Ületav mõistmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ületav mõistmine[1] (sanskriti keeles prajñā-pāramitā; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa; hiina keeles 般若波羅蜜 panruoboluomi; jaapani keeles hannyaharamitsu) on mahajaana budismis kuues ja kõige olulisem ületav toiming. Ilma ületava mõistmiseta ei saa teisi ületavaid toiminguid tegelikult ületavateks pidadagi; seega on ületav mõistmine ühelt poolt teiste ületavate toimingute alus, teiselt poolt aga nende kõrgeim tase.

Ületav mõistmine on keskne mõiste ületava mõistmise suutrates, kus seda peetakse bodhisattva arengutee kõrgeimaks astmeks, kuigi bodhisattva kümne taseme õpetuses vastab see alles kuuendale. Ületav mõistmine on vastukaaluks kõige põhilisemale meeleplekile, teadmatusele ehk nõmedusele ehk sõgedusele (sanskriti keeles avidyā), ning viib selle ületamisele. Ületav mõistmine tähendab tühjuse mõiste selget kujustamist, mille kõige üldisem mõte on, et mitte millegi kohta ei saa midagi kindlat väita; kõik on suhteline ja kehtib vaid ajutiselt ja piiratud kontekstis.

Madhjamaka koolkonnas rakendatakse ületava mõistmise arendamiseks prasaṅga meetodit, mida kasutab ka Šāntideva «Bodhitšarjāvatāras». Selle eesmärgiks on igasuguste väidete absurdini viimine, mis aitab mõista kõikide vaadete tühjust.

Indotiibeti mahajaana traditsiooni järgi oli ületava mõistmise õpetus Šākjamuni poolt sooritatud seadmuseratta teine pööre, mida tekstide kujul esindavad ületava mõistmise suutrad. Seal tähendab ületav mõistmine esiteks eriliste reeglite järgi koostatud teksti, mis võib esineda sisekõne, suulise kõne või kirjalikult fikseeritud teksti kujul, kannab nimetust prajñā-pāramitā ja mille eesmärgiks on teadvuse kõrgeima seisundi loomine. Teiseks on ületav mõistmine teadvuse kõrgeima seisundi üks nimetusi, mis peegeldab selle võimet täielikult mõista ületava mõistmise teksti ja luua uusi sama tüüpi tekste.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]