kust info pärineb. Antud juhul jääb mulje, nagu toetutaks mitteavalikule allikale. Sel juhul pole see asi kontrollitav ja Vikipeediasse ei sobi. Kui aga allikas on avalik, tuleks sellele viidata. Andres 1. aprill 2010, kell 17:27 (EEST)

Kasutajate arutelu

Mis mõttes on lubatud arutelu kustutamine? Et me võiks siis näiteks kõik enda kohta tehtud märkusi kustutama hakata või? Mina seda ei lubaks. Ivo 1. veebruar 2010, kell 01:13 (UTC)

siin võiks ka mitte ainult arutelu kustutamine, vaid ka terve kasutaja kustutamine olla.Summel 1. veebruar 2010, kell 01:57 (UTC)
Et nagu: kui Sa mulle ei meeldis siis ma kustutan Su ära? :) Ivo 1. veebruar 2010, kell 02:08 (UTC)
Ei, umbes nagu igalpool mujal internetis, et kus ma olen kuskil konto loonud, siis saan ka oma konto täielikult kustutada, ehk mitte figureerida kuskil listides.Summel 1. veebruar 2010, kell 02:12 (UTC)
Ma niisama tögasin. Konto kustutamist ei juhtu kohe kindlasti. Kuid alati võib anonüümseks jääda ning siis ei saa mitte keegi ei sind ega su su kontot seostada. Kui sa just ise selleks võimalusi ei loo muidugi (nime avaldamine vms).
Küsimus on siiski arutelude kustutamises. Ivo 1. veebruar 2010, kell 02:21 (UTC)
Paluks siis nime vahetust - milleks iganes - kui ei saa mitte miskit muud moodi kustutada kontot, ega ka kaastööd. Kui on siiski konto kustutamine võimalik, siis võib kaastöö ükskõik kelle nimele panna - kui leidub midagi asjalikku. Edaspidi võiks nimi olla sama, mis ip, juhul, kui ei saa kustutada.
Kas soovid Vikipeediast lahkuda? Miks?--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 08:35 (UTC)

Lähtun inglise viki praktikast, mis ei keela enda kohta tehtud märkuste kustutamist, kuid soovitab pärast aktuaalsuse kadumist kustutada teistel, sest kasutajad võivad pidada piinlikuks enda kohta tehtud märkuste kustutamist. See puudutab nii kasutaja arutelusid kui ka teisi arutajalehti. Mina pooldan seda, sest pole põhjust eksponeerida kunagisi vigu. Andres 1. veebruar 2010, kell 11:12 (UTC)

Ma ei ole küll kasutajate arutelusid kustutanud, tavalisi arutelulehti aegumise tõttu aga küll. Ja leian ka, et seda tuleb teha, sest pole mingit mõtet reostada ruumi puudustele viitamisega, mis on juba ära parandatud. - Ahsoous 1. veebruar 2010, kell 11:31 (UTC)

Tänud, viga oli vist tingitud sellest, et nädala algusest hakklas streikiba beetaversiooni redigeerimisakna alaklaviatuur--Nosser 9. veebruar 2010, kell 09:14 (UTC)

Kus oleks ta parem koht?, et vältida inimeste liigset sinisilmsust ja naiivsust?--Nosser 11. veebruar 2010, kell 14:33 (UTC)

Minu meelest sobiks see artiklisse Holokaust. Aga ära püüa inimesi mõjutada, vaid püüa kirjutada erapooletult ja kõike arvestades. Andres 11. veebruar 2010, kell 14:35 (UTC)

Tere taas! Palun kas sa saaksid teha lühikese ülevaate, kuidas malle ise teha? Ma ei mäleta, kas ma kunagi tegin mõne ja see on mul meelest läinud, või ma pole neid veel teha proovinud. alts 20. veebruar 2010, kell 20:21 (UTC)

Minust ei ole õpetajat. Mina ei tee malle. Olen ainult mõne teinud inglise vikist kopeerides. Postita küsimus üldisesse arutelusse; veel parem, ütle, milliseid malle Sul tarvis on. Andres 20. veebruar 2010, kell 20:27 (UTC)
Kus see üldine arutelu asub? alts 20. veebruar 2010, kell 20:35 (UTC)
Vikipeedia:Üldine arutelu. Andres 20. veebruar 2010, kell 20:36 (UTC)
Mis malle on vaja teha? Lihtsalt soovitaks vaadata analoogilisi malle (infokaste, navigeerimismalle või muud). Mall on põhimõtteliselt täiesti tavaline viki lehekülg, aga jah eestikeelne õpetus paraku puudub. -- Ahsoous 20. veebruar 2010, kell 21:02 (UTC)
Sain valmis juba :P alts 20. veebruar 2010, kell 22:28 (UTC)

Ma ei saanud algul aru, mis jama oli lehel Arutelu:Bobisõit_2002._aasta_taliolümpiamängudel, aga lõpuks taipasin, et sa olid kogemata tabeli lõpu märgendi jätnud panemata ;) Juhtub. -- Ahsoous 20. veebruar 2010, kell 22:26 (UTC)

Egmontbot

Thank you for informing me, i didn't request it because I saw this et.wiki allows automatic bot approval. I'll do edits at low rate until I get the flag. Thank you and my best regards! --Egmontaz 28. veebruar 2010, kell 13:50 (UTC)

Hi again! I've made ~50 edits with the bot. I didn't find a page to request formally for the flag so I ask you here. Kind regards! --Egmontaz 12. märts 2010, kell 10:31 (UTC)
Bot status granted. Andres 12. märts 2010, kell 15:45 (UTC)
Thank you! --Egmontaz 12. märts 2010, kell 16:13 (UTC)

tere,jätsin teile sõnumi arutelusse.tänan jüri pallo

Itaalia haldusjaotus

Osad eesti wiki artiklid räägivad kommuunidest (Parma provints, Teramo provints, Perugia provints), osad valdadest (Milano provints)!!! Eesti wiki on juba piisavalt kaua tegutenud, et siin peaks juba mingid reeglid paigas olema, sealhulgas ka Itaalia haldusüksuste osas. Kui lepiti kokku kommuune valdadeks nimetada, siis tuleks adminnidel ka kõik vastavad artiklid üle vaadata, sest kust mina pean teadma, mida siin tahetakse ja mida mitte. Kalev.

Jah, kommuunide asemel tuleb rääkida valdadest. See pole mitte meie kokkulepe, vaid Peeter Pälli soovitus. Osa artikleid on kirjutatud siis, kui meil polnud selleks selgust, ja mõni kirjutaja ei tea ega hooli sellest soovitusest. Meil ei jätku toimetajaid, et kõik asjad oleksid parandatud. Toimetamist vajavat materjali tuleb aina juurde. Nüüd Sa siis tead, kirjuta edaspidi "vald", ja kui näed "kommuuni", siis paranda. Ja ega "kommuun" ole iseenesest vale.

Andres 22. märts 2010, kell 15:51 (EET)

Autoriõigustest

Tere! Ajakirja "Kultuur & Elu" paberväljaandes on tõlgitud mitmeid dokumente, mis on seotud märtsiküüditamisega. Kas neid tõlkeid tohib sõna-sõnalt Vikipeediasse kirja panna? --kanakukk 1. aprill 2010, kell 23:22 (EEST).

Ei tea. Andres 1. aprill 2010, kell 23:24 (EEST)

Tähelepanek

Palun vaata selle lehekülje arutelu: Vikipeedia arutelu:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud/Artiklid. See võiks Su töökoormust vähendada; võib-olla tuleks selle põhjal viia sisse ka täpsustused maateaduse-alaste artiklite kirjutamise võistluse reegleisse--Bioneer1 2. aprill 2010, kell 07:47 (EEST)

Lehed teistes keeltes

Kuidas saab n.ö. ühendada artikkleid teiste keeltega? Ei suutnud kuskilt vastust leida...

Kasuta niisugust formaati: [[kahetäheline keeletähis:Artikli pealkiri vastavas keeles]]. Kui leiad vastava artikli näiteks inglise keeles, kopeeri intervikilingid sealt ja lisa inglise link (tähis en). Inglise vikisse lisa eesti link (tähis et). Andres 25. aprill 2010, kell 00:39 (EEST)

Possible sourcing problems with biography of a living person: Viktor Kaasik.

Per OTRS request ticket:2010042710018762. Please remove unsourced material. -- Jeandré du Toit 2. mai 2010, kell 12:29 (EEST)

Taaskord siis pealkirjadest

Nagu sa selle Brasiilia osariigi nime juures kirjutasid võiksid need olla kõik lisandusega osariik. Võib-olla mäletad, et kunagi ammuilma oli see teema USA juures üleval. Brasiilia osariikide nimede kattuvusi muude asjadega on vististi vähem kui jänkistani omadel (aga see ei puutu väga asjasse) ja nagu tead olen ma siiani seisukohal, et kõik pealkirjad peavad olema ühtses süsteemis, kasvõi selleks et kasutajal on lihtsam orienteeruda. Kasutamise seisukohalt aga veel selline tähelepanek, et tunduvalt mugavam oleks kui osariikide artiklite nimed oleksid kujul a la 'New York (osariik)'. Ammuilma on aeg kujundada ühtne seisukoht, aga mitte nii, et kord ühtemoodi siis jälle teisti (praegu on haldusüksuste ja paikade artiklite pealkirju vähemalt nelja eri moodi ja tihti ei saa üldse pihta mis värk on). Ahsoous 5. mai 2010, kell 18:16 (EEST)

Seda oleks parem arutada üldises arutelus.
USA osariikide nimed on üldteada, umbes nagu riikide omad, Brasiilia osariike ei teata. Sellepärast pooldan sõna "osariik" kasutamist kõigis pealkirjades. Aga ma ei pea pealkirja valikut eriti tähtsaks, sest meil on ümbersuunamised.
Ma ei poolda täiesti ühtse süsteemi nõuet, aga arutame need asjad läbi, millele pihta ei saa. Andres 5. mai 2010, kell 18:26 (EEST)
Ah ikka on ümbersuunamised? Väga paljudel juhtudest neid pole, tihtipeale neid pole eesti keeles (ja klaviatuuril) mitteeksisteerivate märkide puhulgi /näiteks hetkel pole ka Espirito Santo, sest pole mõtet luuagi kui ei tea mis pealkirjaga artikkel peaks jääma pärastine linkide korrastamine võtab lihtsalt mõttetult palju vaeva/ ja samamoodi pole ka täpsustuslehti. Ja ikkagi arvan, et süsteem peab olema täiesti üheselt paigas ja siis saaks ka need ümbersuunamised automaatselt ära teha -- Ahsoous 5. mai 2010, kell 18:36 (EEST)
Kus ümbersuunamisi ei ole, tuleb need teha. Mina teen näiteks jõgede ja saarte puhul alati ümbersuunamised. Vajaduse korral tuleb ka täpsustuslehed teha.
Mina ütlesin oma arvamuse. Palun vii see arutelu üle üldisesse arutelusse, las teised arvavad ka midagi. Andres 5. mai 2010, kell 18:47 (EEST)
Niisiis, haldusüksuste puhul tuleks minu meelest üldjuhul liigisõnad välja kirjutada. Erandiks näiteks USA osariigid ja ühe asulaga omavalitsusüksused. Andres 5. mai 2010, kell 19:10 (EEST)

Heade artiklite kandidaadid

Esitasid artikli Trollibussiliiklus Tallinnas hea artikli kandidaadiks. Kas seda võib käsitleda poolthäälena? Kui jah, siis on sel vajalikud hääled koos.--WooteleF 7. mai 2010, kell 19:04 (EEST)

Ei. Esitamist ei loeta heade artiklite puhul poolthääleks (küll aga administraatorite puhul). Andres 7. mai 2010, kell 20:37 (EEST)

Tulen korraks veel tagasi selle Beni juurde. Boliivia valitsuse lehtedel on valdav nimekuju Departamento de Beni (ja mitte del) nii et ka selle järgi on Beni (võid vaadata näiteks ka rahvastikustatistikat http://www.sns.gov.bo/snis/estadisticas/demograficos/pob_2010.xls) -- seega saatsin Pällile järelepärimise. Aga niimoodi, et ma hakkan artiklit redigeerima ja siis kaks korda teisaldatakse see lihtsalt jõhkralt poole töö pealt ära... ajab ikka vihaseks küll... -- Ahsoous 12. mai 2010, kell 16:15 (EEST)

Väga hea.
Mulle ka ei meeldi, kui diskussiooni lõppu ära ei oodata. Andres 12. mai 2010, kell 19:05 (EEST)

Venezia ja kõik muud

Ma saan aru, et keelekorraldajad teevad reegleid ja nüüd on nad määranud, et eesti keeles peab nimesid kirjutama originaalkeele järgi. Seega ma ei taha üldse Sind praegu süüdistada ega midagi, lihtsalt oma arvamust avaldada. Kui mina olen kogu oma elu teadnud, et kirjutatakse Veneetsia, Keenia jne, seda paljudest raamatutest ja mujalt lugenud ja samas teadnud ka, et eesti keeles kirjutatakse võimalikult nii nagu hääldatakse, siis on minu arvates jabur hakata järsku kirjutama Venezia ja Kenya (samas kui kirjutatakse Brasiilia, Boliivia ja Tšiili). (Kui ma esimest korda nägin eestikeelses tekstis Veneziat, hakkasin ma kahtlema, kas on tegu ikka selle linnaga, mida ma tean.) Küsisin ka oma eesti keele väljendusõpetuse õppejõult, kas siis kõik raamatud, mis on ilmunud enne seda keelekorraldust, tuleb tagasi korjata ja ära parandada. Sest neid ju loetakse ikka edasi ja vähemalt minu keelevaist ja ortograafiateadmised on peaaegu täies mahus kujunenud raamatuid lugedes. Ta oli ise ka selle peale päris nõutu ega osanud mulle midagi vastata. Minu arvates, kui midagi on kasutusele võetud ja see on üldiselt kasutatavaks saanud, tuleks seda võtta keele loomuliku arenemisena, mitte regulatsioonidega ära muuta, "sest me oleme nüüd Euroopas ja peame olema euroopalikud ja kosmopoliitsed". Adeliine 20. mai 2010, kell 00:06 (EEST)

"Veneetsia" ja "Keenia" on mööndavad, nii et nad pole valeks kuulutatud. Andres 20. mai 2010, kell 00:23 (EEST)
Jah, sellepärast minu arvates polegi mõtet parandada, kui tekstis on Veneetsia. Adeliine 20. mai 2010, kell 10:41 (EEST)
Võib-olla. Tundub siiski, et 1) peaks olema ühtlus ja 2) keelekorraldajat peavad siiski "Veneziat" eelistatavaks. Andres 20. mai 2010, kell 10:48 (EEST)

Kategooriad

Palun lisa omaloodud artiklitele ka kategooriad. Tean, et sa ei hinda kategooriaid kõrgelt, kuid paistad ometigi kategooriasüsteemi tundvat. Siis ei peaks teised kasutajad paarilauselisi artiklikesi ühe pisikese asja pärast redigeerima.--WooteleF 12. juuni 2010, kell 14:36 (EEST)

Ma ei tunne kategooriatesüsteemi. Las need panevad, kes tunnevad. Meil võib ju tööjaotus ka olla, eks ole? : Kui jutt juba selle peale läheb, siis mina käin kogu aeg teiste sabas ja kohendan. Niisugusest toimetamisest nii ehk teisiti ei pääse. Andres 12. juuni 2010, kell 14:43 (EEST)
Kui ei tunne, siis muidugi. Mulle oli millegipärast jäänud mulje, et sa jätad kategooriad lisamata lihtsalt põhimõtte pärast.--WooteleF 12. juuni 2010, kell 14:56 (EEST)
Need asjad on omavahel seotud. Kui ma peaksin kategooriatega tegelemist mõttekaks, siis mul oleks motiiv kategooriate süsteemiga kursis olla. Andres 12. juuni 2010, kell 15:35 (EEST)

Head artiklid

Kuidas saada inimesi hääletama, kas artikkel on hea artikkel, või mitte? alts 24. mai 2010, kell 11:09 (EEST)

Sundida ei saa, aga võib-olla võiks üldises arutelus üleskutse esitada. Andres 24. mai 2010, kell 15:55 (EEST)
Muide, häält tuleks ka põhjendada, eriti vastuhäält. Andres 24. mai 2010, kell 16:04 (EEST)

saatsin sulle meili, äkki oskad nõu anda -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 22:45 (EEST)

Keeletoimetamismall

Minu arust Sa kuritarvitad keeletoimetamismalli. Kui artiklis on üks koma puudu või üks lause on stilistiliselt kohmakas, ei peaks malli lisama. Mis on artiklis Pihkva nii halvasti, et malli lisasid? Kas pole lihtsam parandada kui malli lisada? --Metsavend 15. juuli 2010, kell 13:02 (EEST)

Kui ma näen kas või üht viga, siis ma panen malli. Kuidas ma seda siis kuritarvitan? Seda, mis on mul parajasti lihtsam, tean ise paremini. Andres 15. juuli 2010, kell 14:10 (EEST)
Isegi mina oma kööbaka eesti keele oskusega näen mainitud artiklis hulganisti stilistilisi vigu - ja kusjures elementaarsel tasemel. Mall keeletoimeta on täitsa omal kohal. Hoolimata sellest, et väidetavalt on artiklit kohendatud. Just hetk tagasi vaatasin artiklit ja leian, et keeletoimeta mall on kohane veel edasi.--Rünno 16. juuli 2010, kell 20:36 (EEST)
Need vead, mille pärast ma malli panin, on nüüd parandatud.
Minu meelest on mall õigustatud isegi juhul, kui on üks koma puudu või üks lause on halva stiiliga. Andres 15. juuli 2010, kell 14:15 (EEST)
Minu arvates on seda parem, mida vähem selliseid malle kasutame. Siin ei pea ma aga silmas seda, et peaksime lihtsalt vältima selle kasutamist, vaid seda, et peaksime võimalusel artiklit kohendama – alles juhul kui artikkel on liiga mahukas, et oleks jaksu see üle käija, võiks malli lisada. Ivo 15. juuli 2010, kell 15:37 (EEST)
Minu meelest ei ole parem vähem kasutada.
Muidugi peaks võimaluse korral kohendama. Aga ju mul siis pole iga kord võimalust. Andres 16. juuli 2010, kell 20:13 (EEST)
Jagan arvamust, et sa paned seda malli kordi rohkem, kui oleks lubatav. Ja koma puudumisel ei tohiks üleüldse sellist malli kasutada, vaid tuleb ikka ise viga ära parandada. Ja olen endiselt seisukohal, et kui selgitus puudub, võib ükskõik kes, selle malli koheselt eemaldada. -- Ahsoous 15. juuli 2010, kell 20:22 (EEST)
Sel juhul pole sel mallil suurt mõtet, sest parandamine on tavaliselt kergem kui vigade kirjeldamine. Andres 16. juuli 2010, kell 20:17 (EEST)
Ma arvan, et seda malli tuleks kasutada vaid siis kui vigu on väga palju. No ikka nii, et rõve on lugeda.--WooteleF 15. juuli 2010, kell 21:49 (EEST)~
Malli tekst ei ütle ju, et vigu on palju. ~
Ja kui vigu on vähe, seda vajalikum see mall ju on. Andres 16. juuli 2010, kell 20:17 (EEST)
Väheste vigadega on võimalik ka vigu täpsemalt kirjeldada ja/või küsida kuidas on õige. Mallil on mõte minu arvates just siis kui on palju ja segaseid keelevigu, mis ei lase enam mõtet õigesti mõista.
Võimalik muidugi, aga kui võimalik on parandada, siis seda teha pole tarvis. Aga kui parandada ei jõua, siis ammugi pole mõtet parandada.
Kui keeletoimetamise vajadus on ilmne, siis ei ole malliga märgistamine nii tähtis. Andres 20. juuli 2010, kell 07:17 (EEST)
See tähendaks ju, et me ise peamegi vigast teksti normaalseks. Mina ilmselt panen ka palju neid märkusi, aga tõepoolest ei jõua kõike parandada. Kui on paar väikest asja, siis püüan ära parandada. Aga kõige parem viis neist siltidest lahti saada on tulla appi parandama. Näiteks tekkis täna hulgemini artikleid, kus on palju pisivigu. Ma tõesti ei plaani neid parandada ja mõtlesingi just märkusi panema hakata. Meil tehakse siin aeg-ajalt juttu sellest, mis on "entsüklopeediline". Ja üks asi, mis minu arvates tõepoolest peaks entsüklopeedias enesestmõistetav olema, on see, et jutt on keeleliselt korrektne. --Epp 15. juuli 2010, kell 22:14 (EEST)
Võime lisada üleskutse parandada. Andres 16. juuli 2010, kell 20:21 (EEST)
See oleks hea. Näiteks võiks mallis olla teade: "Palun aita vigast ja raskepärast sõnastust parandada" Valju 16. juuli 2010, kell 22:22 (EEST)
Küsimus ei ole mitte selles, et vigu ei peaks parandama. Minu puhul tähendab näiteks see, et et kui ma mingit artiklit üritan teha, ja siis selline märkus on ilmunud, tähendab see seda, et rohkem ma seda artiklit ei torgi ja las see märkusepanija siis parandab. Pisivigu parandab siiski korrektor mitte toimetaja. -- Ahsoous 15. juuli 2010, kell 22:24 (EEST)
Keeletoimetamisega peabki keegi teine tegelema, mitte esialgne kirjutaja.
Me võime ju malli teksti niiviisi muuta, et mainime ka korrektoritööd. Andres 16. juuli 2010, kell 20:21 (EEST)
Mina näen selle malli juures mitut viga. Esitaks puudub meil selline vaba ressurss, kes käiks läbi seda malli sisaldavaid artikleid – seega need artiklid ei parane malli lisamisest (ehk nende parandamise asemel on see tegevus lükatud kuskile kaugele tulevikku). Kui aga keegi juhuslikult peaks mõnda parandama, siis tihti jääb mall eemaldamata. Mall ise rikub aga artiklit rohkem kui üks puuduv koma ning samuti ei kutsu selle olemasolu artikli autorit oma kirjutatut parandama vaid pigem tekitab temas tuska. Seetõttu ma ka leian, et malli kergekäeline lisamine on kurjast. Ivo 16. juuli 2010, kell 00:02 (EEST)
Mall ärgitab vähemalt mõnda inimest vigu otsima ja parandama. Piisab selle nägemisest konkreetses artiklis.
Mall jääb eemaldamata ainult juhul, kui parandaja pole kindel, kas kõik vead on parandatud.
Keeletoimetamismall pole selleks mõeldud, et algne kirjutaja midagi parandaks. Andres 20. juuli 2010, kell 07:17 (EEST)
Selles mõttes mulle meeldib mall {{geo-toim}}, sest ei tekita ta mingit märku artikli sisus, aga näitab, et see artikkel nõuab lisatööd. Geonarva 16. juuli 2010, kell 00:16 (EEST)
Minu meelest on isegi hea, et toimetamismall on nähtav, sest siis näeb ka lugeja, et midagi on artiklis valesti. Mulle ei meeldi aga selle malli umbmäärasus. See võib tähendada kõike alates komavigadest kuni vigaste lauseteni. Kui see mall pannakse artiklile, mille ma just kirjutanud olen, siis ma tavaliselt ei vaevu üldse vaatama, sest värskest tööst on raskem vigu leida: tekst on liiga tuttav. Kui juhtun aga kuskil sellise malliga artiklis vigu parandama, siis ma ka tavaliselt ei võta seda maha. Esiteks ei usalda ma oma grammatikat ja teiseks pole ju kuskil kirjas, mis vigu selle malliga mõeldi. Tusa tekitamisega on nii ja naa: mõned kohe üldse ei talu kriitikat oma töö vastu ja tunduvad väga kergesti solvuma.--Kyng 16. juuli 2010, kell 09:12 (EEST)
Just neil põhjustel ei oodata, et kirjutaja ise parandaks.
Kas see mall tuleks asendada mitme malliga? Andres 20. juuli 2010, kell 07:17 (EEST)

--- Teine mall mille sõnastust peaks muutma on vaidlustamise mall. Loe kriitikameelega on liiga üldsõnaline. Parem oleks teade, mis ütleks, et artiklis kirjutatu ei pruugi olla täpne või on ühekülgne. Valju 16. juuli 2010, kell 22:22 (EEST)

Ikka tuleks mall lisada, kui kõigist vigadest (halvamapoolse stiili kohta saab igal juhul viga öelda?) jõud kohe üle ei käi. Mina oleksin rahul, kui resümeesse kirjutatakse Keeletoimeta: mida silmas peetud. Seda juhul, kui artikkel pole paksult vigu täis. Meie parimadki asjaarmastajad-keeletoimetajad ei tea kõiki peensusi ja teavad erinevaid peensusi ja mõnes asjas võib eriseisukohtigi olla. Nii et, kui ma loen artikli mitu korda läbi ja isegi leian midagi, siis ma ei tea muidu, kas see oli ikka see, mida märkuse lisaja silmas pidas. Pikne 20. juuli 2010, kell 09:26 (EEST)

Teeme siis nii, et vajaduse ja võimaluse korral lisan vihje.
Kui Sinu meelest vigu pole, siis võta märkus ära. Kui ma näen, et märkus on ära võetud, vaatan kindlasti üle. Kui on kahtlus, siis küsi. Andres 20. juuli 2010, kell 10:17 (EEST)

Keelatud kasutajad

Mulle tundub, et kasutajate せいきょういく, マティ男, 京葉車両センター, 厚狭原彰鋼 ja 志村義友 näol on tegemist sama isikuga. Igal juhul neli esimest kasutajat on jaapani vikis saanud tähtajatu keelu. Viimast kasutajat jaapani vikis registreeritud ei ole, kuid ta tundub olevat eelmiste teisik — peaks IP aadressi kontrollima. Vähemalt jabur enesetutvustus meie Vikipeedias jätab kahtlase mulje. --Vihelik 16. juuli 2010, kell 18:17 (EEST)

Ma vaatasin nende tüüpide kaastööd (100% läbi loomulikult ei lapanud) ja midagi kahtlast/pahatahtlikku silma ei hakanud. Äkki täpsustad, mida nad täpselt valesti on teinud? --Kyng 16. juuli 2010, kell 19:29 (EEST)
Näiteks 京葉車両センター[1] ja 厚狭原彰鋼[2] on selle[3] kasutaja sockpuppetid. Toimetamismustrit vaadates näikse teiste kasutajatega sama lugu olevat, seda saaks näha IP-aadressist (Jaapani vikis on nad keelatud). 志村義友 on uus konto, registreeritud vaid eestikeelses Vikipeedias. See nimi ja enesetutvustus näikse olevat lihtsalt suvaliselt ilmavõrgust lõigatud-kleebitud. --Vihelik 16. juuli 2010, kell 20:20 (EEST)

Kasutajanimest

Mul tuli selline mõte, et muudaks ehk oma kasutajanime. Uus nimi võiks olla näiteks Kruusamägi.

Kusjuures su aruteluleht on üsna pikaks läinud. Tahad ma arhiveerin seda veidi? Ivo 29. juuli 2010, kell 12:05 (EEST)

Oled siis kindel, et tahad muuta?
Minu poolest arhiveeri. Andres 29. juuli 2010, kell 12:10 (EEST)
Kõlaks teine jah nagu natuke ametlikumalt :)
Miskit paremat kah pähe ei tulnud ning teistes Vikiprojektides peaks nimi ju sellest muutusest hoolimat samaks jääma. Ivo 29. juuli 2010, kell 12:20 (EEST)
Tehtud. Aga vana nimi on nüüd vaba, nii et võta ka see ära. Andres 29. juuli 2010, kell 13:07 (EEST)
Tänan. Ainult see jääb natuke segaseks, et kuidas ma oma vana nime ka ära võtan – paistab teine juba minu käes olevat. Ivo 29. juuli 2010, kell 13:28 (EEST)
Ei tea, kirjade järgi jääb nimi vabaks. Andres 29. juuli 2010, kell 13:31 (EEST)
Arhiveerisin seda lehte väheke. Ivo 29. juuli 2010, kell 13:47 (EEST)

Palun kustuta Must surm ümbersuunamislehekülg. Alts 1. august 2010, kell 15:07 (EEST)

Mikare NET

Saaksid ehk võimalikult kiiresti siia pilgu peale visata: http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Mikare_NET. Ma ei ole Wikipedia vabatahtlike tegevusega väga kursis, et kuidas ma edasi tegutsema peaksin?

Pildiarhiiv

Kustutatud pilte saad taastamata vaadata siin või kustutatud lehekülje ülaservas oleva lingi kaudu (pildi versioonid alaosas "Faili ajalugu"). Pikne 13. august 2010, kell 12:20 (EEST)

Aitäh! Eks ma siis proovin. Faili ajaloo kaudu ma pilte ei näe, vaid ainult teksti. Andres 13. august 2010, kell 15:42 (EEST)
Ei õnnestunud ka logist pilte näha. Andres 13. august 2010, kell 15:43 (EEST)
Püüan täpsemalt seletada. Siin näed pealkirja all väikese kirjas teksti "Vaata kustutatud versiooni või taasta?" Klõpsad tekstis sisalduvat linki ja järgmisel lehel alaosas "Faili ajalugu" klõpsas linki "23. V 2005, kell 17:32". Pikne 13. august 2010, kell 15:51 (EEST)
Aitäh, nüüd sain aru. Andres 13. august 2010, kell 16:03 (EEST)

Vanasadam

Olen mitmel korral püüdnud teistes Vikipeediates Tallinna Sadama ja Vanasadama asjus korda luua, aga näiteks soomlased ei paista aru saavat, et kui neil on Helsinki sadam, siis meil Tallinna sadamat ei ole. Seepärast kõrvaldasin artikli Tallinna reisisadam ja suunasin selle ümber Vanasadamale ning kustutasin teie märkused artiklite liitmise kohta. Parandasin soome, vene ja inglise Vikipeediates nii sadama nime kui ka interviki lingid. Segaduse vähendamiseks on otstarbekas kasutada ka nende sadamate ingliskeelseid nimetusi Old City harbour ja Port of Tallinn (see on AS Tallinna Sadam), nii on välismaalastel kergem aru saada. Soome Vikipeedia oli juhindunud meie kategooriast Eesti sadamad ega olnud näinud kategooriat Tallinna sadamad, mistõttu lisasin Tallinna kaubasadamad ka Eesti sadamate loendisse. SSGreporter 25. august 2010, kell 01:58 (EEST)

Ma taastasin artikli ~endisel kujul ja lisasin liitmismärkuse sellepärast, et ümbersuunamiseks muutmisel kadus info, mis oli artiklis Tallinna reisisadam ja puudub artiklis Vanasadam. Andres 25. august 2010, kell 09:34 (EEST)
Lisasin sellest artiklist eile ühe lause, mida artiklis Vanasadam enne ei olnud, aga muu oli kordus. Vaatan õhtul veelkord. SSGreporter 25. august 2010, kell 12:08 (EEST)

Seni kuni sa selgitusi ei pane, pean ma lugema sinu poolt pandud märkused põhjendamatuteks. -- Ahsoous 25. august 2010, kell 16:48 (EEST)

Kui Sa mõtled keelwetoimetamismärkusi, siis olen nüüd püüdnud neid lühidalt kommenteerida, mitte küll viimast kui üht. Enne kui märkuse ära võtad, loe palun artikkel läbi. Andres 25. august 2010, kell 16:51 (EEST)
Artikli tekstist enamuse olen ma ise kirjutanud, aga sõnu ja sõnastust ja ka lõikude paigustusi on vahepeal muudetud. Nii et artikli sisuga olen ma suht hästi kursis, muudatusi pole küll kõiki jälgind, aga vististi midagi kohutavat pole juhtunud. Ahsoous 25. august 2010, kell 17:18 (EEST)
Kui Sa mõtled artiklit Hanekest, siis ma selgitasin asja arutelulehel. Keeletoimetamisvajadus ei pruugi olla Sinu tegevuse tõttu tekkinud. Ega selline vajadus iseenesest olegi midagi kohutavat. Andres 25. august 2010, kell 17:25 (EEST)
Ei peagi olema midagi kohutavat, aga vat see häirib küll, et meil on siin pea kolm tuhat artiklit sedamoodi märgistatud. Aga sa kasutad seda malli valesti ehk siis ilma parameetriteta ja see on palju hullem -- Ahsoous 25. august 2010, kell 17:31 (EEST)
Kui 77 tuhandest artiklist ainult 3000 vajavad keeletoimetamist, siis peaks ju väga hästi olema:-)
Ma võtan malli infokasti alt. Kui seal on valesti, pane siis sinna õige, mina ei oska. Toimetamismall on seal parameetritega. Mina isiklikult küll ei leia, et parameetreid tarvis oleks. Andres 25. august 2010, kell 17:35 (EEST)
Parameetrid on ikka selleks et kategooriate alt oleks võimalik lihtsamini leida neid artikleid mis on sellise märkusega juba pikemat aega vedelenud... aga eks sa ise tead, kas sa paned neid märkusi või mitte. Minu jaoks tähendab see mall seda, et kui ma muidu ehk veel artiklit toimetaksin, siis pärast selle märkuse tekkimist ma seda enam puutuda ei taha ja las see malli panija siis tegeleb sellega. - Ahsoous 25. august 2010, kell 17:48 (EEST)
Pane siis parameetritega mall infokasti alla.
Palun selgita, miks Sa pärast märkuse tekkimist artiklit puutuda ei taha. Andres 25. august 2010, kell 17:51 (EEST)
Eelmine kord Sa ütlesid, et tahad, et märkus oleks selgitatud. Nüüd ma ju selgitasin. Andres 25. august 2010, kell 17:52 (EEST)
Anna andeks, ma ei saa siiamaani põhjusest aru (minu meelest oli see täiesti aksepteeritav sõna). Ja kui sa küsid, miks ma siis pärast selliseid märkusi artikliga edasi ei tegele, on just seesama - põhjust enamasti tegelikult ei ole. Koma puudumine või see, et mingi sõna kellelegi ei meeldi – ei tähenda, et siis oleks vaja mingit malli panna. Komad tuleb ikka endal ära parandada ja sõnakasutus on suuresti stiiliküsimus ning autori stiili parandamine ei kuulu keeletoimetamise alla (ja seda vist keeletoimetajad muuta ei tohigi). Ja see tähendab, et ma pean hakkama põhjust hoopis mujalt otsima ning vaata seda pahatihti ei ole. Ja mis ma siis ikka enda pead vaevan ja las siis see märkuse panija ise parandab vead ära ning mina seda seni ei torgi. -- Ahsoous 25. august 2010, kell 20:24 (EEST)
"Tänaseni" on muidugi aktsepteeritav sõna, aga ei saa ju kirjutada "2007–tänaseni". Niimoodi mõttekriipsu ei kasutata, ja kuidas seda lugema peaks?
Nii nagu Sina selle artikli kirjutasid, see keeletoimetamist minu meelest ei vajanud.
Keeletoimetamismall lihtsalt ütleb, et artikkel vajab keeletoimetamist. Seal pole öeldud, et eelmised kirjutajad peavad toimetama, ega seda, et seal on palju tööd.
See on täiesti arusaadav, et kui Sa midagi kirjutad, siis Sa kirjutad nii hästi kui oskad. Loomulikult ei saa keegi nõuda, et Sa hakkaksid ise oma teksti toimetama. See on täiesti OK, et Sa seda ei tee. Ma sain ennist nii aru, et Sa ei taha niisuguse artikliga, millel on keeletoimetamismärkus, üldse töötada.
Keeletoimetamine ei tohiks muidugi muuta autori isikupärast stiili, aga nn stiilivead (nagu kirjandi puhul öeldakse) tuleb ikkagi ära parandada. Pealegi ei ole Vikipeedia artiklil kindlat autorit, vaid koos püütakse leida parim redaktsioon. Andres 25. august 2010, kell 21:36 (EEST)

Miks eemaldasid mu viimase redaktsiooni Peaajus, kuigi see tekst jäi alles? Alts 26. august 2010, kell 19:01 (EEST)

Sa olid asendanud pildiallkirjas sõna "selles" sõnaga "see", mis ei ühildu põhisõnaga. Andres 26. august 2010, kell 19:05 (EEST)
Õige jah, see redaktsioon pärast seda, kui ma definitsiooni kirja panin. Ma mõtlesin alguses, et sa eemaldasid selle redaktsiooni :D. Alts 26. august 2010, kell 19:25 (EEST)

Translation request

Please, could you translate the following article?

The Book of Mormon is a sacred text of the Latter Day Saint movement. It was first published in March 1830 by Joseph Smith, Jr. as The Book of Mormon: An Account Written by the Hand of Mormon upon Plates Taken from the Plates of Nephi. According to Smith's account, and also according to the book's narrative, the Book of Mormon was originally written in otherwise unknown characters referred to as "reformed Egyptian" engraved on golden plates.

Thanks for your help.

If you want to translate any article onto Asturian, Catalan, Galician, Mirandese, Occitan or Spanish, ask me please. --Jeneme 25. september 2010, kell 18:48 (EEST)

Tere. Tuli kuskilt läbi udu meelde, et sa kunagi ütlesid, et oskad hollandi keelt (ei mäleta küll mis määral), aga küsimus tekkis mul seoses Eef Nieuwenhuizeniga - nimelt ega sa ei tea, kust kohast võiks leida infi hollandi eesnimede lühendite kohta, sest need on ju peaaegu kõik enamasti just lühiversioonid. -- Ahsoous 30. september 2010, kell 23:36 (EEST)

Sellist allikat ma ei oska soovitada, aga vaata seda: siit on näha, et Eef on ka päris nimi. Igatahes võib vabalt kasutada nimekuju, mille all inimene tuntud on. Andres 1. oktoober 2010, kell 00:19 (EEST)
miks ma seda küsin, põhjus on lihtsalt selles, et teinekord võib leida inimeste kohta käivaid daatumeid selle ametliku nime alt otsides, aga teinekord ei pruugi üldse ettekujutust olla, mis see siis nüüd olla võiks. Ja nende lühendnimedega on veel paha lugu see, et tõesti pole paljudel puhkudel aru saada, kas tegu on mehe või naisega -- Ahsoous 1. oktoober 2010, kell 00:32 (EEST)
See on arusaadav. Asi on nii või teisiti raske, sest üks ja seesama lühendnimi võib tulla mitmest nimest. Andres 1. oktoober 2010, kell 00:35 (EEST)
aga muide sealt ka leiab nende kohta midagi - pärast otsingut vajutada nuppu 'verklaring' Tänud

Sampi

Hi, I've answered at Arutelu:Sampii. Sorry for the English (I hope I did understand more or less what you were saying). Future Perfect at Sunrise 1. oktoober 2010, kell 00:27 (EEST)

Xqbot

Hi Andres, you have blocked my bot of cause removing a valid section link to fi-wiki on St. Ola. The reason of that removing is an encoding problem of any bots. Please do not use URL encodings on wiki links. I've fixed it here. I would be pleased if you would unblock my bot. Thanks. Xqt 14. oktoober 2010, kell 08:28 (EEST)

I'm sorry, this was my fault. I blocked your bot because this was what you were proposing on the bot's user page. Now I unblocked your bot. Andres 14. oktoober 2010, kell 08:46 (EEST)
Tänu Xqt 14. oktoober 2010, kell 08:52 (EEST)

Mõtlesin siis, et pigem kirjutan otse sulle, kuigi paned ju ka mujal toimuvat tähele. Praegu jõudsin selleni taas suure ringiga... Et kõik algusest ära rääkida, siis on mingid imelikud ukrainlaste nimed... tegelikult mitte imelikud, vaid täieati tavalised.... näiteks enamasti kirjutatakse sealmaal Дар'я ja mitte Дарія. Tkatšenkost jutt. Ja seda kust võtta välja mis siis ametlik kirjapilt kirillitsas on suht keeruline ning sellest sõltub ju see ametlik transkriptsioon, kuigi mitteametlikuna on praegune artikli pealkiri igati lubatav /kuigi kui võtta et teatmeteos, siis on 'aga'/. Niisiis räägitagu mida tahes, tundub mulle, et kirillitsatest transkriptsioonide kasutamiste puhul võiks äkki keelemeestele soovitada ikkagi lubada /mitteametlike tekstide puhul/ kirjutada eesnimede puhul Maria ja mitte nõuda Marija jne. Vabanda kui segaselt kirjutasin, aga loodetavasti saad aru mida ma mõtlen. -- Ahsoous 30. oktoober 2010, kell 23:30 (EEST)

Jah, seda võiks soovitada küll, vähemalt Vikipeedia jaoks, kus algkeelsed nimekujud ära tuuakse, aga seda pole tarvis teha minu vahendusel. Kirjuta näiteks Peeter Pällile.
Ametlikud nimekujud võiks sellegipoolest püüda kindlaks teha. Minu meelest me saame transkriptsiooni järgi ühel juhul Darja ning teisel juhul Darija (lihtsustatult Daria), nii et transkriptsioonid on ikka erinevad. Ma võin küll eksida, aga täna enam ei hakka kontrollima. Andres 31. oktoober 2010, kell 00:44 (EEST)

Deletion of sourced information

Could you explaid why do delete information supported by the authoritative sources? [4][5] --Gleb Borisov 3. november 2010, kell 19:39 (EET)

"vene" means "ethnic Russian". In your sources it reads "Russian", and that needn't mean "ethnic Russian". Andres 3. november 2010, kell 20:02 (EET)
We can change it to Venemaa then. And that "Russian" doesn't have to to mean a nationality. Most likely it refers to the Russian art. In Estonian you say "vene kunst", not "Venemaa kunst", don't you? --Gleb Borisov 3. november 2010, kell 21:33 (EET)
Maybe Venemaa. I'm not sure, this is why I made no substitution. After all, he was from what now is Ukraine. For instance, in the Russian Wikipedia they say "rossiyskiy i sovetskyi".
No, "vene kunstnik" means most likely "artist of ethnic Russian descent". "vene kunst" and "Venemaa kunst" are rare, but if we mean art done in Russia, then "Venemaa kunst" is the best expression. "vene kunst" might refer to art in the Russian milieu but "vene kunstnik" refers to the ethnic descent. Andres 3. november 2010, kell 21:50 (EET)
In fact, in the reviewed version of the Russian wiki's article it's "русский и советский" [6]. In Russian people normally say "русский художник" (which doesn't necessarily imply the ethnicity). See for example articles about Malevich in these Russian-language encyclopedias. [7][8]
Concerning the article, if you don't have any objections I'm adding "Venemaa". --Gleb Borisov 3. november 2010, kell 22:40 (EET)
off-topic - cite from en-wiki French art historian Andrei Nakov re-established Malevich's birth year as 1879 (and not 1878), and argues for restoration of the Polish spelling of his name. -- Ahsoous 3. november 2010, kell 22:46 (EET)

Mõiste originaalartikkel tähendab seda, et seda Vikipeedias ei avaldata. Kui kaua püsivad siin originaaluurimused? --Ivo Vahur 4. november 2010, kell 22:59 (EET)

Originaaluurimused püsivad nii kaua, kuni keegi võtab vaevaks need kustutada. Kui saad kas või mõnele oma raamatule viidata, siis võib-olla ei kustutata. Andres 4. november 2010, kell 23:20 (EET)

Nagu te aru saite oli viimane lause selles artiklis samaaegselt õng ja proovikivi. Tuleb teid õnnitleda. Jäite vee peale. Teema jaatus või eitus - seovad mõlemad. Mõnes kohas olen juba saanud aknahingi õlitama hakata. Mõnda asja selgitab artiklile feodalism lisatud lõik: uusaegne (imperaatorite) absolutistlik feodalism. --Ivo Vahur 5. november 2010, kell 02:21 (EET)


Ei soovita lisada materjali, mis ei ole teemaga otseselt seotud ja mis kujutaks endast lihtsalt algupäraseid kommentaare. Andres 7. november 2010, kell 22:18 (EET)
Üks ei välista teist. Kõigi teemade katmine nõuab inimesi ja aega. Ükskõik mida me eelistaksime, midagi tähtsat jääb ikka tegemata. Oluline on ka see, et see, mis on, oleks korrektne ja kontrollitav. Igal inimesel on siin vaba voli valida, milliste teemade kohta ta kirjutab. Osa teemasid praagime ka välja. Andres 7. november 2010, kell 22:18 (EET)

Oli kultusühing. Nõiajahi eri vormide lained korduvad ka samas tsüklis. Albilased, Euroopa nõjajahilaine ja komude laagrid ja see muu. Aitäh! Nägin läbi. Cluny liikumise viite? Loe arutelu lõppu. Seal on allikas ära toodud, kus kõik Clunyle omased punktid on ära toodud. Artikli määratlus on nende kokkuvõte (loend). Disk. Siis võid mõista miks seda ka reformiliikumiseks kõige enam sobib nimetada. Ehki hea et sa mu algupäraseid materiale kaitsed. Kas material või materjal. Ajan kogu aeg sassi. --Ivo Vahur 7. november 2010, kell 23:55 (EET)

Cluny liikumine oli muidugi reformiliikumine. Aga selle nimi on Cluny liikumine, nii palju kui avalikest allikatest näha on. Me ei saa toetuda käsikirjadele. Andres 8. november 2010, kell 06:56 (EET)
See on küll sinu eelistus. Mis on seotud ka su osaga ajas mida sa täidad. On mitmeid kasutatavaid vorme. Ja üld ja -liigimõiste vahekord. See käsikiri lihtsalt esitas asutamisüriku ja ajaloolised faktid. Konsistooriumi loengud vist,arvatavasti ka juba netis. Ei tea. Tao alkeemia õnnestus ka inimestele mõistmatuks teha selle kahe keelt puudutuva lausegi ärajätmisega. Mul hakkab toimetamise olemusest mingi pilt tekkima ja viki iseloomust.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 08:23 (EET)~
See ei ole minu eelistus. Mul on ükskõik, mis nimi sel asjal on. Ma jälgin lihtsalt, et kasutataks seda nime, mille all asja tuntakse ja otsitakse. Kui on mitu nime, siis ma kasutan kõige autoriteetsemas allikas leiduvat või kõige levinumat. Ei veebist ega trükistest pole leidnud nime "Cluny reformiliikumine". Võimalik, et see mõnes raamatus on.
Võib-olla küll, et tao alkeemia on mõistmatu, aga see, mis ma välja jätsin, minu meelest küll mõistetavust ei lisa. Ka praegu on artiklis esitus segane ja vigane. Selle tekstiga tuleb veel kõvasti vaeva näha. Andres 8. november 2010, kell 09:39 (EET)
See millega Sina tegeled on sinu valik. 6.6. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 09:58 (EET)
Jah, mina teen Vikipeediat. See võib olla Sinu püüdlustega vastuolus. Andres 8. november 2010, kell 10:01 (EET)
Loe viiteid 6.6. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 10:12 (EET)
Ma ei kaitse algupäraseid materjale, lihtsalt ei taha, et koos pesuveega laps välja kallataks. Andres 8. november 2010, kell 06:58 (EET)
Õige on "materjal". Andres 8. november 2010, kell 07:04 (EET)
Võttes algupärased materjalid siit välja kaitsed sa tahtmatult ka nende autoriõiguse tekke võimalust. Et materjalid ennem ilmumist üldkasutatavaks ei muutuks.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 08:23 (EET)
Nojah, tahtmatult küll. Kui aga autor neid ise levitab, siis ei ole minu asi neid kaitsta. Andres 8. november 2010, kell 09:39 (EET)

Loe ka Ubaidi ajajärgu arutelu lõppu kui aega saad. Aitäh.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 00:11 (EET)

Lugesin. Andres 8. november 2010, kell 06:58 (EET)

Kas kuskil on ka Vikipeedia eri ainete hõlmatuse proportsioonid ära toodud. See üle 75 tuhande näib valdavalt tühja tähjaga täidetud olevat. Aga hetkeks leidsin isegi midagi erakordselt kena ja elavat. Surnud dis tekstide kõrval. Ehki ainult korraks pilku üle libistades. Klimt. Vist algupärand?--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 00:25 (EET)

Ei tea. Võib-olla on algupärand, võib-olla on kuskilt maha kirjutatud.
Proportsioone on raske kindlaks teha, aga see on tõsi, et korralikud ülevaated kesksetest teemadest on puudu, küll aga on palju juttu vähem tähtsatest asjadest. Proportsioonid jäävadki nähtavasti vähem tähtsate asjade kasuks, küll aga ajapikku peaks paranema tähtsate teemade esitus.
Vikipeedia ei soosi elavat esitust. See on võimalik eelkõige tsitaatidena. Andres 8. november 2010, kell 07:03 (EET)
Kes see Vikipeedia on?--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 08:23 (EET)
Siin ei ole tähtis mitte kes, vaid mis. See asi, mis Vikipeedia on. Meie teeme Vikipeediat, keegi teine võib midagi muud teha. Andres 8. november 2010, kell 09:39 (EET)
Tuttav vastus. Kunagi kesklinna miilitsaülem (samas ka sinoloog ja vist ka sinu tuttav) vastas ka küsimusele: kes see meie on, vastusega: Meie oleme meie. Ära Jumala pärast valesti aru saa. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 09:50 (EET)
Vist saingi juba valesti aru.
Vikipeediat tehakse teatud põhimõtete järgi. Pole tähtis, kes otsustas nii teha ja kes seda teevad. Kui neid põhimõtteid ei järgita, pole see Vikipeedia, vaid mingi muu asi. Ja kindlasti on praktilised põhjused, miks just nii tehakse. Andres 8. november 2010, kell 09:55 (EET)


Asjad ei ole alati need mis nad paistavad. Käratse idas ja ründa läänes. Tulevikus hakkan strtgm viitama numbrilises vormis. Nagu 4.2. Unustasin lisamast, et kasutan numeratsiooni madalamalt kõrgemale. Või peaks rääkima neist hoopis kui innovatiivsetest printsiipidest, nagu Riho on neid käsitlenud. Kas 2.1. on arusaadav?

Mina ei tea, milline on madalam, milline kõrgem. Andres 8. november 2010, kell 19:16 (EET)

Leidsin ühe erineva sõnaga lause selle vist pataria liikumise teist vormi esitavana: "Patareenide" tegevus väljus peagi Milano piiridest ja vapustas paljusid Ülem-Itaalia linnu. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 10:41 (EET)

Erakordselt kena oli vaadata kuidas algselt veel hajus ja harali olev aineesitus omandas mõistetava korrastatud ja üldiselt ühesele liikuva selguse ja korrastatuse! --Ivo Vahur 9. november 2010, kell 11:15 (EET)


Kas siin ei kasutata arvudest küllastunud käsiraamatutele omaseid aastaarvudega seotud lühendeid, kirjutamisviise ja erivorme. Nagu aastaarvude tagant punktide ärajätmine, aastarvudega tähise kokkukirjutamine, aastaarvude erivorme (giga, mega, kilo). Praegu rohkem ei meenu.

Näited: 12s (12. sajand), t lõpp on eesti keeles kahtlane (nii tagasi, kui ka tuhat tähenduses). 12K (12 kiloaastat). 12a (12 aasta) 12e (12 aasta enne Kristust) 12p (12 aasta peale Kristuse sündi).

See alk. keele kohta kahe esimese lause ärajätmine oi asjatundmatu. Muu oli õige samm. Loe erialast. Peamine on Bo-duan. Ja Tortsinovi kommentaarid. Praegu parimad. Alk. põhimure oligi keeles. Kuidas väljendada ja objektiviseerida üldiselt sisemisi ülimalt subjektiivseid protsesse. Kasutati analooge. Tõsi küll - kasutades guasid saavutati matemaatilisena näiv rangus. Esimese asja pärast on hiljem hulk lolle ja tõpraid, kes sellest keelest otses mõttes on aru saanud, ka vastavalt tegutsenud. Teise asja pärast on ta jäänud oma justkui algebralise märgistiku pärast harimatutele täiesti ähmaseks ja mõistetamatuks. --Ivo Vahur 10. november 2010, kell 13:35 (EET)

Lühendeid püütakse siin vältida, nii palju kui võimalik. Midagi sellest, mida Sa mainid, siin ei kasutata.
Kui Sa tahad Vikipeedias kirjutada, siis kirjuta ise nii korrektselt, asjalikult ja arusaadavalt, kui oskad, ja varusta oma jutt täpsete viidetega, kui võimalik. Kui mina pean selleks, et Sinu teksti toimetada, kõik selle läbi töötama, mida Sina oled lugenud, siis pole ju sellel mõtet, et Sina kirjutad. Siis ma võiksin parem juba ise kirjutada. Andres 10. november 2010, kell 13:53 (EET)
Sul on õigus. Minu nõrkus. Raske on kehva nägemisega ja töövõtete puudumisega Viki kastis töötada. Aga isegi viidetest pole sellise keeruka distsipliini puhul kasu. Kas erialeteadlased viitavad üldistes entsüklopeediates oma allikatele. Usalduse küsimus. Muidugi tuleks aine üldkäitlejatele viidata. Praegu olen võimeline need ja raamatud ainult sulgudes alamartikkli taha lisama. Ja kuidas lisada viiteid, mis viivad netis teistele allikatele... Seda pole ma käsile võtnud.--Ivo Vahur 10. november 2010, kell 14:37 (EET)
Viidetest on kasu ikka, kuigi mitte iga küsimuse lahendamiseks.
Tavaliste entsüklopeediate puhul võib rääkida usaldusest toimetuse vastu, Vikipeediat ei saa usaldusele rajada. Lugejal peab olema võimalus kontrollida.
Kasuta niisugust brauserit, millega saab toimetamiskastis kirja suurendada. Näiteks Firefox võimaldab seda.
Pane viited nii, nagu oskad. Vormistada võivad teised ka. Veebiaadress pane nurksulgude vahele, siis tekib link. Andres 10. november 2010, kell 14:50 (EET)


Vaata korraks [[9]] 150 aasta (globaalset? või põhjapoolkera?) temperatuuri dünaamikat ja kuidas sellest järeldusi on tehtud. Praegu on asi niikauge. On ka tugevaid venelaste töid. Praegu veel tunnustamata.

Klimatoloogide üks oluliseimaid praeguseid teateid: Unstoppable Global Warming Every 1,500 Years by S. Fred Singer and Dennis T. Avery. Lanham, MD: Rowman and Littlefield, 2006. 260 pp. ISBN 0-7425-5 1 17-21978-0-7425-5 1 17-6.--Ivo Vahur 14. november 2010, kell 16:18 (EET)


Püüdsin tutvuda 18,6 aastase perioodilisel (kas ka tsüklilisega?) Kuu tidaalsel mõjul Maale põhineva teooriaga. Selle matemaatilise aparaadi abil näidatakse Kuu ja Päikese liitmõjude rütmikat ookeanidele (tõus-mõõn), milles tekkivad umbes 90, 180, 360, 1800 ja vist 5000 korduvused (tsüklid? Tsüklil on ju faasid.). Sellest sõltub jäätumine (mingi seos tõusu suurusjärguga). Ehki on kahtlane, et mingi tsüklitega sinusoidse laadses vormis tegemist on. On küll korduvad jõupunktid, needki kindla kõikumisega pikkuses (matemaatilised vahelduvad täpsed variandid), aga midagi lainelaadset ei oska arvata. Ja pole ära toodud mingeid kindlaid materjale tõendavate kirjete kohta. Bondi rütmi kohta olen näinud küllaga uurimustöid ja proovidest järeldatut. Ühes dokumendis oli terve tabel vähemalt saja (? vist vähem) erinevast kohtast pärineva proovide tulemuste kohta ja oli ära toodud ka mis leiud ja kus milliseid Bondi sündmusi kinnitavad. Samas pole nagu teadagi selle nähtuse reaalset põhjust. Aga see nodaal-tidaalne värk on ainult hüpoteesist võrsunud matemaatilise aparaadiga korrastatud teooria. Siiamaani pole kuskil näinud midagi muud peale teooria autorite ütluste, et mingid proovid kinnitavad ja et neid teisi saab nii tõlgendada. Pole aru saanud isegi mida, kui pole vist tegemist lainelisusegagi? Oleks üksainukegi eksperdi poolne proovide analüüsil põhinev raport. Mida sina sest tead ja öelda oskad? --Ivo Vahur 16. november 2010, kell 06:26 (EET)
Ma ei tea sellest midagi. Kõigepealt tuleb vaadata, kas ja kus see on ilmunud. Andres 16. november 2010, kell 07:55 (EET)

Botid

Kas bottidel on kohustuslik bot-flag, et nad oleksid viimastest muudatustest varjatud? Näiteks Kasutaja:H2Bot ja Kasutaja:JackieBot on teinud muudatusi (resümees on ka kirjas "robot lisas..."), mis on nähtavad viimastes muudatustes. Natuke häirib. Kas oled märganud, et meil on siuke lehekülg, kuhu nad nüüd oma taotlusi kirjutavad? Adeliine 18. november 2010, kell 18:05 (EET)

Kes on taotluse teinud, selle olen ka botiks teinud. Ja kui näen mõnd botti, siis ka teen. Mõnikord, kui on teinud üks-kaks parandust, siis ei viitsi kah. Andres 18. november 2010, kell 18:07 (EET)

Vikipedias on selline artikkel.

The Middle Bronze Age Cold Epoch was a period of unusually cold climate in the North Atlantic region, lasting from about 1800 BC to about 1500 BC.[1] It was followed by the Bronze Age Optimum.

During that epoch, a series of severe volcanic eruptions occurred, including Mount Vesuvius (Avellino eruption, ≈1660 BC),[2] Mount Aniakchak (≈1645 BC),[3] and Thera (Minoan eruption, ≈1620 BC).[4]

Tahtsin heameelega üle tuua aga ainuke doc mis seda kinnitab on ühekordne (1). Ungaris avastatud stalagtiitidelt määratud aja põhjal. Ühe teise veelniruma, vist juba aegunud ja üleüldine, põhjal oli 2000-1500e soe ja 1500 järgi aina külm kuni Roomani. Ainuke vastuvõetav märkus on selle kolme vulkaani kohta, sest seda kinnitavad ka laiema levikuga puuderõngad. Nii sajand külma nendest vulkaanidest. Aga sellest pole kuskil mingit erinimetust käibel. Kuhu see teave liita? 2200e oli umbes sajand kuiva ja jahedat, mis on enam vähem kindel (Bond). Aga mis edasi. See on päris udune koht. Ja veel tagapool kaovad juba üksikasjad ära.--Ivo Vahur 22. november 2010, kell 01:11 (EET)

Wikimedia MTÜ põhikirjas oli kuskil kirjas, et hakatakse koolides Vikipeediat tutvustama. Minu ettepanek oleks, et tuleksid Põlva Ühisgümnaasiumisse. Tihti õpetajad ütlevad, et Vikipeediat ärge kasutage, kuna "iga üks saab sinna kirjutada, nii sinu vanaisa kui lapselapsed". Tihti öeldakse just seda fakti, et IGAÜKS võib kirjutada. Tegelikult on meil siin hoopis teistsugune hierarhia ja kräpp, mis ei kõlba võetakse ju kiiresti maha. Kui õpetajad juba ise teevad Vikipeediale halba reklaami potentsiaalsete kaastöötajate ja kasutajate seas, siis see nullib praktiliselt kogu meie töö. Samuti kuluks ka õpetajatele selline teave ära, et meil need lood siin nii hullud ikka ei ole. Alts 23. november 2010, kell 14:51 (EET)

Muidugi, aga tulla võiks keegi, kes elab lähemal, näiteks Tartus. Andres 23. november 2010, kell 15:18 (EET)


Kinect

Olen artikli ise korduvalt üle kontrollinud ja lasknud teistel ka kontrollida. Ma mõistan et mu õigekiri on nõrk, kuid nüüdseks on teda juba oluliselt parandatud. See märk seal artikli juures ei meeldi mulle absoluutselt

Kui see märk ära võtta, ega asi sellest paremaks lähe. Oota, kuni teised artikli korda teevad. Kui meil seda märki pole, siis arvatakse, et me arvame, et artiklis ongi kõik korras. Andres 23. november 2010, kell 21:28 (EET)
Ega mul muud midagi selle vastu poleks ja mõistan, et see märk aitab tähelepanu tõmmata redigeerijatel, kuid lihtsalt mul on vaja see artikkel esitada õppejõule ja kui märk nende nina ees juba karjub et õige kirja vigu täis, siis on garanteeritud, et selle eest tuleb 0 punkti. Asi on psühholoogilises teguris, kui inimesele on ette öeldud et kirjand on vigu täis, siis ta on tõenäosus palju suurem et ta märkab mu vigu. Kahjuks ma ei oska õigekirja nii hästi kui matemaatikat, nii et mul tõesti ei ole aega oodata et artikkel korda tehtaks lühikese aja jooksul. Umbes kuu aja pärast oleks minugi poolest täiesti okei, kui seal see märk olemas on, kuid praegu ma palun väikest erandit, sest et ma olen ise ja enda lähedastel lasknud selle artikli üle kontrollida ja seda parandanud koos nii palju kui võimalik
Ma olen veendunud, et õppejõud märkab nii kirjavigu kui ka segast esitust ka juhul, kui neid märkusi pole. Aga nii halb see artikkel nüüd ka ei ole, et 0 punkti peaks saama. Eks ma katsu siis ise parandada, aga õppejõud näeb ikka, missugune see artikkel enne minu parandusi oli. Andres 24. november 2010, kell 09:45 (EET)
Kui te mõned vead seal ära parandaks, siis ma oleks küll teile väga tänulik


Oled sa ikka kindel, et infokastis peab olema keele asemel kirjakeele nimetus? -- Ahsoous 26. november 2010, kell 10:45 (EET)

Noh, kui seal kasutatakse ülemsorbi keelt, miks siis mitte? Ja ei saa ju üheselt öelda, kas on tegu eraldi keelega. Andres 26. november 2010, kell 12:27 (EET)
Igatahes LINGUAE soovitab öelda "sorbi keeled", mitte "sorbi keel". Andres 26. november 2010, kell 12:29 (EET)
/ma panin ju sinna lahtrisse 'sorbi'... ilma lisandita keel või keeled... sina aga muutsid selle kirjakeele nimeks tagasi, iseenesest ju õige/ ok, aga siis äkki kirjutadagi ka üldiselt nii, sest muidu tekib veel teine küsimus, et miks üks on keele nimetus ja teine kirjakeele oma või tulekski hakata kirjutama ülemsaksa (või standardsaksa). Muidu iseenesest üsna ükskõik, aga mõnel puhul tekitab erinev lähenemine küsitavusi. /läks vist segaseks, aga loodetavasti saad aru/ -- Ahsoous 26. november 2010, kell 14:46 (EET)
On mõeldavad erinevad lähenemised, aga minu meelest võiks vaidluste vältimiseks lähtuda LINGUAE-st. On vaieldav, kas eri kirjakeeltele vastavad ka eri keeled, ja see pole alati ühtemoodi, aga tänapäeva ülemsaksa (uusülemsaksa) kirjakeelt nimetatakse tavaliselt saksa keeleks (see on ka LINGUAE-s põhikuju) ja saksa keele all mõeldaksegi seda, kui kontekstist teisiti ei selgu, aga "sorbi" ei ütle, tegu on ülemsorbi kirjakeelega.
Tõsi, ülem- ja alamsorbi keeles võib väljend kokku langeda ja ülemsorbi keeleala puhul võib eeldada, et mõeldakse ülemsorbi keelt, aga lugejale ei pruugi see ilmne olla.
Peale selle, kui ühel keelel on mitu kirjakeelt, siis minu meelest tulebki ära märkida, millises kirjakeeles nimi on antud (kui see pole enesestmõistetav, sest keelt ja kirjakeelt nimetatakse sama nimega). Andres 26. november 2010, kell 21:23 (EET)
Peale selle, minu meelest oleks veider, kui oleks kirjutatud "sorbi keeltes", sellepärast loetakse seda ikka, nagu oleks öeldud "sorbi keeles". Andres 26. november 2010, kell 21:25 (EET)

Vikipeedia:Bot_policy#MerlLinkBot

Hi, could you have a look a my bot flag request please? Or should i keep running without flag? Merlissimo 27. november 2010, kell 00:47 (EET)

I think running without flag is better. Andres 27. november 2010, kell 00:53 (EET)
Ok, thanks. I have a pending job with 180 links, but my bot will never do more than 1-2 edits a minute. Merlissimo 27. november 2010, kell 00:58 (EET

Altsi küsimused

Mis oli 80 000s artikkel? Alts 30. november 2010, kell 18:20 (EET)

Vaata Arutelu:Eestikeelne Vikipeedia. Andres 30. november 2010, kell 18:23 (EET)

Kas pildi alla käiva teksti järele tuleb panna punkt või ei? Ma pole sinna vist kunagi punkti järele pannud, sest võtan seda kui pealkirja ja pealkirja järele punkti panna ei tohi. Kas seda alumist teksti saab võtta siis pealkirjana või millegi muuna? Alts 1. detsember 2010, kell 22:24 (EET)

Kui pildi allkiri moodustab lause või selle osad on punktiga eraldatud, siis tuleb punkt lõppu panna, muidu mitte. Andres 1. detsember 2010, kell 22:26 (EET)
Selge. Alts 1. detsember 2010, kell 22:28 (EET)

_____------------------________________-----------

Sain vist malaisia keelse kirja Viki liinis. Liigagi pika, niiet advendinali see vist ei ole. Google ei tõlgi. Proovisin midagigi vastata aga polnud võimalik. Nimi Ivo Vahur vilksatas mitmed korrad koos tekstiga jutumärkides. Linkidel kuhu sai minna. Sul on rohkem kogemusi. Mis toimub? Kas elulootust veel on?--Ivo Vahur 2. detsember 2010, kell 05:28 (EET)

Võid seda kirja vabalt ignoreerida. Andres 2. detsember 2010, kell 08:14 (EET)

Taastatud pildid

Pilt:Maaja ranniku.jpg, Pilt:Lipuvalve2.jpg, Pilt:Vironused.jpg, Pilt:Paucimine.jpg, Pilt:DSC00220.jpg, Pilt:Neemelipp.jpg, Pilt:Neemekylavapp.jpg, Pilt:Hermenautiline ring.JPG, Pilt:Imukala laji.jpg, Pilt:Viie venna orkester Kirna mõisas 1933.JPG, Pilt:Juhan Kaljaspoolik.jpg, Pilt:Resize in out.jpg, Pilt:Zoom in.jpg, Pilt:Valter Pedak.jpg, Pilt:EV Rahvavägi.gif, Pilt:Peeter Järvelaid seisab oma kabinetis 9.04.10.jpg, Pilt:Mari Järvelaid 2008.jpg

Tere! Palun selgita nende taastatud piltide staatus lähemas tulevikus välja või kustutada need taas. Pikne 3. detsember 2010, kell 14:33 (EET)

Ma püüan teha, mis suudan, aga ma ei leia, et see oleks just minu kohustus. Andres 3. detsember 2010, kell 14:44 (EET)
Sina taastasid need pildid. Pikne 3. detsember 2010, kell 14:54 (EET)
Ka taastamine polnud minu kohustus. Andres 3. detsember 2010, kell 14:57 (EET)
Kui sa ei kavatse nende piltidega midagi ette võtta ja ei tea, et keegi teine nende staatuse välja selgitamisega täiendavalt tegeleks, siis luba vähemalt teistel nad ära kustutatuda (tead küll miks). Pikne 3. detsember 2010, kell 15:01 (EET)
Ma juba tegelen sellega. Annan siis varsti teada, kuidas asi edeneb. Kui ma luban mõne pildi kustutada, siis annan teada. Andres 3. detsember 2010, kell 15:03 (EET)
Saatsin kirjad kõigi piltide kohta, välja arvatud Hermenautiline ring, mis minu meelest ei ole üldse autoriõiguste objekt.
Vironia piltide kohta olen varem kirja saatnud ning saanud lubaduse, et see asi aetakse korda. Kui nad seal ka nüüd mõistliku aja jooksul midagi ette ei võta, siis võib tõesti kustutada. Ehk nad siis võtavad midagi ette.
E-kirja saatmine on ju nii lihtne. Ma ei saa aru, miks Sa ütled, et see Sinu jaokas liiga raske on. Andres 3. detsember 2010, kell 15:53 (EET)
See meilide saatmine tähendab ilmselt üles laadinud kasutajale kirja saatmist? Vähemalt Vironia puhul võib kaaluda ka otse korporatsioonile kirjutamist (kodulehelt leiab kontakti).--Kyng 3. detsember 2010, kell 16:37 (EET)
Nõus. Andres 3. detsember 2010, kell 16:51 (EET)
Korporatsioonipiltidest saab võib-olla asja, kui õnnestuks luba ka OTRS-i kaudu kinnitada. Kas ülejäänud piltide kohta on midagi lisada või saame need nüüd lõpuks kustutada? Pikne 13. juuni 2014, kell 17:52 (EEST)
Midagi lisada ei ole, ja ma ei jaksa sellega tegelda. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 01:10 (EEST)

Äkki sa oskad soovitada tabeli veeru pealkirja filmograafiates puhul lahtritele, mille kohal seisab praegu "Eestikeelne pealkiri". Ma nagu ei tahaks sellise kirja alla kirjutada "Pulp Fiction" või "Fast Food Nation" ("Sin City" selles veerus on veel ju enamvähem Ok, kuigi samuti tekitab küsitavusi). -- Ahsoous 6. detsember 2010, kell 22:37 (EET)

Ei oska. Minu meelest käib praegune küll. Andres 6. detsember 2010, kell 22:40 (EET)
Võib näiteks ka tõlkida eesti keelde ja siis viidata sellele, et see on otsetõlge ingliskeelsest pealkirjast. Alts 6. detsember 2010, kell 22:46 (EET)
Mina sain nii aru, et jutt on juhtumitest, kus "eestikeelne pealkiri" on tegelikult võõrkeelne. Andres 6. detsember 2010, kell 22:48 (EET)
Said õigesti aru. -- Ahsoous 7. detsember 2010, kell 09:52 (EET)
Siis võib ju ka selle ingliskeelse sinna lahtrisse panna ja viidata, et sellisel kujul pealkiri eksisteerib ka eestikeelses nimeruumis. Alts 7. detsember 2010, kell 01:03 (EET)
Ma just seda arvangi, et sellisel puhul peakski, selle pealkirja (muide ega see ei pea veel ingliskeelne olema) sinna lahtrisse panema, aga veeru pealkiri siis ei ole päris korrektne. Ahsoous 7. detsember 2010, kell 09:52 (EET)
Ma ei oska paremat pealkirja pakkuda. Ma jätaksin nii, nagu on. Andres 7. detsember 2010, kell 15:18 (EET)

36 salaplaani

8.1 I Võiduvõimalusega seotud salaplaanid [10]--Ivo Vahur 9. detsember 2010, kell 00:50 (EET)

II Tasavägisusega seotud salaplaanid [11]

III Ründamisega seotud salaplaanid [12]

IV Kaitsesõjaga seotud salaplaanid [13]


Proovisin 36 stratageemi Navbox'i üle tuua ja ümber teha. Ei leidnud vastet. 10. arhiivis oli midagi segast. Kas sellist võimalust veel siin pole?--90.130.129.240 18. detsember 2010, kell 09:49 (EET)

Ei saa aru. Andres 18. detsember 2010, kell 09:53 (EET)

Teades, et sul on alalõpmata pistmist paremalt vasakule kirjutatavate keeltega, siis soovitan panna sellise kirja lõppu ‎ /endal lihtsam redigeerida/ -- Ahsoous 22. detsember 2010, kell 02:53 (EET)

Aitäh! Kardan ainult, et õigel hetkel ei leia seda üles. Andres 22. detsember 2010, kell 02:55 (EET)
Üks tähelepanek veel - ma ei hakanud su teksti parandama, aga mulle küll tundub, et kirjutatakse Umaijaadid mitte Omaijaadid või ütleme siis nii, et enamasti kirjutatakse 'u' tähega. Kas ma olen millestki valesti aru saanud? -- Ahsoous 22. detsember 2010, kell 10:48 (EET)
Mul pole praegu käepärast kuid minu mäletamist mööda kirjutati Eesti Entsüklopeedia 7. köites Omaijaadidest. Keskkooli ajalooõpikus oli ka samamoodi.--WooteleF 22. detsember 2010, kell 12:13 (EET)
Ma olen suht veendunud, et sa mäletad õigesti. Lihtsalt asi selles, et ma ütlen et enamasti kirjutatakse u-ga Aga eks see sõltub sellest kuidas kirjutatakse nime Umayya ibn Abd Shams... mul pole tollest keelest absoluutselt halli aimugi, aga jääb selline mulje, et tolle keele transkribeerimisel ei kasutata mitte kusagil o-tähte, et seda nagu üleüldse ei eksisteerigi -- Ahsoous 22. detsember 2010, kell 14:05 (EET)
Noh, mina lähtusin nähtavasti ENE esimesest väljaandest. Kui uuemates teatmeteostes teistmoodi kirjutatakse, siis on mõtet muuta, muidu mitte. Tegu on eestikeelse sõnaga, mille puhul on määrav traditsioon ja kokkulepe.
TEA artikkel tuleb u-ga, EE-s artikkel on tõesti o-ga, aga seal on ka u-ga rööpvorm kirjas. -- Ahsoous 22. detsember 2010, kell 15:30 (EET)
Klassikalises araabia keeles o-häälikut ei ole ja transkriptsioon lähtub sellest. Tänapäeva murretes (ma ei tea, kas kõigis) on lühikese u asemel o, sellepärast on ka o kasutusel.
Nimi on Umayyah ibn ‘Abd Shams. Andres 22. detsember 2010, kell 14:47 (EET)
nu siis peaks dünastia nimetuski ikkagi u-ga olema... -- Ahsoous 22. detsember 2010, kell 15:30 (EET)
Päris nii see ei ole, vaata selgitust eespool. Näiteks ÕS-i järgi on "muslim" ja "moslem" mõlemad õiged, kuigi põhitermin näikse olevat "muslim". Nii et minu poolest võib artikli pealkiri küll olla Umaijaadid, aga see ei tähenda, et "Omaijaadid" vale on. Andres 22. detsember 2010, kell 15:36 (EET)

W. Hocares

Kas tohib küsida, miks sa selle artikli - W. Hocares - ära kustutasid?

Teema pole tähelepanuväärne ja artiklis polnud asjalikku sisu. Pealegi on täpselt sama jutt mujal üleval. Andres 6. jaanuar 2011, kell 14:14 (EET)
Ülejäänud asjad on lisamisel. Tegemist on avaldatud autoriga, kelle raamat on ka RRK's olema. ISBN 9789949157273 http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/Xw.+hocares&searchscope=1&SORT=D/Xw.+hocares&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=w.%20hocares/1,2,2,B/frameset&FF=Xw.+hocares&searchscope=1&SORT=D&1,1,
Arvan, et ka sellest on vähe. Autori kohta lihtsalt pole midagi öelda. Andres 6. jaanuar 2011, kell 14:40 (EET)

Intervjuu homme

Ivo andis Ekspressile intervjuu, mis ilmub homses lehes. Ta helistas mulle praegu, et ajakirjanik Filippov tahab homme saada kell 13.45 kümneminutilise intervjuu telefoni teel (mis ilmselt läheb raadio otse-eetrisse). Kuna Ivo ei saa sel ajal telefoniga rääkida, kas oleks Sul võimalik seda teha? Minul on sel ajal eksam. Kui oled nõus, annan sellele Filippovile Su telefoninumbri. Adeliine 12. jaanuar 2011, kell 21:49 (EET)

Saadan Sulle meili. Andres 12. jaanuar 2011, kell 21:52 (EET)

Thanks for KinyaRwanda Wikipedia

Thanks for the page Icyesitoniya on the KinyaRwanda Wikipedia. My regards --Kmoksy 15. jaanuar 2011, kell 23:22 (EET)

Thanks again. --Kmoksy 16. jaanuar 2011, kell 01:44 (EET)

Seinatennis ning softpall

Põhimõtteliselt on vähemalt kolm spordiala, mis eesti keeles sellist nime kanda võiks: squash, rackets ning racquetball. Squash on jah eesti inimesele kõige tuntum, aga ajalooliselt vanim on rackets, mis on ka olümpial olnud ala; racketball on nende kõrval nii öelda poisike, aga oma harrastajaid on sealgi. Paraku sain ma aru, et keelenõuandja ei ole suuteline eri spordialade vahel vahet tegema, aga ega seda ma ei tahtnudki. Selles suhtes olen ma temaga küll nõus, et alasid mille nime võib eesti keelde üht ja samamoodi panna on mitmeid. Paraku (minu meelest) see aga eriti edasiviiv lahendus ei ole, sest ega ju täpsustusi välja mõelda, et neid juurde lisada pole ka just väga mõistlik - nii et tunduvalt arusaadavam on nende alade eristamiseks kasutada ikkagi tsitaatsõnu. Aga tsitaat kah viimasest sealtpoolt (keelenõust) saadud vastusest Wikipedia usaldusväärsuses ma ei oleks samuti liiga kindel. Paraku pean mina sama nentima EKI kohta ja teatan, et edaspidi kavatsen ma nende soovitustesse üleüldse väga skeptiliselt suhtuda – vähemalt spordi osas, sest paraku tundub, et vähemalt keelenõu andjad ei pruugi taibata seal kahjuks erisustest suurt mitte midagi ja autoriteetsuses ma neid selles osas enam ei kahtlusta. Softpalliga on lood sedapsi, et otsetõlge on paraku kehvapoolne (pall pole üleüldse pehme - ma küll ei tea, kas keegi üleüldse üritabki kurikaga enam kui 40cm läbimõõduga pehmet palli lüüa?). Üks huvitavam asi on, aga see et ka ala mida eesti keeles nimetatakse laptuu on inglise keeles softball. -- Ahsoous 19. jaanuar 2011, kell 13:42 (EET)

Miks arutelu nuga taha viidi?
Ennekõike on asi ju sõnade tähenduses. Mille poolest pallimängud erinevad sellest kirjutatagu vastavates artiklits. Seinatennis võiks tähendada kolme sinu nimetatud mängu, aga tähendab ainult squash'Шi. Nii nagu inglise keeles võiks need kolm sõna tähendusi teadmata erinevate mängude vahel ümber jagada.
Keelekorraldajad pole muidugi ilmeksimatud ja eks nad vaata heade argumentide peale oma seisukohti ja soovitusi ka ümber. Kas antud juhul sead sa nende autoriteetsuse kahtluse alla oma põhjendamata sisetundega? Tsitaati "Wikipedia usaldusväärsuses ma ei oleks samuti liiga kindel" kasutad nähtavasti kontekstist välja rebituna.
Arvan endiselt, et need tuleb tagasi teisaldada. 193.40.10.180 19. jaanuar 2011, kell 14:51 (EET)
Tegin praegu meelega seda, et kirjutasin nimelt siia, sest seletuse andsin nimelt Andresele ning ip-aadressi all kirjutajatega ma suhelda ei plaani. -- Ahsoous 19. jaanuar 2011, kell 16:38 (EET)
minumeelest on põhjendus ju olemas: "Paraku sain ma aru, et keelenõuandja ei ole suuteline eri spordialade vahel vahet tegema". Aga ip-aadressi kommentaar nüüd kl väga viisakas ei ole.--Kyng 19. jaanuar 2011, kell 17:29 (EET)
Vabandan sellise sõnastuse pärast. Asi on lihtsalt selles, et sellel puhul pole (enamasti) võimalik aru saada, kes selle ip-taga on. -- Ahsoous 19. jaanuar 2011, kell 17:53 (EET)

Terminid on tinglikud ega pea tingimata asja sisu ammendavalt esitama. See, et seinatenniseks võiks nimetada ka mõnd teist mängu, ei ole minu arvates piisav argument termini "seinatennis" vastu. Täiesti võimalik oleks kasutada sõna "seinatennis" ühe spordiala kohta ning ülejäänute kohta tsitaatsõnu. Loomulikult ei pea keelenõustaja hakkama (ega saa hakata) puuduvaid termineid looma. Selleks pole keelenõustajad mõeldud. Selleks on ikkagi tarvis komisjoni, kuhu kuuluksid nii keelemehed kui ka spordi asjatundjad. Selle eest, et terminid pole välja töötatud, vastutavad ka asjatundjad.

Mis kontekstis kaheldi Wikipedia usaldusväärsuses? Kahtlus on üldjuhul asjakohane.

Arvan ka, et minu aruteluleht pole selleks aruteluks sobiv koht.

Me ei tohiks anda signaali, et IP-aadressi all kirjutajad pole teretulnud. IP-aadressil on see halb külg, et ta ei jää meelde ning seetõttu on raske kirjutajat varem kirjutanuga kokku viia. Aga tavaliselt (ja praegusel juhul) ju vahet pole, sest pole tähtis, kes argumendi esitab, vaid argument ise. Andres 22. jaanuar 2011, kell 18:38 (EET)

See Vikipeedia usaldusväärsuses kahtlemine tuli välja siis kui ma kirjutasin talle, et spordialal peetakse maailmameistrivõistlusi aastast 1820 ja et olümpiamängusel oli ala 1908, ühesõnaga pärast seda, kui ma soovitasin tal Wikipediast järgi vaadta mis alaga on tegemist, ja et tegu on siiski endise olümpiaalaga (ehk siis pärast seda kui ta oli sassi ajanud racketsi ja racketvballi) -- Ahsoous 22. jaanuar 2011, kell 19:11 (EET)
Noh, see, et ala oli kavas 1908. aasta olümpiamängudel, on muude allikate põhjal hõlpsasti kontrollitav. Maailmameistrivõistluste alguse kohta on Vikipeedias ebamäärane jutt ning ka mujalt on raske selle kohta infot leida.
Kujutan ette, et inimene pole Vikipeediaga palju kokku puutunud ning ei kujuta hästi ette, kuivõrd seda saab usaldada ja kuivõrd mitte. Ta püüab saada infot võimalikult usaldusväärsetest allikatest. Ka minul pole maailmameistrivõistluste asjas täit kindlust. Arvatavasti tähendab see seda, et 1820. aastal peeti matš maailmameistri tiitlile. Andres 22. jaanuar 2011, kell 19:29 (EET)
Inimene kirjutas mulle: "racquet"-palli (ka "rackets") mõtles välja Joe Sobek Ameerika Ühendriikides 1949. aastal, seega ei saa vist väita, et viimane oleks vanem ala. Samuti ei leidu käsiraamatus /mõeldud on Pegasuse kirjastuse täielik illustreeritud spordikäsiraamat (2006)/ andmeid selle kohta, nagu oleks "racquet-pall juba olümpiaala, on vaid lause "mäng võeti Pan-Ameerika mängude kavva 1995." Ja selle peale ja nuh mis sa ikka teed, kui ei usalda, ei kipu ka minul paraku vastupidi erilist usku olema. Aga jah rackets oli Londoni olümpiamängude avaala. Ahsoous 22. jaanuar 2011, kell 19:59 (EET)
Nojah, eks ta ole... Kas tolles käsiraamatus on ka rackets ist juttu? Andres 22. jaanuar 2011, kell 20:45 (EET)
Pole aimugi. -- Ahsoous 22. jaanuar 2011, kell 20:53 (EET)

Keeletoimetamise mall

Palun, kas Sa võiksid kasvõi resümees kirjutada, missugused lõigud/laused vajavad parandamist. Hetkel on keeletoimeta mall väga kergekäeliselt artiklitesse käima, aga neid polegi nii kerge parandada, kui ei tea, missugused laused valesti on. Ma olen tähele pannud, et isegi siis, kui kogu artikli peale on ühes lauses üks viga (aga õnneks kirjutasid sellest arutelus). Alts 23. jaanuar 2011, kell 22:17 (EET)

Noh, ma püüan. Kuigi tead, ma vaatan sadade kaupa artikleid läbi ja ma lihtsalt ei jaksa kõike kommenteerida ega parandada. Aga mis puutub parandamisse, siis las parandavad need, kes vigu näevad ilma ette ütlemata. Andres 23. jaanuar 2011, kell 22:42 (EET)
See on kahe otsaga asi. Need kes oskavad, need ei viitsi ja need kes tahavad, need ei oska. Alts 23. jaanuar 2011, kell 22:47 (EET)
Häda on selles, et need, kes ei oska, teevad rohkem vigu, kui need, kes oskavad, jõuavad parandada. Andres 23. jaanuar 2011, kell 23:04 (EET)
Minu nõuanne on neid malle ignoreerida. Olen ka ise üritanud nende külvajatele vihjata, et koos malliga võiksid käija kommentaarid, et miks ja kuidas aga kasu on ümaram kui null siiani. Seega ei tasu eriti nende mallide üle pead vaevata ja tasub aega paremini kasutada. Andrest tuleb muidugi tunnustada, et vähemalt otse küsimise peale mõni kommentaar ikka pudeneb. Samas võib juhtuda, et kui mõni "oskaja" on artiklist üle käinud, siis keele- ja stiilivead asenduvad faktivigadega.--Kyng 23. jaanuar 2011, kell 23:48 (EET)
Et säästa Andrest, alustan uut artiklit malliga keeletoimeta, sest niisugune mall tekib ka mõnest lihtlausest õigekirjavigadeta artiklile. Ju on eesti vikis aktsepteeritav ainult Andrese stiil. 193.40.5.245 6. aprill 2011, kell 09:11 (EEST)
Too mõni näide, kus ma olen keeletoimetamismalli pannud õigekirjavigadeta artiklile või isiklike stiilieelistuste tõttu. Andres 6. aprill 2011, kell 09:18 (EEST)
Ei tasu vaeva. See teema kerkib siin kord-paar aastas, aga sellest ei muutu midagi. Võiks selle keeletoimeta malli panna kohe vaikimisi iga artikli juurde - küllap ikka mõni, kui mitte just kirjaviga, siis vähemalt teisiti öeldav lause tekstis on. 193.40.5.245 6. aprill 2011, kell 10:10 (EEST)
Mina ei poolda igaks juhuks panemist. Kui keeletoimetamismallid kujutavad endast probleemi, siis probleem läheb ju ainult suuremaks.
Palusin Sul näiteid tuua sellepärast, et enda teada ma ei pane keeletoimetamismalle juhul, kui keelevead ei ole minu meelest vaieldamatud. Ma ei välista muidugi, et ma mõnikord eksin. Andres 6. aprill 2011, kell 12:37 (EEST)
Ma soovitan ka ignoreerida neid malle neil, kes teavad, et nad ei oska vigu leida.
Kasu on vähemalt see, et inimene, kes õigekeelt tunneb, näeb, et me ise ei arva, et nii peabki kirjutama. Loodame ikka, et kirjaoskajaid inimesi tuleb juurde. Praegu on neid meil lihtsalt liiga vähe. Saage aru, et kui ma peaksin hakkama üksikasjalikult selgitama, kus vead on, siis see nõuab sama palju vaeva kui vigade parandamine. Kui vigu nii palju ei oleks, siis ma parandaksin nad kõik ära. Kui hakkaksin järjest vigu parandama, siis jääksid asjad, mida pean pakilisemaks, tegemata.
Pole midagi parata, keegi meist pole täiuslik. Tuleb üksteise tööd kontrollida. Andres 24. jaanuar 2011, kell 00:47 (EET)
Ma küll eriti tihti ei kohta kedagi, kes neid keeleliselt viitsib parandada. Lihtsam on ikka mall juurde toppida ja loota, et võib-olla ühel heal päeval tekib mingi oskaja, kes viitsib neid parandada. Selle asemel, et võib-olla 20 malli erinevatesse artiklitesse toppida, võiks ühe artikli korda teha. Alts 23. jaanuar 2011, kell 23:56 (EET)
No ma ikka teen mõne korda ka, ja sageli teen osaliselt korda.
Meil on lihtsalt liiga vähe inimesi, kes oskavad keelt parandada. Loodame, et neid tuleb juurde, muidu on meie üritus läbi kukkunud. Ja need, kes oskavad, tahavad muud ka teha, muidu ei kannata välja. Andres 24. jaanuar 2011, kell 00:47 (EET)
Ja taas tuleks teema juurde teise nurga all tagasi - kas sa siis tõesti ei leia, et need mallid enamasti risustavad artikleid - äkki oleks ikkagi parem kui need (mallid) oleksid arutelukülgedel? -- Ahsoous 24. jaanuar 2011, kell 01:16 (EET)
Ma leian, et risustab ikkagi kõigepealt vale keeletarvitus. Minu meelest need mallid, nagu teisedki mallid, peavadki olema häirivad, siis on vähemalt mingi stiimul puuduste kõrvaldamiseks. Need mallid on meeleheite väljendus. Andres 24. jaanuar 2011, kell 01:22 (EET)
Keeletoimeta malli ainuke pluss on see, et vahest kohtan tõesti artikleid, kus on väga kehv keelekasutus ja see annab lugejale märku, et see ei vasta me standarditele. Teinekord on keeletoimeta mall sellistes artiklites, kus tuleb mõistata, kus siin nüüd midagi reeglitele ei vasta. Alts 24. jaanuar 2011, kell 01:49 (EET)
Ma võin öelda, et ma oskan parandada ortograafiavigu. Neid ma püüan alati ise ka parandada. Stiili mina parandada ei oska, aga heal juhul tunnen ära, et on halb stiil (kuigi tihti ei tunne ka). Siis panengi keeletoimetamise malli. Mõni näiteks vaatab, et ortograafiavigu ei ole, aga ei oska näha halba stiili ja sellepärast peab malli põhjendamatuks. Adeliine 24. jaanuar 2011, kell 01:56 (EET)
Stiili hindamisel võib ju esineda subjektiivsust, aga ma panen keeletoimetamise malli stiili pärast ikka ainult juhul, kui sõnastus on ilmselgelt halb. Pole muidugi välistatud, et ma mõnel juhul panen malli ilmaasjata. Eks ma püüa jõudumööda rohkem kommenteerida ja ise parandada. Andres 24. jaanuar 2011, kell 18:55 (EET)
Proovisin kunagi paaril korral keeletoimetamise malli maha võtta, kui olin artikli yle käinud. Naljakal kombel pani keegi selle kohe kiiresti tagasi. Kas on siis inimeste keeletaju nii erinev või peab mõni keeletoimetamise all midagi muud silmas, mine võta kinni. (Omast arust ma justkui natuke oskaks seda tööd, kymme aastat tehtud ja palkagi makstakse.) Oop 27. veebruar 2011, kell 99:66 (EET)
Kui nii juhtub, siis küsi, miks tagasi pandi. Andres 27. veebruar 2011, kell 12:07 (EET)

Kas näiteks artiklis Võimlemine 2008. aasta suveolümpiamängudel tuleks medalipiltide nimed eesti keelde panna? Või on need sihilikult prantsuskeelsed jäetud? Alts 15. veebruar 2011, kell 23:04 (EET)

Mis tähtsust sel on, mis keeles nad on? Kas Sa mõtled nimesid nagu "Med 2"? Mille poolest need prantsuskeelsed on? Andres 15. veebruar 2011, kell 23:07 (EET)
Seal on Or, Argent, Bronze medalite nimetustel. --KungFuDuck 15. veebruar 2011, kell 23:29 (EET)
Palun ära kustuta teiste öeldut, nagu sa kustutasid mu vastuse ja asendasid selle omaga. Alts 15. veebruar 2011, kell 23:41 (EET)
Omapoolse teksti lisamiseks alusta uuelt realt ning lisa vastavalt nii palju kooloneid (:), kui palju sa taandrida jätta tahad. Alts 15. veebruar 2011, kell 23:50 (EET)
Küll ma seda iseseisvalt ei kustutanud - lihtsalt samaaeglelt lisasime vastust. --KungFuDuck 16. veebruar 2011, kell 00:07 (EET)
Sa lisasid oma postituse minu omast 8 minutit hiljem. Alts 16. veebruar 2011, kell 00:14 (EET)
Klaarige oma asju kuskil mujal. Andres 16. veebruar 2011, kell 00:16 (EET)
Siis tuleb küll eesti keelde panna. Andres 15. veebruar 2011, kell 23:31 (EET)

Kuidas teha vahet en:Urban areal ja en:metropolitan areal? Alts 18. veebruar 2011, kell 15:32 (EET)

Esimene on linnaline asula või lihtsalt linn, teine peaks olema linnastu. Andres 18. veebruar 2011, kell 21:54 (EET)

Kas teha ümbersuunamine RELV LAE JA KAITSERIIVISTA!? Pelmeen10 1. märts 2011, kell 09:28 (EET)

Minu poolest võib väikeste tähtedega kirjutada. Andres 1. märts 2011, kell 09:34 (EET)
Ma parem kopi peisti ei hakka tegema. Teine leht on siin Relv lae ja kaitseriivista!. Pelmeen10 1. märts 2011, kell 09:54 (EET)

Tänan Andres, et lahendasid kenasti olukorra EAÕK artikli redigeerimisel. Amherst99 5. märts 2011, kell 21:28 (EET)

Märkus õige, vead vanast ajast--Nosser 7. märts 2011, kell 09:17 (EET)

Silmasin parandust artikklis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, "Paralleelselt EELKiga tegutseb ka välismaal 1944. aastal Eestist emigreerunud ja emigratsioonis moodustunud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik", kuid jääb siiski vajadus selgituse järgi sarnaste nimetustega, kuid samaegselt tegutsevate Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik kohta--Nosser 22. märts 2011, kell 22:49 (EET)

"Kolmteist kogudust USA-s ja Kanadas on otsustanud mitte ühineda ja jätkavad Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku nime all."[viide?]

Millal sa hakkad panema põhjendusi ja selgitusi toimetamismärkustele? -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 19:06 (EET)

Aitäh, et meelde tuletasid. Ma ikka muidu märgin puudused arutelulehele, aga kui Sa mõtled seda Sinu täpsustuslehte, siis pidasin puudusi ilmseteks. Täpsustusleht tuleb vormistada korrektse täislausega ja tavaliselt ei tohiks pealkirju täies mahus näha jätta. Andres 24. märts 2011, kell 20:03 (EET)
Kõigepealt, tahaks sulle öelda, et paljudel juhtudel on parem kui pealkiri täies mahus paistab (antud lehel pole see küll vajalik) - lihtsalt siis pole tihtipeale vajagi rohkem seletust juurde kirjutada. Ning täislauseid pole praktiliselt mitte kunagi vaja nendel lehtedel kasutada ning vähemalt mina sellisel lehel /nagu too/ ei hakka täislauseid mitte iialgi kasutama. -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 20:13 (EET)
Nojah, aga mina ja minu arvates ka teised toimetajad ei jaga seisukohta, et täpsustuslehel ei pea täislauseid olema. Kui soovid, võid selle küsimuse tõstatada ning oma seisukohta põhjendada. Kui Sina täislauseid ei tee, siis teised teevad ümber.
Minu meelest oleneb see, kas pealkirja täies mahus näidata, kontekstist. Kõnesoleva täpsustuslehe vormistus mind häirib. Andres 24. märts 2011, kell 20:18 (EET)
Mulle näiteks piisab kui ma võtan lahti inglisviki vastava täpsustuslehe. Pole seal täislauseid ja on täiendid täiesti nähtavad. Niisiis võib-olla, et palun vaidlusta seal need stiiliküsimused. -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 20:34 (EET)
Mina ei topi oma nina inglise viki stiiliküsimustesse, ma eelistan pühenduda eesti Vikipeediale. Meie stiil aga ei pruugi olla ega ole samasugune nagu inglise vikis. Andres 24. märts 2011, kell 20:49 (EET)
Ei peagi olema sama stiil. Aga meil on siin see asi, et mitte midagi ei ole mitte kuskil kirjas. Ja arvamusi on ilmselt väga erinevaid ning eks igal inimesel ole oma stiil kuidas ta kirjutab. Nii et sellepärast ei saa panna ega tohigi panna toimeta märkusi lihtsalt niisma, et vaatad, et ah miskit ei meeldi, et tundub, et miski on ilmne (nagu aru saad minu jaoks ei olnud ilmne ja mõne koha peal ei hakkagi ma sellega leppima ja aru saamagi). Muidu võib tekkida aga olukord, et kõikide teiste toimetajate poolt toimetatud artiklitele saab aga lihtsalt lisada need samad märkused ja tegelikult on ju kõik siis õige, kuigi mitte keegi mitte millestki aru ei saa ja põhiasi, kuskile kokkuleppele viidata ka ei ole ehk siis ka vastupidist väita ei saa. -- Ahsoous 25. märts 2011, kell 09:03 (EET)
Mulle lihtsalt tol hetkel tundus, et see on ilmne, ja kui mul oleks rohkem jõudu olnud, oleksin pigem parandanud kui midagi selgitama hakanud. Nüüd ma saan aru küll, et see ei olnud ilmne. Andres 25. märts 2011, kell 10:41 (EET)
Ilmsetest asjadest või mitte nii ilmsetest. Näiteks võiks mul tekkida tahtmine lihtsalt kiusu pärast lisada sõnastuse 'elas tänaval' pärast keeletoimeta mall. Ei tea kas keegi aru saaks, mispärast seda teeksin, aga usutavasti elas ta siiski majas, mitte ei olnud kodutu. (aga ütlen ausalt, ega ma seda ümber sõnastada ei oska) -- Ahsoous 20. aprill 2011, kell 23:29 (EEST)
See on tõsi küll, et siis oleks väga raske ära arvata, et mall on sellepärast, ja siis see mall lõpuks võetaks lihtsalt ära või ehk ka küsitaks Sinu käest, aga siis Sa võiksid selle malli jälle tagasi panna.
Vanasti nõuti küll, et peab ütlema "tänavas", aga nüüd keelekorraldajad seda enam ei nõua. Aga mul pole midagi selle vastu, kui niisugune asendus teha. Andres 21. aprill 2011, kell 06:27 (EEST)

Kas meil on kirjas ka kuskil, mis on täpselt pisimuudatus? Aa, ma ei tea kas ma su arutelu ja arhiividega võisin nii teha? Need on veel topelt ka. Pelmeen10 27. märts 2011, kell 00:23 (EET)

Võib-olla kuskil on, aga raske on leida. Adeliine tegi kuskile ka terminite sõnastiku, aga peaks olema leht Vikipeedia:Pisiparandus, kuhu läheks link selle linnukese kõrvalt, kus saab pisiparanduseks märkida, ja ka eelistuste lehelt.
Aitäh, et minu arhiividega tegeled! Mina ise ei viitsi nendega jännata. Andres 27. märts 2011, kell 06:30 (EEST)

Resümee

Vaata palun siia. Pelmeen10 4. aprill 2011, kell 01:22 (EEST)

Kus see resümee on, mis tuleb kustutada? Ma pole kindel, kas ma oskan. Andres 4. aprill 2011, kell 01:39 (EEST)
Siin. Pelmeen10 4. aprill 2011, kell 16:08 (EEST)
See oli sobimatu ja ebaõiglane kommentaar ja selle pidigi kustutama. Resümee oli minu meelest sisuliselt õige. Aga ma ei ole ka selle kustutamise vastu. Andres 5. aprill 2011, kell 00:19 (EEST)
Kuidas ta sisuliselt õige oli??? "Sildistada" ja kasutada minu kasutajanime; mina võtan seda kui isiklikku rünnakut. Pelmeen10 14. aprill 2011, kell 18:51 (EEST)
Ma möönan, et resümee oli taktitundetu: oleks võinud ka nime mitte nimetada ja mitte püüda Sinu motiivi paika panna. Kuid Sinu kommentaari tekst on minu meelest niisugune, et seda teisiti tõlgendada on raske. Arvan, et WooteleF ei tahtnud Sind isiklikult rünnata, vaid lihtsalt oma ebaharilikku sammu selgitada. Usun, et ta kinnitab seda Sulle. Andres 14. aprill 2011, kell 20:27 (EEST)
Kuna kommentaari kustutamine on üsna tavatu pidin end paratamatult selgitama. Olen üritanud hoida kaastöölistega suhtlemisel sõbralikku joont, kuid sinu äärmiselt sobimatu kommentaar (kas polnud see mitte palju hullem "sildistamine"?) tekitas olukorra, kus ma ei pidanud enam vajalikuks viisakaks jääda. Oleksid sa ise oma kaebuse asjalikus vormis esitanud, poleks midagi sellist juhtunud.--WooteleF 15. aprill 2011, kell 04:02 (EEST)
Ma ei oska resümeed kustutada. Proovisin uurida inglise vikist, aga ei saanud pihta, kuidas see käib. Andres 5. aprill 2011, kell 01:13 (EEST)
See peaks käima nii, et võtad vastava muudatuse artikli ajaloos ette, seal on siis ka valik (näita/peida) ja sealt jõuad resümee peitmise juurde -- Ahsoous 20. aprill 2011, kell 23:23 (EEST)

Eelvaade

Seda öeldakse küll tavaliselt uutele kasutajatele, kuid palun kasuta eelvaate-nuppu. Iga liigutuse järel ei maksa salvestada, sest see raskendab viimaste muudatuste jälgimist.--WooteleF 4. aprill 2011, kell 12:39 (EEST)

Palun too mõni näide, kus ma olen iga liigutuse järel salvestanud. Andres 5. aprill 2011, kell 00:14 (EEST)
143 muudatust lehekülje Vikipeedia:Oluliste artiklite eeskujud juures.--WooteleF 5. aprill 2011, kell 03:00 (EEST)
Ma saan nüüd aru, mida Sa silmas pead. Olgu, ma püüan eelvaadet kasutada. Muide, eelistused saab seada nii, et näed kõiki ühel lehel tehtud muudatusi ühes kohas. Andres 5. aprill 2011, kell 11:36 (EEST)
Õiget kohta läheb raskeks üles leida, kui lehekülg pikaks läheb. Eelvaade siin aita. Aga ma katsun esialgu läbi saada. Andres 5. aprill 2011, kell 14:24 (EEST)

Tõlkeabi

Ehk oskad aidata tõlkida sellist rootsikeelset väljendit nagu sv:Blodbadsplanschen.--WooteleF 6. aprill 2011, kell 14:06 (EEST)

Minu tõlge oleks "Veresaunagravüür". Aga selle võib ka tõlkimata jätta. Andres 6. aprill 2011, kell 14:16 (EEST)

Asendikaart

Kas asendikaardi panemine infokasti sellisel kujul on aktsepteeritav? Vt Braine-le-Comte. Mind häirib kõige rohkem see, et ta pole keskel. Alts 24. aprill 2011, kell 02:35 (EEST)

Keskel oleks ilusam küll. Andres 24. aprill 2011, kell 07:25 (EEST)

Kohad

Kas sellistele tabelitele nagu näiteks Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel oleks vaja kohanumbritele ka punkti vaja järele panna (nii nagu Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel)? Alts 17. mai 2011, kell 17:20 (EEST)

Jah, kohad on "esimene" ja "teine", mitte "koht üks" ja "koht kaks". Loomulikult punkt järele. Täpsustamiseks võiks veel Rootsi artiklis seal tabeli päises kirjutada "koht finaalis" ja "koht poolfinaalis". Ave Maria 17. mai 2011, kell 20:27 (EEST)

Logode autoriõigused

Mul on plaan teha NBA klubide leheküljed informatiivsemaks, aga kuidas oleks võimalik nende logosi saada? Inglisekeelsest ei saa võtta, sest seal autoriõigused peale ja siin (http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria:Logode_ja_kaubam%C3%A4rkide_kujutised&fileuntil=Irpl.JPG) on ka ainult 2 logo. Entu95 14. juuni 2011, kell 21:45 (EEST)

Ma ei ole autoriõiguste temaatikaga hästi kursis. Kui saksakeelne viki neid kasutab, siis vist võime ka meie kasutada, sest meil on sarnased seadused. Logod võib näiteks saksa vikist võtta. Andres 14. juuni 2011, kell 22:20 (EEST)
Tõsi küll, saksa vikis viidatakse sellele, et logodel on väike "loomingukõrgus", aga Eesti seadustes vist sellist klauslit pole. Andres 15. juuni 2011, kell 00:09 (EEST)


Ründed

Kirjutage teenusepakkujale - teatage ründaja IP-number ja täpsed kellaajad, millal rünnati, nii saab teenusepakkuja ründaja kindlaks teha. Nii 15.06 kustutaja (87.110.108.198) kui 16.06 sodija (78.84.129.88) on ilmselt sama LTC-HOME klient.
inetnum: 78.84.128.1 - 78.84.255.255
netname: LTC-HOME
inetnum: 87.110.0.0 - 87.110.127.255
netname: LTC-HOME

LTC-HOME kontaktisikud on Edgars Tone (Ansis.Ailis@lattelecom.lv) ja Janis Jansons (Janis.Jansons@lattelecom.lv). 193.40.133.134 17. juuni 2011, kell 08:34 (EEST)

Äkki keegi teine teeks seda? Andres 17. juuni 2011, kell 15:23 (EEST)
Võiks ju proovida veidi vastu näppe anda mitu päeva järjest sodijale. Ühe e-kirja saatmine pole ju raske, aga minul pole asja.
Näiteks nii: (193.40.133.134 17. juuni 2011, kell 16:16 (EEST))
e-mail to: Janis.Jansons@lattelecom.lv
Dear Mr. Jansons,
Estonian Wikipedia http://et.wikipedia.org/ was attacked from 78.84.129.88 on 16.06.2011 from 15:43 to 15:56 (EEST) - 46 pages spoiled,
and from 87.110.108.198 on 15.06.2011 from 09:14 to 09:30 (EEST) - 57 pages spoiled.
Yours sincerely
...., administrator of Estonian Wikipedia
Aitäh! Saatsin sellise kirja. Andres 18. juuni 2011, kell 07:33 (EEST)
Kolmeks aastaks blokeerimine ei aita. Nagunii seesama 'animal pig' Lattelekomi klient sodis siin eile aadressilt 84.237.190.162 ja juulis aadressilt 87.110.109.108. Blokeerituks osutuvad pärast hoopis teised Lattelekomi kliendid, kellele satuvad teenusepakkuja juures sisselogimisel juhuslikult need IP-numbrid. Elionil näiteks saab püsi-IP täiendava tasu eest, muidu on klientidel dünaamilised IP-d, s.t. et järgmine kord teenusepakkujaga ühendust luues võib ta saada teistsuguse IP-numbri.
Hm, ka juunis oli vandaal Lattelekomist. Siis tasuks Lattelekomi hoiatada, et blokeerite kogu Lattelekomi, kui nad vandaalidega midagi ette ei võta. 193.40.133.134 17. august 2011, kell 17:41 (EEST)

Kiri võiks olla konkreetsem: 

Dear ...

Someone using dynamical IP-adresses provided by Lattelekom has been vandalizing various Wikimedia Foundation projects (et.wikipedia.org, fi.wikipedia.org, is.wikipedia.org, no.wikipedia.org, sv.wikipedia.org) over the past months. As we notice a pattern in one's actions, we believe it's the same person. Please block one's access to Wikimedia projects.

Here is a list of IP-adresses used followed by the time of vandal actions and the link to activity at Wikimedia projects.

46.109.116.249 – 2011-08-17T13:07:44 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=46.109.116.249">activity</a>
84.237.190.162 – 2011-08-16T14:57:28 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=84.237.190.162">activity</a>
95.68.123.60 – 2011-08-15T11:15:06 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=95.68.123.60">activity</a>
95.68.100.57 – 2011-08-12T15:07:15 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=95.68.100.57">activity</a>
194.8.2.90 – 2011-08-04T06:44:00 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=194.8.2.90">activity</a>
87.110.109.108 – 2011-07-19T15:21:24 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=87.110.109.108">activity</a>
46.109.112.78 – 2011-07-18T05:22:16 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=46.109.112.78">activity</a>
46.109.114.104 – 2011-07-17T05:19:59 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=46.109.114.104">activity</a>
46.109.112.246 – 2011-07-16T17:54:12 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=46.109.112.246">activity</a>
78.84.131.118 – 2011-07-11T04:47:51 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=78.84.131.118">activity</a>
78.84.134.176 – 2011-07-03T19:08:06 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=78.84.134.176">activity</a>
95.68.127.163 – 2011-06-20T10:45:18 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=95.68.127.163">activity</a>
78.84.129.88 – 2011-06-16T12:56:19 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=78.84.129.88">activity</a>
87.110.108.198 – 2011-06-15T06:30:10 UTC – <a href="http://toolserver.org/~luxo/contributions/contributions.php?user=87.110.108.198">activity</a>

Yours sincerely
...

Ainult, et mis see õige e-posti aadress on? Need ülemised on ikka kasutuses? Võib-olla tuleks eelistada üldist aadressi lattelecom@lattelecom.lv? 88.196.241.249 17. august 2011, kell 19:56 (EEST)

Kontaktaadresse näitab RIPE Whois Database, http://www.ripe.net/perl/whois
inetnum:        46.109.0.0 - 46.109.255.255
netname:        LV-TELEKOM-20100721
descr:          SIA Lattelekom
org:            ORG-LA16-RIPE
country:        LV
admin-c:        KR559-RIPE
tech-c:         AV328-RIPE
tech-c:         JS2702-RIPE
tech-c:         JJ777-RIPE
status:         ALLOCATED PA
mnt-by:         RIPE-NCC-HM-MNT
mnt-lower:      LTK
mnt-routes:     LTK
source:         RIPE #Filtered

organisation:   ORG-LA16-RIPE
org-name:       SIA Lattelekom
org-type:       LIR
address:        SIA Lattelecom Edgars Alamanis Dzirnavu Street 105 LV-1011 Riga LATVIA
phone:          +371 9256268
fax-no:         +371 7053027
e-mail:         kaspars@is.lv
admin-c:        AA1001-RIPE
admin-c:        ZZ666-RIPE
admin-c:        AV328-RIPE
admin-c:        ET555-RIPE
admin-c:        JJ777-RIPE
admin-c:        JS2702-RIPE
admin-c:        KR559-RIPE
mnt-ref:        LTK
mnt-ref:        RIPE-NCC-HM-MNT
mnt-by:         RIPE-NCC-HM-MNT
source:         RIPE #Filtered

person:         Kaspars Rocans
address:        Lattelecom Technology
address:        13, Skanstes Str.
address:        Riga, LV-1013
address:        LATVIA
e-mail:         kaspars@is.lv
phone:          +371 7053061
nic-hdl:        KR559-RIPE
source:         RIPE #Filtered

person:         Janis Jansons
address:        SIA "Lattelekom"
address:        9. Citadeles Str.
address:        Riga,LV-1002
mnt-by:         LTK
phone:          +371 9420819
e-mail:         Janis.Jansons@lattelecom.lv
nic-hdl:        JJ777-RIPE
source:         RIPE #Filtered

person:         Armands Valdmanis
address:        Lattelekom
address:        48, Kaleju Str.
address:        Riga, LV-1050
address:        LATVIA
phone:          +371 7053053
e-mail:         Armands.Valdmanis@verdi.lv
nic-hdl:        AV328-RIPE
source:         RIPE #Filtered

person:         Janis Sturis
address:        Lattelecom Technology SIA
address:        13, Skanstes Str.
address:        Riga, LV-1013
address:        LATVIA
phone:          +371 67055188
e-mail:         john@is.lv
nic-hdl:        JS2702-RIPE
source:         RIPE #Filtered

route:          46.109.0.0/16
descr:          LATTELEKOM
origin:         AS12578
mnt-by:         LTK
source:         RIPE #Filtered

jne. Nagu ikka, võivad mõned kontaktid olla aegunud. 193.40.5.245 18. august 2011, kell 09:28 (EEST)


Ma saatsin ükskord neile kirja, nagu soovitati, aga mingit vastust pole saanud. Andres 17. august 2011, kell 20:09 (EEST)

See ülemine kiri on kuidagi ebamäärane. Mis selle peale ikka vastata? 88.196.241.249 17. august 2011, kell 20:24 (EEST)
No ma üritan nüüd selle uuema kirjaga tülitada lattelecomi üldaadressi. Ave Maria 17. august 2011, kell 20:26 (EEST)

Kahtlane, kas juunis saadetud kiri kohale jõudis. 17. augustil saadetud kirjale sain sellise vastuse:
Thank you for your e-mail .


We have contacted this user and warned him .
He will check his PC.

Please inform us if this problem still exist .

Ave Maria 19. august 2011, kell 15:51 (EEST)

Dünaamiliste IP-de kolmeaastased blokeeringud oleks õige ära lõpetada. 193.40.5.245 19. august 2011, kell 19:49 (EEST)

Mitte sõnaraamat, aga...

Ei tea kas paned üleüldse tähele, et muutsin ära sinu kommentaari artikli Messing arutelulehel. Parandasin artikli teksti järgi, et oleks ühtmoodi. Aga tahes-tahtmata tekib aeg-ajalt mõtteid, et Vikipeedia pole küll sõnaraamat, aga aeg-ajalt võib-olla oleks mõtet siiski siin ka sõnaraamatusse puutuvaid asju kirjutada, nagu antud puhul erinevad käänamised /Vikisõnastikku vähemalt mina küll pole mitte iialgi kasutanud ja ei hakka ka kasutama/. -- Ahsoous 4. juuli 2011, kell 22:42 (EEST)

Ma polnud viimaste muudatuste jälgimisega nii kaugele jõudnud.
Mul pole kindlat seisukohta, kui palju sõnaraamatu materjali Vikipeedia artiklites võiks olla. Päris ilma selleta me läbi ei saa. Aga ma ei näe, et see, et Sina Vikisõnaraamatut ei kasuta, oleks selles asjas tugev argument. Andres 4. juuli 2011, kell 22:50 (EEST)
See polegi mingi argument, et mina ei kasuta. Aga kahtlustan, et selliseid on palju, nagu on ka neid, kes sellest üldse midagi kuulnud ei ole. -- Ahsoous 4. juuli 2011, kell 23:03 (EEST)
Meil on ette nähtud lingid Vikisõnaraamatu artiklitesse, selleks on vastav mallgi olemas. Andres 4. juuli 2011, kell 23:06 (EEST)

küsimus

kuidas allikat viidata kui on konkreetselt minu käest küsitud minu elu, töö ja muude asjade kohta ning see üles pandud. mul pole midagi selle vastu, et see on siin üleval. kuid märge, et pole viidatud ning tegemist on nagu cv, siis sellega ma kohe päris nõus pole. olen teisi elulugusi ka vaadanud ning need on sama sugused ning seal pole ülbet kommentaari "nagu CV". keeleliselt vaatan üle, aga muu...?? Sirly

Vastasin leheküljel Kasutaja arutelu:Sirlyillak. Palun vabandust, ei tahtnud olla ülbe. Andres 10. juuli 2011, kell 21:19 (EEST)

Request for bot flag (GZ-Bot)

Hi, Andres! I would like to run bot on et wiki. I can't find bot request page on this wiki so I write my request here:

I will do some test edits now. --GreenZeb 10. juuli 2011, kell 21:58 (EEST)

Done. Andres 10. juuli 2011, kell 22:34 (EEST)

Noemi

Thanks. Can you help me to correct the page Noemi? Thanks a lot. --79.35.250.123 18. juuli 2011, kell 11:39 (EEST)

Olemasoleva artikli pealkirja muutmine

Tere Andres! Mida peab tegema artikli pealkirja muutmiseks? Kui mul sellist võimalust hetkel polegi, siis palun sul, võimaluse korral, muuta artikli Madridi Real pealkiri, asemele panna "Real Madrid C.F.". Seda lihtsal põhjusel, et hetkel räägib artiklis spordiklubist ainult esimene lõik ja võiks siis juba korvpalliklubi ja jalgpalliklubi üleüldse eraldi artikliteks vormida. Selleks on mul aga su abi hetkel tarvis. C.c. 26. juuli 2011, kell 21:08 (EEST)

See võimalus tekib Sul nelja päeva pärast. Saad kasutada nuppu "Teisalda". Aga soovitan seda mitte teha ilma arutelulehel nõu pidamata. Andres 26. juuli 2011, kell 21:29 (EEST)
Ma ei saa Sinu argumendist aru. On üldse üks klubi, mille nimes on "jalgpalliklubi", kuigi seal tegeldakse ka teiste spordialadega. Muidugi tuleks korvpallist rääkida eraldi artiklis, aga see tuleks kuidagi teisiti korraldada. Andres 26. juuli 2011, kell 21:32 (EEST)
Eksisin tõesti, on jalgpalliklubi ja korvpall on jalgpalliklubi üks haru. Veidi kummaline, aga olgu. Sa juba tegelikult rääkisid sellest ka arutelu lehel, vabandust. Aga tänan vastamast küsimusele, kui mul ettepanekuid selle artikliga tuleb, siis panen need arutelu alla. Ise ajasin sassi kõik. C.c. 26. juuli 2011, kell 22:16 (EEST)

IP-aadresside blokeerimisest

Tere!
Pean Sinu poole pöörduma selles, et oleks tarvis kedagi, kes suudab probleemide käsitlemisel säilitada kainet meelt. Nimelt on tekkinud arutelu selle üle, kas ebasobivat sisu loonud kasutaja IP-aadressi on mõistlik blokeerida igaveseks ajaks. Arupidamine selle üle toimub siin: Kasutaja_arutelu:Ahsoous#Blokeerimine. Paluksin Sul võtta selles küsimuses seisukoht. --kanakukk 16. august 2011, kell 12:59 (EEST).

Abruzzo vallad

Tere! Võib-olla sa ei mäleta, aga 2009:s ma töötasin Abruzzo vallad. Nüüd, ma tahan töö uuesti, aga vajame täitma see ja see arutelu (samuti Inglise keeles kui sa tahad, sest ma räägin eesti keelt natukene). Aitäh --jkk rtl 16. august 2011, kell 19:45 (EEST)

Tead, mul on tõesti kõrini sellest, et antud juhul Leedu (võimalik et) kodaniku puhul (ja antud juhul) sina lihtsalt võtad kätte ja lähtud vene transkriptsioonist. Ma muide arvasingi, et keegi sellise sammu ette võtab, aga vaata ladina tähestikes kirjutavate riikide elanike nimesid siiski ei teisendata. -- Ahsoous 22. august 2011, kell 00:41 (EEST)

Kui lähtuda sellest, kuidas Leedus tema nime kirjutatakse, siis ta oleks Borisas Družininas. Kui ta on Leedu kodanik, siis minu poolest võib nii kirjutada. Andres 22. august 2011, kell 07:38 (EEST)
Vaatasin nüüd, et leedu saitidel kasutatakse nimekuju "Boris Družinin" umbes sama palju kui "Borisas Družininas". Andres 22. august 2011, kell 07:45 (EEST)
Umbes võrdselt? Družinin on ca 1150 lehte Družininas ca 50 -- Ahsoous 22. august 2011, kell 14:33 (EEST)
Jah, tõepoolest. Kui kasutada piirangut leedu keelele, siis Boris Družinin esineb 816 korda. Vaatasin ennist valesti.
Kas Sinu mõte on see, et tuleb kasutada sellel maal levinud nimekuju, kus ta elab? Andres 22. august 2011, kell 17:57 (EEST)
Ma arvan, et juhul kui asi on segasevõitu, tuleb eelistada enimlevinud nimekuju (see on muide inglisviki üldreegel, meil siin tehakse nii ja naa, mina igastahes olen üritanud sellest niivõrd-kuivõrd lähtuda, kuigi pean nentima, et ka mitte alati). Ja vaata näiteks ka järgmist uudist Ja siis küsimus, mismoodi ikkagi too nimi eesti keeles kirjutada tuleb. Minu arvates Kovalev ja mitte Kovaljov (kuigi vene keeles tundub, et nimi on Ковалёв). Aga loomulikult tõlgendada saab erinevalt. -- Ahsoous 22. august 2011, kell 18:24 (EEST)
Mina jälle leian, et kui tegu on venelasega, siis üldjuhul tuleb kasutada vene-eesti transkriptsiooni. Aga mul pole kindlat seisukohta, millisel juhul tuleb teisiti toimuda. Andres 22. august 2011, kell 18:42 (EEST)
Artiklist ei selgu, miks tema nimi peaks olema Kovalev. Mina ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks kirjutama Aleksei Kovaljov. Ta ei ole isegi mitte emigreerunud. Andres 22. august 2011, kell 18:49 (EEST)

Maedin → Julia W

Hi Andres. Please rename my account Kasutaja:Maedin to Kasutaja:Julia W. Here is confirmation of my request on my main project: [14]. Thank you! Maedin 22. september 2011, kell 12:50 (EEST)

Done. Andres 22. september 2011, kell 17:50 (EEST)

Aarhus

Hey, why Aarhus moved to the old name Århus? Mvh. --Trade 23. september 2011, kell 19:44 (EEST)

Because the Estonian language planners recommend to prefer in Estonian the form following the new orthography. As to the Danish, both forms are correct though the town officially uses "Aarhus". Andres 23. september 2011, kell 21:41 (EEST)
Andres, ma ütlen taaskord ma ei saa nõustuda ei sinu ega keelekorraldajatega. Loe taani viki artiklit. Ahsoous 23. september 2011, kell 23:07 (EEST)
Ma saan sellest aru, et Sa ei nõustu keelekorraldajatega. Mul ei ole mingit muud seisukohta kui see, et tuleb lähtuda keelekorraldajate seisukohast.
Minu meelest ei ole taani viki artiklis nime kohta midagi teistmoodi kirjutatud kui meie omas. Ainult pealkirja valik on teine. Andres 24. september 2011, kell 06:07 (EEST)
Teeks ikka selgeks, et nii Aabenraa, Aalborg kui Aarhus kasutavad 'topelt-a'd (kuigi vist viimase puhul kõige vähem), aga jah keelemehed arvavad vististi teistmoodi. Paraku kui reeglid kasutusega vastuolus on, tuleks vist ikka reegleid muuta ja mitte vastupidi - Ahsoous 24. september 2011, kell 18:17 (EEST)
Kõigi nende linnade artiklites on asjast üksikasjalikult juttu.
Keelereeglite muutmine ei ole Vikipeedia pädevuses. Andres 24. september 2011, kell 18:36 (EEST)
Vikipeedia pädevuses ei ole keelereeglite muutmine, aga praktilise keelekasutuse kasutamine on lausa wiki üldreeglites kirjas, ehk siis artiklite pealkirjad peavad olema enamlevinud nimekujul kui need ei ole valed. -- Ahsoous 24. september 2011, kell 22:32 (EEST)
Eesti Vikipeedias sellist reeglit ei ole. Selline reegel on inglise vikis, mitte Vikipeedia üldreeglites.
Ei saa ka öelda, et "Aarhus" oleks levinum kuju. Andres 24. september 2011, kell 23:44 (EEST)

Paavstide pildid

Sina ja teised adminnid olete mitmes kohas küsinud seda tüüpi pildide kohta, nagu Adeodatus II, jt. Tegin vahepeal veidi kodutööd, kuna polnud enam tükil ajal selle teemaga tegelenud. Need on Rooma San Paolo fuori le Mura (ingl. ajalookirjanduses tuntud ka St Paul Outside the Walls basiilika) freskod või mosaiigid millalgi 13. või 14. sajand (pole kindel, kas on Cambio omad ehk neil on küll traditsiooniline väärtus, kuid varasematel ajaloolist väärtust pole. Siin pildil on need näiteks kiriku sisemusest näha [15]. Kui keegi neid lisab, siis vaadake oma äranägemise järgi, mis teete, mina neid lisada pole soovinud. Kalev Kask

Kriitika

Võiksid ükskord lõpetada sellise irisemise nagu Arutelu:Aplaus. Kui kogu aeg pisiasjade pärast etteheiteid teha siis kaob inimestel üldse isu ära midagi veel Vikipeediasse kirjutada. Või ongi Su eesmärk kõik teised Vikipeediast ära peletada ja üksinda Vikipeediat kirjutada? --Metsavend 9. oktoober 2011, kell 12:25 (EEST)

Tahtsin lihtsalt kaasa aidata artikli täiustamisele, mitte kellegi tööd kritiseerida ega etteheiteid teha.
Mida ma peaksin teisiti tegema? Andres 9. oktoober 2011, kell 20:42 (EEST)

analitic114 → Murza-Zade

Hi Andres. Please rename my account Kasutaja:analitic114 to Kasutaja:Murza-Zade. Here is confirmation of my request on my main project: [16]. Thank you!--Murza-Zade 5. november 2011, kell 11:42 (EET)

Can't be done as we have already a user of that name. Andres 5. november 2011, kell 15:10 (EET)

Albaania või serbohorvaadi keel?

Kasutaja WhiteWriter([17]) on terve rea albaaniapäraseid Kosovo kohanimesid ära slaavistanud. Sa näikse ainus albaaniaspetsialist siin olevat, kumma keele kohanimetused peaksid primaarsed olema? --Vihelik 5. november 2011, kell 21:58 (EET)

lihtsalt isiklik arvamus: kuna Eesti on tunnustanud Kosovo iseseisvust, siis nimed peaksid vähemalt albaaniakeelsetel aladel kindlasti albaaniakeelsed olema -- Ahsoous 6. november 2011, kell 00:04 (EET)
Et mitte neis küsimustes vaielda, järgime KNAB-i. Vaata [18]. Parandasin KNAB-i järgi tagasi. Linnanimed, mis WhiteWriter parandas, võiksid ka serbiakeelsed olla. Et aga KNAB-is on nad albaaniakeelsed, olgu nad meilgi sellised. Andres 6. november 2011, kell 06:02 (EET)

Vaata Arutelu:Aristoteles. Ma algul mõtlesin, et see on mingi õppetöö käigus tekkinud, aga kontrollides selgus, et see on sinu tehtud töö. Ja ma nüüd ei tea, mis sellega edasi teha. -- Ahsoous 17. november 2011, kell 02:22 (EET)

kustutasin tolle arutelu, et segadusi vältida. Ma sain nüüd aru mida sa mõtlesid ja aitab jamast -- Ahsoous 17. november 2011, kell 09:20 (EET)

Contact request

Hi Andres.
Thank you for your contributions to the Wikimedia projects.
Could you please contact me via email ( vmovsisyan AT gmail DOT com ) asap?
--Vmovsisyan 10. detsember 2011, kell 18:08 (EET) w:hy:User:Vmovsisyan

tühistasin selle pealkirja kustutamise filmide loeandist põhimõtteliselt selle pärast, et ilmsesti teavad paljud seda filmi just selle nime all, aga tegelikult ilmsesti võiks sellises loendis olla ka originaalpealkirjad sees. (kuigi oleme ausad, mulle sellised loendid ei meeldi üldse, sest see kasvab nii ehk naa üle pea) -- Ahsoous 29. detsember 2011, kell 21:01 (EET)

Pole hullu, aga üldpõhimõte on, et üks asi pole nimekirjas mitu korda. Andres 29. detsember 2011, kell 21:03 (EET)
Minu meelest peaks sellises loendis (kui ta üldse eksisteerib) olema kordused igal juhul sees, sest võib juhtuda, et ei oska muidu otsida. See pealkiri pole vast nii hull, aga kui filmil on eesti keelski mitu pealkirja (näiteks kasvõi "Tuhkatriinumees" või "Mees, kes tõusis jalule") jäädki ju otsima ja kasu pole loendist kopka eestki. -- Ahsoous 29. detsember 2011, kell 21:15 (EET)
Seda peaks üldises arutelus või mõnes säärases kohas arutama. Lihtsalt seni on tavaliselt kordusi välditud. Andres 29. detsember 2011, kell 21:21 (EET)

Tere Andres, ma nägin, et sa kirjutas Albaania umbes. I am Albanian living in Tallinn and I have been correcting and writing articles on Estonia in Albanian Wikipedia. Kas sa räägid albaania keelt? Kas sa oled käinud Albaanias? I would like to meet with you and discuss about Albania as there aren't that many people here who know about Albania that much. My email address is: edvinpacara AT gmail DOT com. Nägemist. (Edvini 11. jaanuar 2012, kell 10:32 (EET))

Karit Sepp

Tere!

Olen Karit Sepp ning ma väga paluksin, et Te kustutaksite minu lehekülje vikipeedia keskkonnast (Karit Sepp. Lehekülje tekitasin siis, kui tegutsesin lauljana, kuid nüüd ei ole see tekst enam tähelepanuväärne ning ma ei soovi, et inimesed leiaksid minu kohta nii põhjalikku infot.

Palun kustutage see leht. Olen väga tänulik!

K.S

Me ei pea kustutama igat infokildu, mida kustutada palutakse. Kellegi tahe ei tohi siin küll mingit rolli mängida, et millest meil artikleid on ja millest me need kirjutamata jätame. Kuhu jääb nõnda neutraalsus?
Eriti jabur on esitatud väide, et "ma ei soovi, et inimesed leiaksid minu kohta nii põhjalikku infot", kui isikul on üleval kodulehekülg, mis sisaldab sama infot.
Üllatav on veel see, et antud juhul oled sa pidanud võimalikuks tähelepanuväärsuse minetamist?! Ning oled selles nõnda kindel, et kustutasid selle artikli kohe ning ilma selleteemalise aruteluta. Kõige jaburama näitena meenub mulle hetkel sinu poolt ühe kosmeetiku kohta loodud artikkel, mille kustutamise pärast tuli pikalt sõdida. Kui selle artikliga nõnda talitad, siis kas ma võin nüüd ka need mulle meelehärmi valmistavad artiklid ilma sinu vastuseisuta likvideerida? (ehk ma paluksin siin järjepidevust säilitamisväärsuse teemadel)
Kuidas võib nüüd väita, et varem tähelepanuväärne asi seda hetkel enam ei ole (ka kommentaarist tuleb välje, et isiku enda arvates oli see enne tähelepanuväärne: "ei ole see tekst enam tähelepanuväärne"). Siis, kui laulja lõpetab esinemise, on ta ikka "endine laulja", aga mitte järsku mittekeegi. Samahästi võiks öelda, et isiku surm kaotab tähelepanuväärsuse.
Ivo 21. jaanuar 2012, kell 20:56 (EET)
Pole üldse selge, et palve esitaja on Karit Sepp ja õige Karit Sepp. Artikli peaks taastama, tähelepanuväärsus on olemas. Valju 21. jaanuar 2012, kell 21:17 (EET)
Olgu kõige muuga kuidas on, aga minu meelest arutelu kustutamiseks polnud küll põhjust. --kanakukk 21. jaanuar 2012, kell 21:19 (EET).
Vaatasin nüüd ka seda, et kas temast on kuskil kirjutatud või mitte. Üksjagu väiteid saaks ära põhjendada järgnevate linkide abil:
On kuulunud ansambli Greip koosseisu: [19] [20]
Osalenud konkursil Sügissulg: [21]
Osalenud saates "Kaks takti ette": [22]
Superstaari saade ja Pärnu Ülejõe G.: [23]
Olnud Anne Uusna laulustuudio solist: [24]
Vokaalansambel CHILLIN: [25]
Kõike artiklis olnud väliste viidetega ei kata aga natuke leiab ka juurde.
Aga nagu ma mainisin – kogu see info on ka kodulehel olemas.
Ehk sinu reageering oli pehmelt öeldes arusaamatu.
Ivo 21. jaanuar 2012, kell 21:38 (EET)
Palun ärge kiusake seda tütarlast. Tegu tõepoolest pole esimse järgu tähega. Nende autoriteetsemapoolsetest allikatest leitud üksikute infokildude põhjal võiks küll arvata, et ta pole tähelepanuväärne või on tegu piiripealse juhuga. Kui ka piiripealsega, siis võib minu meelest olla lihtsalt vastutulelik (ja heausklik). 88.196.241.249 21. jaanuar 2012, kell 22:08 (EET)

Kui seda palvet poleks esitatud, siis ma poleks asjasse süvenenud. Kui tõendamata, kuid tõenäoliselt tõene info seisab, pole sellest suurt lugu. Praegu igatahes mulle tundus, et siin pole piisavat tähelepanuväärsust. Mul jäi mulje, et kustutamise vastased üldse ei kontrollinud tähelepanuväärsust. Kui teised leiavad teisiti, eks siis taastage ja pange allikaviited. Kodulehe andmeid on mõtet arvestada ainult juhul, kui tähelepanuväärsus on juba tõendatud. Peale selle, minu meelest on ka ilmne, et igal juhul pole tegu nii tähelepanuväärse tegelasega, et avalik huvi kaaluks üles isiku tahet mitte eksponeeritud olla. Selles tahtes pole ka mõistlikku kahtlust.

Kosmeetiku suhtes olen nüüd teisel arvamusel. Kui isiku elu avalikult ei jälgita, pole meil võimalik tema kohta usaldatavaid andmeid anda.

Kustutamist ei saa keelata, nii nagu ka mitte taastamist. Kui mul on tõsine vastuseis, siis ma ka seisan vastu.

Kui isik nõuab enda kohta käiva artikli kustutamist, siis minu meelest tuleks kustutada ka jälg sellest arutelulehel. Andres 22. jaanuar 2012, kell 00:34 (EET)

Arvan samuti, et avalik huvi pole niivõrd suur, et peaksime artiklit vastu Karit Sepa tahtmist ja väga sõjakalt säilitama.--WooteleF 22. jaanuar 2012, kell 15:45 (EET)

Ma küll pigem ei kahtle, kuid kes ütleb, et kustutamist palus üldse Karit Sepp isiklikult. See võib kes tahes isik olla--Bioneer1 22. jaanuar 2012, kell 10:55 (EET)

Kellelgi teisel pole selleks mingit põhjust.--WooteleF 22. jaanuar 2012, kell 15:45 (EET)
Enamasti pole artiklitesse ega aruteludesse rumaluste kirjutamiseks ka mingit põhjust, aga ometi kirjutatakse. Peale selle Kairit Sepa kodulehel http://www.karit.edicypages.com/esinemised on kirjas esinemine ka 2012. aastal. Esinemine pole päris avalik, kuid on siiski kirjas. Samuti pole kodulehel mingit märki tegevuse lõpetamisest. Tähelepanuväärsuse üle võib ju vaielda, kuid seni kuni on olemas artikkel Kimberley Anne Scott võiks olla ka artikkel Karit Sepast.
Selguse saamiseks peaks kirjutama Kairit Sepale või Kairit Sepp peaks kirjutama kodulehel olevalt aadressilt mõnele Vikipeedia toimetajale. Valju 22. jaanuar 2012, kell 16:34 (EET)
Neid asju võib ju teha, kuid tähelepanuväärsuse seisukohast on nii või teisiti tegu piiripealse juhtumiga. Andres 22. jaanuar 2012, kell 16:54 (EET)
Kimberley Anne Scotti puhul on minu meelest küsimus ainult selles, kas kirjutada temast eraldi artiklis, mitte materjali enda tähelepanuväärsuses. Andres 22. jaanuar 2012, kell 16:57 (EET)
Kuigi toom Kim ei ole teinud ise midagi eriti tähelepanuväärset, teavad teda miljonid inimesed. Karitit teatakse vast vähem. Ja artiklitesse rumaluste kirjutamine pakub vähemalt kellelegi nalja, põhjus seegi.--WooteleF 22. jaanuar 2012, kell 16:58 (EET)

Kasutajanime vahetus

Seoses globaliseerumise negatiivsete kõrvalnähtudega avastasin et algselt valitud kasutajanimi ei sobi globaalselt, kui aga tahtsin teisaldada-muuta ehk teisaldada kasutaja kontot uue nime alla märkasin, et "teisaldatakse ainult lehekülg ja kasutajat ei nimetata ümber". Küss, kuidas vahetada kasuatajanime, et säiliks ka varasem tehtud info ja ajalugu/kaastöö?--NOSSER 29. jaanuar 2012, kell 12:25 (EET)

Minu meelest see käib nii. Lased minul või Jaanil oma nime ära vahetada. Siis läheb ajaloos Sinu kaastöö automaatselt uue nime alla, välja arvatud allkirjad arutelulehtedel. Siis võid ka vana nime endale reserveerida. Andres 30. jaanuar 2012, kell 05:35 (EET)
Olen samamoodi aru saanud ja valmis aitama. --Jaan513 30. jaanuar 2012, kell 09:55 (EET)
Miks arvad, et nimi ei sobi globaalselt? Sul on globaalne konto nimega NOSSER. 88.196.241.249 30. jaanuar 2012, kell 10:03 (EET)
Jah, tõepoolest, globaalne konto on praegu ühendatud (There are no unattached account with this username). Kui on soov nime muuta, siis võib eelnevalt näiteks selle lingi abil uurida, ega ühtegi kontot kusagil soovitud nimega pole, ning siis nimi mulle või Andresele välja pakkuda. Sel puhul kerkib esile aga uus probleem, milleks on vajadus kasutajanime muutmiseks ka teistes vikides. Seda minu teada kõikides vikides korraga teha ei saa (siiski kindel ei ole, sest võimalused aeg-ajalt muutuvad) ja Sul tuleb ilmselt pöörduda veel vähemalt 4 viki bürokraadi poole (commons, en, fi, ru – nendes oli märgata kaastööd) palvega nime muuta. --Jaan513 30. jaanuar 2012, kell 11:00 (EET)

Username rename request: White Cat -> とある白い猫

I'd like to request a username rename per SUL. -- Cat chi? 19. veebruar 2012, kell 15:26 (EET)

Done. Andres 20. veebruar 2012, kell 04:55 (EET)

Steward requests/SUL requests

Hi, I'm asking for usurpation in Commons for Scann, but they tell me that I can't if I don't have it first in Estonian Wikipedia. Could you please help me? Thanks! --Scanno (arutelu) 4. märts 2012, kell 20:24 (EET)

Hi! This is unfortunately a bad situation for you, because Scann has 76 edits during 2011 and he/she has registered without an e-mail. I wrote to his/her talk page, I think there is little more I can do. Our policy has been not to rename users when they know nothing about it, or are against it. --Jaan513 (arutelu) 4. märts 2012, kell 21:11 (EET)

Tere!

Praegu läheb Ermitaaži alt arutelusse minnes "Erakla" arutellu ja sealt tagasi ei lähe mitte Ermitaaži artiklisse tagasi, vaid "Erakla" artiklisse.
PS! Olin ise ka üllatunud, et olin kasutanud nimekujusid "Jurij" ja "Mikhail", seniajani tõrgub uskumast, et selline asi võimalik oli, aga ju siis oli; seda imelikum, et olen oma kasutajalehele ka kirillitsa teisendamistabelid üles pannud. --Toivo (arutelu) 17. aprill 2012, kell 08:38 (EEST)
Ja, kas siis tulevikus mitte kasutada "Riiklik Ermitaaž|Ermitaaž" linke, või jääb ka "Riiklik Ermitaaž" viima 'Ermitaaži' lehele?--Toivo (arutelu) 17. aprill 2012, kell 08:59 (EEST)

Arutelulehed tegin korda.
"Riiklik Ermitaaž" suunab "Ermitaažile". Andres (arutelu) 17. aprill 2012, kell 14:57 (EEST)
Siis ka "Amsterdami Ermitaaž" (Muuseumide TOP 100, 78. rida), mis on Ermitaaži filiaal, linkida Ermitaaži "külge", ja hiljem Ermitaaži alapeatüki juurde, kus juttu filiaalidest?
Ei, selle kohta teha eraldi artikkel, miks mitte iga filiaali kohta. Andres (arutelu) 18. aprill 2012, kell 01:04 (EEST)

Account rename Jackie-ru -> Jackie-1

Target account my too, it's main on the pl-wiki (SUL conflict too). -- Jackie-ru (arutelu) 21. aprill 2012, kell 09:44 (EEST)

Do you want your account to be renamed to Jackie-1? Andres (arutelu) 21. aprill 2012, kell 09:59 (EEST)
Yes, please. -- Jackie-ru (arutelu) 26. aprill 2012, kell 17:44 (EEST)
Done. Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 19:33 (EEST)

Cordiali Saluti da en:Campora San Giovanni e gentile richiesta di miglioria e traduzione per Radio Studio 54 Network e se può anche di Campora San Giovanni, grazie in anticipo di vero cuore--Lodewijk Vadacchino (arutelu) 23. mai 2012, kell 08:33 (EEST)

Buongiorno a Lei Andres,

la scrivo per salutarla e sapere come sta, oltre a questo per ringraziarla del pronto intervento nella pagina della Radio Ammiraglia della Calabria, quello che le chiedo è se può dare una leggera miglioria in estone, giusto 10 buoni minuti del suo tempo se può tradurla e migliorarla, con la cortese la ringrazio in anticipo di vero cuore, e le chiedo sempre e comunque gentilmente se può tradurre anche un abbozzetto il mio piccolo borgo. Poi passi pure tranquillamente per lo scambio di qualche traduzione in siciliano o altra lingua dialettale italiana. grazie ancora--Lodewijk Vadacchino (arutelu) 23. mai 2012, kell 08:33 (EEST)

Hello. I'm sorry if this is not the right place to request it, but I request renaming my following accounts:

  • محمد الجداوي → Avocato
  • GedawyBot → AvocatoBot
  • Confirmation link: [26]
  • Reason: Privacy reasons

Please, delete all my userpages and talk pages of these accounts before renaming and I will create them later .Thanks in advance.--M.Gedawy 15. juuli 2012, kell 12:34 (EEST)

Done. Andres (arutelu) 15. juuli 2012, kell 18:25 (EEST)

Nimevahetus

Tohin ma Teilt paluda nimevahetust? Nimelt oleksin huvitatud oma eesnime pidi edasiselt vikipeedias toimingute sooritamist, milleks on Andre. Kontrollisin ning antud kontol puudub täielikult kaastöö ajalugu, seega võib selle konto eksistentsi pidada raiskamiseks.

Lugupidamisega, Barzini (arutelu) 19. juuli 2012, kell 19:48 (EEST)

Ma küsin, kas kasutaja on nõus nime usurpeerimisega. Andres (arutelu) 19. juuli 2012, kell 19:52 (EEST)
Millal see konto viimati sisse logis, kui üldse sisse logis? Usun, et seda nõusolekut võibki ootama jääda.. on see siis ebaaktiivsete kontode puhul oluline?
Barzini (arutelu) 19. juuli 2012, kell 19:58 (EEST)
Globlaalselt on Andre kasutajanimi aktiivne olnud, globaalseid muudatusi kokku 348. Kõige rohkem muudatusi (146) on tehtud vietnami vikis, kus ta on ka igavesti blokitud ja saksa vikis (128) kus ta on ka hiljuti aktiivne olnud. Ei pruugi olla tegemist küll päris ühe ja sama inimesega aga kas sul on ikka mõtet usupreerida kontot, mille all sa igas vikis tegutseda ei saa?--Kyng (arutelu) 19. juuli 2012, kell 21:07 (EEST)

Jah, Andre on eesti vikis globaalse konto osana. Üldise poliitika järgi seda nime ei usurpeerita. Andres (arutelu) 19. juuli 2012, kell 23:31 (EEST)

Nime kasutatakse ka mujal, aga ühendkonto puudub. Pikne 19. juuli 2012, kell 23:37 (EEST)
Õige küll. Kas Sa ei tahaks ise bürokraadiks hakata? Andres (arutelu) 19. juuli 2012, kell 23:42 (EEST)
Igas vikis tegutsemine polegi oluline, kui, siis ainult Inglise keelses lisaks Eesti keelsele. Tsiteerin: "kas sul on ikka mõtet usupreerida kontot, mille all sa igas vikis tegutseda ei saa?" - see ei muudaks olukorda, kuna mul on praegugi Inglise ning Eesti keelse viki kontod lahus ning erinevate nimedega. Kui on tegemist globaalse kontoga ning selle nime ei õnnestu/tohi/pole võimalik ümber nimetada, siis ei jää mul muud üle, kui tõsiasjaga leppida ning loobuda.
Samas, kas siis globaalne konto siiski puudub? Uurides kasutaja "Pikne" poolt lisatud linki mulle vähemalt sellist teksti kuvas. Barzini (arutelu) 20. juuli 2012, kell 04:53 (EEST)
Globaalset kontot ei ole. Inglise keeles on Andre siiski olemas, kuid suunatud kasutaja Andrevan peale. Võid tema käest uurida, mis värk seal täpselt on.--Kyng (arutelu) 20. juuli 2012, kell 09:11 (EEST)
Inglise keelsest huvitun ma vähem ning vajaduse korral saab alati teise nime all seal muudatusi teha. Üleüldiselt ei näe ma globaalsetel kontodel mõtet, kuna Eestlastel vaevalt on asja nt. Jaapani vikipeediasse, ikka liigutakse pigem Inglise ning Eesti keelse vikipeedia vahet - keeleteadlasi leidub ka kindlasti, kuid mina pole üks nendest. Barzini (arutelu) 20. juuli 2012, kell 16:25 (EEST)

Alex_Esp -> Àlex

Hi Andres, I'm renaming all my accounts from Kasutaja:Alex Esp to Kasutaja:Àlex. I request renaming my account here. Confirmation link: [27]. Thank you!--Alex Esp (arutelu) 15. august 2012, kell 17:47 (EEST)

Done. Andres (arutelu) 15. august 2012, kell 17:55 (EEST)
Thanks!--Àlex (arutelu) 16. august 2012, kell 01:17 (EEST)

100 000 articles

It's pity, I don't know your language. My best greetings to my Eesti brothers and sisters! Long live the Eesti Wikipedia!

Always Yours -- Олег-літред (arutelu) 27. august 2012, kell 03:25 (EEST)

Tiit Matsulevitš

Ei mõistnud mujalt küsida, kes tegeleb selliste nähtustega nagu nt artikli sodimine (vist küllaltki järjekindel) 88.192.85.230 poolt; saan veel aru, kuigi hästi ei saa, kui nt suurendatakse/vähendatakse mõne riigi pindalasid vms (sellised asjad ei pruugi silma paista ega vildakus/pahatahtlikkus koheselt adutav olla) — see oli siis küsimus, st, kes tegeleb selliste nähtuste elimineerimisega --Toivo (arutelu) 28. august 2012, kell 19:05 (EEST)

Elimineerida saab kolme moodi: lihtsalt varasem redaktsioon taastada (seda võib teha igaüks), artikkel kaitse alla panna (seda võib teha iga administraator), sodija blokeerida (seda võib teha iga administraator). Andres (arutelu) 28. august 2012, kell 21:19 (EEST)

Article translation/collaboration request

Hi Andres, how are you? Mate, I am trying to find an editor/s who can help by translating User:Russavia/Polandball into Estonian. I noticed that you have edited a lot of aviation articles, and i am wondering if we could make a collaborative trade?

If you could translate that article into Estonian for me, I would be happy to upload approximately 50 Estonian aviation photos to Commons from amongst the 200,000 I have permission to upload. I have uploaded a number of photos relating to Estonian aviation to give you a brief idea of what I can upload, and I am keeping a gallery at User:Russavia of photos uploaded.

Would you be interested in such a "trade"? Do let me know, either by responding here, or on my talk page, or by emailing me. Cheers, Russavia (arutelu) 15. september 2012, kell 10:28 (EEST)

Question

Why does everything I edit have K behind it? Does it mean I did something bad? 99.56.72.50 30. september 2012, kell 20:26 (EEST)

It just means that your edit is to be checked. Andres (arutelu) 30. september 2012, kell 20:30 (EEST)

Rename account

Hello. Please rename my accout for SUL: user:Advisors → user:Мастер теней. Advisor (arutelu) 6. november 2012, kell 19:13 (EET)

+Confirmation. Advisor (arutelu) 25. november 2012, kell 00:07 (EET)
Done. --Jaan513 (arutelu) 25. november 2012, kell 14:31 (EET)

Benutzerumbenennung

Hallo Andres. Könntest du bitte meinen Account (Aa1bb2cc3dd4ee5) nach Didym umbenennen. Alle Accounts mit diesem Namen auf anderen wikis sind in den letzten Tagen bereits umbenannt worden. --Aa1bb2cc3dd4ee5 (arutelu) 28. detsember 2012, kell 18:24 (EET)

Getan. Andres (arutelu) 28. detsember 2012, kell 18:33 (EET)
Vielen Dank --Didym (arutelu) 28. detsember 2012, kell 18:36 (EET)

Marie Mejzlíková I

Hallo Andres, woher stammt das Sterbedatum und die zwei alternativen Namen von Marie Mejzlíková I? --80.129.197.229 1. veebruar 2013, kell 16:01 (EET)

Õnnitlused

Andres, palju õnne, jõudu ja tahtmist edaspidiseks! Mona 23. veebruar 2013, kell 21:35 (EET)

Minu poolt samuti palju õnne, tubli oled! Lumme 27. veebruar 2013
Aitäh, Lumme! Andres (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 09:26 (EET)

Username change request

Hi!

I didn't find any page dedicated for username change requests on etwiki, so I'm writing directly to you.

I want my current username to be renamed to "Sanyi4", so that I can attach it to my global account. The target name already exists, but it also belongs to me. -- Confirmation: [28].

Furthermore, my username is being renamed on many wikis, and it would be nice if the current "Sanyi4" be renamed to "Sanyi4 (usurped)" on every wiki.

So, please, do the following renames:

Thanks. -- Kontos (arutelu) 7. märts 2013, kell 23:34 (EET)

Done. Andres (arutelu) 8. märts 2013, kell 02:26 (EET)
Thank you! -- Sanyi4 (arutelu) 8. märts 2013, kell 03:13 (EET)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Andres/Arhiiv6&oldid=4080667"