Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia



Kas maavanemad on poliitikud? nad vist pigem määratakse kui valitakse... ja neid pole nagunii kauaks... avjoska 16. juuli 2006, kell 19.07 (UTC)


Tere. Nüüd ma ei tea kas see teade oli automaatne, aga kui mitte siis tänan. (Nüüd ma ei tea kas kirjutan seda õigele kohale... aga ehk päris mööda pole.) Kena õhtut.:)


Mo probleem tundub siuke olevat et... no sul on küll palju teemajaotusi siin aga mo probleem ei mahu nagu kuhugi. nimelt tundub, et ma olen siuke, et laen artikli üles ja siis leian veel mitu viga seal ja siis laen jälle üles ja jälle vead jäävad silma. et mo laetud asju pole vist mõtet ennem toimetama-parandama hakata, kui pool tundi möödas on. Tõlliste-Tõlluste mõisadega tekkis juba segadus mo jaoks... ja teine küssa: kas siin on paljud sinu, tarmok ja teiste siukeste peale tigeks saand? ma veel pole aga... :P avjoska 6. juuli 2006, kell 18.41 (UTC)

Kui tahad midagi kirjutada, mine lehekülje lõppu. Võid ise teha uue alajaotuse, aga kõlbab ka lihtsalt neli sidekriipsu eraldi real.
Arvan, et pole mõtet hakata ootama, kuni Sa ise parandad. See on ju ükskõik, kes parandab.
Selle Tõlluste mõisa juures oli näha, et püüdsid allikaga võrreldes pisut ümber sõnastada, aga minu meelest oleks tarvis veel suuremaid muutusi. Aga saan aru, et päris uut, uutmoodi kompositsiooniga artiklit on raske ühekorraga saada. Võiks aga mõelda selle peale, et kirjanduslikud ilustused tuleb välja jätta. Esiteks sellepärast, et just need on autorikaitse all, ja teiseks sellepärast, et asjalikumat teksti on entsüklopeedias kergem lugeda.
Vihastamist tuleb ette küll. Vanad olijad tavaliselt ei vihasta, või vähemalt ei näita välja. Andres 6. juuli 2006, kell 19.04 (UTC)

Aga mul selline küsimus, et kui ma saadan pildiautorile e-maili et kas võib pilti kasutada. Ja kui ta vastab jaatavalt, siis kuidas ma siin seda tõestan? Ints 26. märts 2006


Jälle toimetad sa asju mida ei tunne, logosele tegin korraliku alguse - praegune on soperdis!?

Vanakreeka keel ei piirdu Uue Testamendi keelega. Andres 11. märts 2006, kell 22.29 (UTC)

mida sa demagoogitsed veel, sõnaraamatut ei ole või? (ja muidugi, ega vulgata tõlijad ei tundnud ladina keelt!?)

Võta korralik sõnaraamat, siis näed, kui palju sellel sõnal on tähendusi ja tõlkevasteid. Andres 11. märts 2006, kell 22.56 (UTC)

>Meil oleks õpetlik teada saada, mis nimelt Sind Vikipeediast eemale peletab.

See on väga keerukas. Arutelu asemele võiks olla mõni lihtsam foorumi laadne varjant või kirjakast, mitte midagi nii keerulist.


Tere. Algul oli selline mõte küll, aga see wikipedia on selline X asi, et metsa sellega.

-Alyster


Tere Andres, olen siin uus ja loodan, et saan kuidagi abiks olla.

22.sept.2005 Jannuboy


Tere Andres, vaatasin, et panid Arthur Conan Doyle, c-tähe juurde biograafias, ma eelistaks seda rohkem näha D -tähe juures ?

Hästi, tõstan ümber. Kuigi "Conan" oli algselt eesnime, tarvitas ta ise seda hiljem perekonnanime osana. Kuid EE eeskujul olgu "Doyle". Andres 13:23, 17 Jan 2005 (UTC)

Tahtsin küsida, kas Põhja-Ameerika ja Põhja-Ameerika (manner) on sama vikipeedias, mina paneks nad küll üheks, mis ise arvate ?

Ma ei ole kindel. Oleme seda arutanud Urmasega ja me ei ole ühisele seisukohale jõudnud. Paistab siiski, et nad peavad eraldi olema. Andres 07:14, 22 Jan 2005 (UTC)

Biograafiad (A) ... Biograafiad (?)

  • Dear Andres! I found you at Biograafiad (A). There are many links from other languages to lists like "Biograafiad (?)". At All Pages from Biogr I could see they are not there. I will take them out and hopefully a bot will insert them when they are there. Regards Gangleri 14:07, 28 Jan 2005 (UTC)

ajakirjanike puhul tuntuse probleemi pole. hih. ma kirjutan juba aastaid vahel Meie Maas lugusid. ja nüüd, kui minust mais paar lugu kirjutati, nüüd avastati, et ma olen kuulus saaremaal. ajakirjanike puhul mo arust just on tuntuse probleem, sest nende lugusid küll loetakse, kuid autorite nimesid alt lugeda ei viitsita. mingi kriteeriumi peaks paika panema. avjoska 8. juuli 2006, kell 11.47 (UTC)


Allikad

Võin ainult suu pärani vahtida ja imestada, kui kähku sul vajalike viidete leidmine käib... (Lordi nimede teemal) avjoska 15. juuli 2006, kell 12.48 (UTC)

Ujumine 1896. a. olümpiamängudel

Sina oled seda artiklit toimetanud ja selle käigus on kaduma läinud lause, et madruste 500 ja 1200 m vabaujumine jäeti osavõtjate puudusel ära. Üldiselt ma tahaksin seda lauset taastada, aga kas on mõtet, mis Sa arvad? Taivo 14:14, 2 Feb 2005 (UTC)

About Champanaud alias Champaud alias Champoff

Yes, I think that this is the same person. I have not investigate yet, but I know that there was a swiss partecipant that are confused like bulgarian. Your suggest is very interessant.

Si, penso siano la stessa persona. Non ho ancora indagato ma sapevo che c'era un atleta svizzero confuso con uno bulgaro. Il tuo suggerimento è molto interessante. --Valdelli 22:15, 5 Feb 2005 (UTC)

1648 ja Sint Maarten/Saint Martin

Vaatasin et muutsid Sint Maarten-i/Saint Martin -i saare nime 1648 aasta artiklis. Kuna saart kutsutakse emma-kumma nimega, siis näen et mõlemad nimed on võrdväärsed.

Sint Maarten on hollandi päritolu ja kasutusel Hollandi Antillide poolel ja Saint Martin Prantsusmaa poolel. Saint Martin -i kasutatakse ka inglis keelses maailmas kuna see satub ühilduma inglis keelse versiooniga. Eesti keeles minu teada püütakse järgida kohalike kasutatavat vormi ja nii arvan et peaksime kasutama mõlemaid nimesid.

Artikkel võiks arvatavasti toimetamise lihtsustamise pärast küll olla üks.

Meeldiv oleks kuulda sinu arvamust. --TarmoK 11:45, 7 Feb 2005 (UTC)

Nimeruumid, kuupäevad -- minu süü =

Nagu juba reeglite alla kirjutasin -- probleem on ilmselgelt uues keelefailis, uurin asja. Sinna tehti veel paar parandust, aga arvatavasti on viga minu oma. Testisin küll, aga nii ta praegu on... Halb on veel see, et kõik on võimatult aeglane, ei saa uuridagi. --Ker 23:27, 8 2005 (UTC)

Estonia as part of Northern Europe

Hi Andres! There is a currently a debate going on at en:Talk:Northern Europe about whether the Baltic states should be included in Northern Europe. I agree they should, due to common culture and history. It would be great to have an Estonian viewpoint on this issue. Thanks, Ronline 08:20, 10 Feb 2005 (UTC) (from the Romanian Wikipedia)

Topeltleheküljed

No kellele ma ikka kaeban... :) yleslaadimisel mõnikord ei anna võimalust, ytleb, et seda lehekylge ei ole... no panen siis uuesti... ikka sama lugu, lõpuks paneb yles... kõik häppy happy, aga pärast vaatan, et oleks nagu mitu korda yles pandud... ja kategooriatesse läheb ka mitmekordselt... ehk oskad ära parandada? ... vaata Lüüdia (muusika) ja Früügia (muusika) ja kategooriaid Muusika ja Muusikateooria. --Lulu 14:59, 15 Feb 2005 (UTC)

Topeltlehekülgede probleem on vähemalt detsembrikuust wikimedia vealoendis üleval, parandama kutsuvaid hääli (seal saab natuke hääletada) on vähevõitu. Seni kuni probleem eksisteerib on topeltsisestusi on võimalik andmebaasist käsitsi eemaldada. Selleks on vaja aga ligipääsu andmebaasile (mõni wikimedia inimene?). Vt. ka veakirjeldust Mediazillas. --Ker 13:45, 24 Feb 2005 (UTC)

sünniaeg: faktina või lausena?

Vaatan et muudad tagasi Vormel 1 sõitjate sünniaegu. (Mika Häkkinen, David Coulthard jt.) Oma muutustes võtsin sellise lähenemise, et see on fakt, mitte osa lausest, ja seega kõik detailid selles, nimetavas käändes. Mis teeb lihtsamaks ka kohanimede kirjutamise.

Ja nüüd on mul küsimus et kumba lähenemist siis kasutada? --TarmoK 16:30, 16 Feb 2005 (UTC)

Kui on antud nii sünni- kui ka surmaaeg, siis on sünni- ja surmaaeg ja -koht nimetavas käändes ning puuduvad sõnad "sündis" ja "suri". Kui on antud ainult sünniaeg või ainult surmaaeg, siis tuleb kirjutada "sündis" või "suri" ning panna kuupäev ja koht vastavalt alalütlevasse ja seesütlevasse käändesse. Andres 16:36, 16 Feb 2005 (UTC)
aga mis arvad sellest, kui võtta kasutusele märgid * ja † - Ahsoous 16:57, 16 Feb 2005 (UTC)
Ei poolda seda, sest Vikipeedias välditakse võimaluse korral lühendeid ja tingmärke. Lühendite eelis on lühidus, aga meil ruumi on. Pealegi ei pruugi lühendid ja tingmärgid olla kõigile arusaadavad. Andres 17:03, 16 Feb 2005 (UTC)

Kategooriate arutelu

Kus paganas see koht nyyd olema pidigi, kus kategooriaid tuli arutada? Ei leia praegu teist kuidagi yles, häda kohe. :( --Oop 15:15, 17 Feb 2005 (UTC)

Kas see: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Kategooriate_portaal

- Ahsoous 15:59, 17 Feb 2005 (UTC)

Mina arvan et Hitleril tuleb ikkagi ka õige nimi lisada, kuna me ei hakka ju näiteks lauljal Eminemil panema ainult lavanime, Hitlerit võib samuti lavanimeks pidada nagu Stalin või Lenin. Seega - Schicklgruberit tuleb mainida!! Kasutaja: Alfmaster

Vaata märkust aruteluleheküljel. Ei ole mingit alust öelda, et Hitleri õige nimi on Schicklgruber. Seda nime ju on mainitud! Andres 17:03, 20 Feb 2005 (UTC)

Viki softist

Natuke olen nüüd siin ringi vaadanud ja märganud paari probleemi.

Need taanduvad struktuurile -- teemade nimetamisele, millele ei ole ühest nime. Teemad, nagu "politoloogia mõisted".

Leidsin, et olukorra lahendaks viki suurem struktureeritus (praegu on süsteemne struktureeritus peamiselt ainult kujul leheküljetüüp:leheküljenimi).

Arvan, et viki võiks võimaldada lehekülgede puukujulist hierarhiat sellisel kujul (see võiks olla süsteemne, et saaks tekitada vastavaid nuppe):

  • Märksõnale saaks määrata kategooria (märksõna tähendus kuulub teise märksõna tähendusalasse) või mitu kategooriat -- lingid tekiksid nii märksõna, kui kategooria alla. Kategooria oleks teine märksõna või kirje kategooriapuus.
  • Märksõnale saaks määrata kuju (märksõna esitamise viis kuulub teise märksõna tähendusalasse) või mitu kuju
  • Märksõnale saaks määrata aliased (teised sõnad, mis märgivad sama asja -- mitte ise redirecti tehes) -- kui miski, millel on oma artikkel, oleks ka millegi muu alias, siis oleks seal lihtsalt linki näha artiklile lisaks või seda teist näha lisaleheküljena.
  • Saaks teha erinevaid kategooriapuid, kus oleks kategooriad näha erineva struktureeritusega (iga kategooriapuu kõige madalama astme kirjed peaksid vastama mõnele märksõnale)
  • Teha samale märksõnale lehekülgi juurde (nagu praegu on "Artikkel" ja "Arutelu") -- lisalehed võiksid avaneda näiteks rippmenüüst kolmandast lingist peale kahte, mille nimi oleks "Lisad", kui neid on üle ühe. Lisalehekülgede kategooriaks oleks automaatselt pealehekülg, aga muud kategooriad üle ei kanduks.

Selline põhimõte võimaldaks:

  • "Politoloogia mõisted" asemel tekitada märksõna "Politoloogia" juurde lehekülg "Mõisted" ja panna selle kujuks "Mõisted".
  • "Lennuk" kui sõiduk ja kui laev kalevipojas sisaldaks Artiklit "Lennuk", millel oleks kaks alamlehekülge -- ühe kategooriaks näiteks sõidukid ja teise kategooriaks näiteks eeposed.
  • Teha kategooria, mis ühendab erinevaid poliitika mõistete kogusid (näiteks eri kultuuride omi)

See muidugi suht mustand praegu, aga kui Teie arendusmeeskond huvi tunneb, siis arutaksin seda meelsasti veel :) --Tvali 19:24, 9 Mar 2005 (UTC)


Teine asi, et jälgimisloendist võiks tulla e-posti kirjad, kui vastavaid lehti muudetakse. Kiri võiks "hilineda" u. tund aega, et mitme järjestikuse muudatuse puhul ei oleks mitut järjestikust kirja. Kiri võiks sisaldada alguses viita lehele, seejärel muudetud lõikusid, nagu muudatuste vaates ja seejärel viimast varianti artiklist. Jälgimisloendis võiks saada eraldi paika panna, milliste jälgitavate artiklite puhul tuleb kiri igal juhul, milliste puhul siis, kui pole pisimuudatus, samuti "hilinemise" artiklite kohta eraldi; samuti võiks olla muudetav üldine hilinemine ja saatmise kellaajad (näiteks öösel kell neli, et saada iga päev eelmisel päeval muudetud artikleid). Jälgida võiks saada ka artikleid, mida ei ole veel kirjutatud. --Tvali 15:11, 10 Mar 2005 (UTC)


Äkki on mõistlik, kui need ettepanekud siit maha võtan ja neid mõnes paremas kohas uuesti esitan peale olemasoleva kategooriate süsteemiga tutvumist ..ühtlasi, ehkki seda ka oma arutelus küsisin, kas leian kusagilt olemasoleva kategooriate süsteemi kirjelduse?


wiki tarkvara on nüüd mitukorda teatanud säherdust viga:

1) Fatal error: Call to undefined function: dba_open() in /usr/local/apache/common-local/php-1.5/includes/Title.php on line 436
2) Fatal error: Call to undefined function wfGetMainCache() in /usr/local/apache/common-local/php-1.5/includes/Setup.php on line 111

vist on toimund tarkvara uuendus. Kuhu sellised vead korjata?

--Suwa 13. veebruar 2006, kell 21.59 (UTC)

Ma ei tea. Võid proovida [1]. See nõuab ka Meta-Wikisse konto tegemist. Andres 13. veebruar 2006, kell 22.44 (UTC)
  • Halló Andres! Thanks for fixing Mall:CategoryTOC. Sorry, I went to so many alphabets ;-) Best regards Gangleri 13:24, 12 Mar 2005 (UTC)


Thanks Andres for fixing et:Valencia. Best regards Gangleri | Aa | A 21:48, 12 Apr 2005 (UTC)



Tänan paranduse JRR Tolkien -> J.R.R. Tolkien eest. Mul tuli see öösel pähe, aga sa juba jõudsid. Kriitika artikli kohta on ka õige. Ma palusin Tvalil eile parandada (tema aruteluleheküljel). Taivo 12:46, 7 Apr 2005 (UTC)

sisuta

otsin head ja pädevat informatsiooni ... kohe lisan sisu

Interwiki guidelines


  • Halló Andres! Some months ago I started to get informations about where to insert and how to sort interlanguage links. I thing that information should be available in a central place, as at the "embassies" linked to en:Wikipedia:Embassy.
  • See what I have "collected" so far at commons:User:Gangleri/sandbox/Template:Interwiki guidelines. Would be happy if you would add information about et: if your community has already decided about this. Thanks in advance!

Ambla kirik: välislingid

Palun ütle mis link on kaduma läinud, seal Ambla kiriku artiklis? Võrdlesin lingiliste ja ainuke erinevus on vaid üks link EELK-i kodulehele (kui varem oli neid kaks), otse link ühele pildile puudub artiklis, kuid see pilt avaneb kui EELK-i lehel klikkida pildil. --TarmoK 15:00, 22 Apr 2005 (UTC)

Osaliselt kadunud on see info, mis ütleb, millised leheküljed on allikaks. Ma võin lingid ise korda teha, aga see on nii tülikas, et ma praegu pole valmis seda tegema. Sellepärast ma paningi vana kuju aruteluküljele, et see oleks võtta ning see meelest ära ei läheks. Mul on oma idee, kuidas vormistada. Palun ära tee välislinke ümber, kuni me pole kokku leppinud reeglites. Andres 15:07, 22 Apr 2005 (UTC)
Ok. --TarmoK 15:11, 22 Apr 2005 (UTC)

JURIIDILISELT ON OLEMATU TŠETSHEENIA VABARIIK.Harri 07:54, 23 Apr 2005 (UTC)


Tere Andres, proovin nüüd kuupäevaliselt täita ajaloosündmusi, aga viga selles et kui täidan teatud kuupäeva sündmused maailmas ära, siis need aastaarvud mis nende kuupäevadega kokku lähevad oleks nagu eraldi, see tähendab et kui märgid 24. aprill 1883 midagi, mis toimus, siis pärast vaadates 1883 aasat ei ole see sündmus olemas, kas see tähendab et peab kahekordselt kõik sündmused kirjutama, ilmselt on mingi lihtsam viis, oskate aidata ??

Kirjutajate portaal

Põhjus miks ma tahan seda "Viimaste muudatuste" lehele saada neid linke on see et see on lehekülg mida redigeerijad loevad, teised lehed, "Üldine arutelu" jne saab loetud (minu sisetunde järgi) siis kui "Viimaste muudatuste" lehel nähakse et sinna on tulnud muutus.

Selline kirjutajate portaalil oleks ehk rakendust, ei ole selle vastu, kuid sellele vaatamata leian et "Viimaste muudatuste" päises peaks neid linke rohkem olema. just selle pärast et seda lehekülge loetakse. Vaatame kui palju tuleb ja millist vastukaja su ettepanekule seal "üldise arutelu" lehel, siis näeme kui vääral arvamusel olen, kui olen (tegelikult ei teeks paha üks väike küsitlus siinsete vikipedistide vahel et mis lehekülgi igapäevaselt kasutatakse)

Ei midagi isikliku, kuid arvan et sinu põhiargument selle päise vastu on vaid see et su praegu kasutatava arvuti ekraanil ei paista see päis kenasti ja sedasi, mõistes küll sinu ebamugavust, arvan see ei ole mõjuv argument. --TarmoK 10:22, 9 May 2005 (UTC)

Ei, see ei ole ainuke argument, kuigi on tõesti ebameeldiv, kui skrollida tuleb ainuüksi selleks, et näha, kas üldse on uusi muudatusi. Mingit muud ebamugavust see ei põhjusta. Muidugi on ebamugav ka infomüra, kuid see ei olene brauseri sätetest.
Esiteks, mulle tundub, et see on nagu spämm: kasutajat tahetakse sundida lugema seda, mida ta ei otsi. Sinu argument oli ju see, et pole sellist kohta, mida eemalolnu saaks külastada. Kui oleks kirjutajate portaal, siis oleks see olemas. Kirjutajate portaali avamist pooldan ka juhul, kui päis viimaste muudatuste leheküljele jään alles.
Arvan et sulle tundub see spämmina kuna see on nii suur (sinu ekraanil) võrdluseks 1024x768 FireFox ja 1024x768 IE Large font
IE-s hõlmab ta jah niivõrd palju ekraanist et see oleks kui spämm, aga nagu näed (IE normaal teksti suuruse juures on vaid tsipa suurem kui FF) on normaal fondi juures on see ala suht väike.
Kui ma ütlen, et asi on nagu spämm, siis ma ei pea silmas suurust. Aga muidugi pooldan seda, et asi võtaks võimalikult vähe ruumi. Andres 11:30, 9 May 2005 (UTC)


Eemalolnu jaoks oleks "minu variandis" see "Käimasolevad arutelude" lehekülg, sest niikuinni algavad tihti (ja kestavad) arutelud artiklite juures. Ja minu arust on lihtsam teha linki sellisele lehele kui kopeerida arutelusid (mis on ise ka mõneti problemaatiline) + sellisel lehel on parem ülevaadet saada. --TarmoK 11:18, 9 May 2005 (UTC)
Jah. Aga arvan, et kokkuvõte käimasolevatest aruteludest (nagu ka muud asjad, mis ärgitavad kirjutajaid midagi tegema) võiks olla Kirjutajate portaalil umbes samal kujul nagu Käimasolevad arutelude leheküljel. Andres 11:30, 9 May 2005 (UTC)
Kui kasutajale antakse üleliigset infot, siis ta lihtsalt hakkab seda ignoreerima. Täpselt samuti ei loe me ju esilehte, välja arvatud vahest artiklite arv ja kuupäev.
nõus, üleliigset mitte vajaliku, mitte huvitavat lehekülge/osa leheküljest me ei loe, ja sellepärast see ongi omaette "objektiks tehtud" et kellele ei meeldi on kergem ignoreerida, samamoodi nagu ignoreerime reklaame veebilehtedel. Kuid arvan et kasutajatele on neist linkidest kasu ja nad kasutavad neid.
Lihtsalt selgitan oma tagamaid, oma arvamusi (kogemustest), ja loodan vaid et neile meie arvamustele/nägemustele tuleb ka teistelt lisa --TarmoK 11:18, 9 May 2005 (UTC)
Loomulikult on see ainult minu arvamus, aga kõik on teretulnud arvamust avaldama.
Mul oleks ka ettepanekuid selle kohta, kuidas viimaste muudatuste päist vormistada, aga sellest siis, kui otsustatakse see päis alles jätta. Andres 10:39, 9 May 2005 (UTC)

Kas Sa tahad suurt ja yldist Kirjutajate portaali nagu [2] või käimasolevate aktuaalsete arutelude-muudatuste portaali nagu [3] ("mis-toimub?"-stiilis)? --Lulu 10:53, 9 May 2005 (UTC)

Pean silmas üldist portaali väiksemas mastaabis. Eelis spetsiaalportaali ees oleks see, et 1) ei pea meeles pidama, mis selle nimi on, ja 2) nupp lingiga on tarkvarasse juba sisse ehitatud. Andres 10:57, 9 May 2005 (UTC)

See oleks tore kyll. "Viimased muudatused" jääksid muidugi (paralleelse võimalusena) alles, aga mida Sa mõtled "Viimaste muudatuste" päise muutmise all, ei saanud aru? (Mure sellepärast, et ega Sa ei kavatse mõnda võimalust ära kaotada?) --Lulu 11:02, 9 May 2005 (UTC)

Heameelega ma kaotaksin tõesti Viimaste muudatuste juurest kõik asjasse mittepuutuva ära, aga kui teised on selle vastu, siis mul oleks ettepanekuid vormistuse ja valiku osas. Andres 11:30, 9 May 2005 (UTC)

Väike küsimus

Ehk oskad öelda, kas leheküljel [[4]] olevad pildid on autorikaitse all ? Tegelen praegu ühe patoloogiaalase artikli kirjutamisega ja oleks hea ka mõned illustratsioonid lisada. Mario 20:11, 15 mai 2005 (UTC)

Arvan, et nad on autorikaitse all. Aga võta kontakti aadressil mesila@ut.ee ja küsi järele. Andres 08:15, 16 mai 2005 (UTC)

Wikimania PR

Hello, I'm contacting you as you are listed as the ambassador for your Wikipedia!

It would be nice if also your Wikipedia could place the Wikimania PR banner on MediaWiki:Sitenotice. The text which should be used (translated into your language) is:

[[Image:Wikimania-468x60-en.png|100px]] The first '''[http://www.wikimania.org International Wikimedia Conference]''' will take place in [[Frankfurt]] [[August 4|4.]]-[[August 8|8 August]]!

The text should be kept until August.

Greetings, 83.109.148.29 18:48, 16 mai 2005 (UTC)

redigeerimis kaitsest

Jah selline ajutine redigeerimis kaitse aitaks, kuid seda juhul kui hakkab "sõda" - muudatused tulevad lühikese aja jooksul, kuid nagu selle Somaalia puhul, kui paari päeva tagant tullakse ja pannakse oma tagasi, siis arvan on sellest rohkem kahju teistele, kes ei saa redigeerida seda artiklit.

Arvan, et tuleb lihtsalt hoida silmad lahti ja hakata panema hoiatusi ja kui neid hoiatusi on N-arv (3?) siis panna teatud ajaks kasutajale blokk peale, näiteks nädalaks, selleks peaks siis olema rohkem kui yhe inimese soov (hea kui vähemalt 3) ja ehk ka teha "must nimekiri" et kui tulevikus sama laadset kordub siis võtta arutuse alla pagendamine.

Selle oma hoiatusega Harrile ei mõelnud ma et otsustan ainuisikuliselt, vaid seda et kui ta veel jätkab siis teen ettepaneku talle blokki peale panna. Kui ma blokki panen siis heal juhul 24h-ks mitte rohkemaks, kuid sedagi kui asi kisub vandaalitsemiseks --TarmoK 08:52, 18 mai 2005 (UTC)

Kui tulevad kahtlased muudatused, siis tuleb need kohe tühistada, vajaduse korral selgituse lisades ning lisatud materjali aruteluleheküljele kopeerides. Kui teine pool korduvalt kohe taastab oma muudatused, siis on põhjust artikkel kirjutuskaitse all panna. See režiim kehtestatakse lühikeseks ajaks, seniks kuni on põhjust arvata, et sõda on vaibunud. Sel ajal, kui artikkel on kaitstud, on võimalik teha muudatusettepanekuid aruteluleheküljel.
teinekord on see selge, kuid teinekord jälle ei, eriti kui valdkonnast ei ole endal ülevaadet. Ei ole tahtnud sekkuda sellistel juhtudel, kuid kui ei ole ole sel hetkel ka kedagi teist siis saab märkusega ja tähelepanu juhtimisega proovitud. Kui artikkel kaitse alla panna siis peab ka meeles pidama selle ära võtmise. Kaitse alla pannemisel on veel see negatiivne pool et siis ei saa ka teised kasutajad teha muid muudatusi, mis võivad olla täiesti sõltumatud vaidlusalusest tekstist.
Mis puutub Harrisse, siis ta ei ole vandaal, vaid tegutseb heas usus (kuigi oskamatult). Peame tegema mööndusi tema noorusele ning mitte teda peletama, vaid sõbralikult selgitama, mis ta on valesti teinud. Andres 10:02, 18 mai 2005 (UTC)
Ei peagi teda vandaaliks, lihtsalt usinust on ja ehk ei jõua talle kohale kuidas asju arutletakse, kuid leian et kui inimene on vähegi õppimis võimeline siis paar korda tähelepanu juhtimist peaks piisama (ja nagu näha Harri on seda juba Bosnia puhul õppinud) kuid kui ei ole võimeline õppima siis mina ei taha ka siin lasteaiakasvatajaks hakata et igakord kui näen teatud kasutajat redigeerimas peaksin minema üle vaatama et mida ta muutis. Eesmärgiks ei ole inimesi ära peletada kuid eeldan et meil on siin austust teiste vastu, kui juba paar korda on öeldud siis peaks sõnum kohale minema (räägin seda üldiselt), sellest see "musta lista" "ettepanek" --TarmoK 10:25, 18 mai 2005 (UTC)

Translation

Thank you for your translation of Vikipeedia:Vikimeedia Sihtasutuse volinike nõukogu valimised into Estonian, it makes me really happy to see translation is on-going. I hope your translation invoke interest among Estonian Wikipedians as many as possible, Cheers. --Aphaia 20:50, 7 Jun 2005 (UTC)

Thank you for your cooperation as always, would you like to update Vikipeedia:Vikimeedia Sihtasutuse volinike nõukogu valimised? Voters' eligibitlity has been chagned. Thank you. --Aphaia 21:03, 19 Jun 2005 (UTC)
Done. Andres 02:19, 20 Jun 2005 (UTC)


Tänan sind, et viitsid kogu eestikeelsel vikil silma peal hoida. Tean, et enda lisandustes on suuri puudujääke, aga enamasti oled just nimelt sina need enam-vähem korda suutnud panna. Igal juhul suured tänud - Ahsoous 22:44, 10 juuli 2005 (UTC) -


Frankfurt ja MediaWiki arutelu:Wantedpages lehti vandaliseeritakse peaaegu igapäevaselt. Ma tegin Frankfurti kohta täpsustuslehekülje (küll ainult Saksa linnade täpsustusega aga kontekst, kust seda praegu peamiselt kasutatakse on just saksa linn), ning kaitsesin selle ära. Arvan, et selle wantedpages võiks ka mingkiks ajaks lukku panna. Kui sul midagi selle vastu on siis loomulikult võta kaitse maha. Parimat --Boy 06:59, 27 juuli 2005 (UTC)

need täna blokitud aadressid on (vähemalt tundub nii) ka inglisvikis blokeeritud. Seal küll nimetatatakse seda asjandust 'spambot'. Nii, et karta on, et meil ilmselt ei jää muud üle kui ip-aadressid selle algusega 69.50.187.... kõik tasapisi ära blokeerida :( - Ahsoous 15:05, 28 juuli 2005 (UTC)
vaatsin et tühistasid artiklile Poola tehtud muudatused, jäin enne sama teema üle mõtisklema kui ilmus see nn. linkspam Krakowi artiklis nüüd vaatan et ka Varssaviga on samuti toimitud... Krakowi puhul tutvusin inglisvikiga vaatasin, et nemad seal pole veel seda tühistanud ja jäin ootama ning pole seda senini tühistatud... kaldun siiski sinnapoole, et sellised muudatused tuleks siiski ära nullida, aga kõhklen... - Ahsoous 18:58, 12 august 2005 (UTC)

Tere taas

Rõõm näha, et oled tagasi. Kas käisid Frankfurtis? Kui käisid, siis võiks muljeid jagada. --Lulu 12:01, 7 august 2005 (UTC)

Tere Sullegi! Kahjuks ei käinud. Ja selle Frankfurdi teate võiks nüüd ära võtta, kui keegi oskab. Andres 12:06, 7 august 2005 (UTC)

Toimetamismärkuste lisamine

Andres, ma saan aru kyll, et Sul on muudki teha kui artikleid kommenteerida, aga kui Sa lisad toimetamise märkuse, siis olen aegajalt olnud veidi segaduses, et mis puudujääke Sa oled silmas pidanud. Mõnikord olen aru saanud, pärast pikka uurimist (võibolla õieti); aga sageli lihtsalt ei saa aru. Kui võimalik, siis, palun lisa kasvõi mõni vihje. Pean hetkel silmas toimetamismärkust artiklis Psühhoanalüüs. (Isiklikult lisaksin toimetamismärkuse peaaegu kõigile meie Vikipeedia artiklitele, aga see selleks). --Lulu 13:10, 9 august 2005 (UTC)

Ma palun Sind väga mitte kasutada mõttekriipsu asemel sidekriipsu. Kui ma seda viga näen, siis ma kas parandan selle ära või kui ei jaksa, siis panen toimetamismärkuse, mis nõuab vähem jõudu. See viga jätab vähemalt minusugusele lugejale äärmiselt halva mulje isegi juhul, kui kõik muu on ideaalne. Antud juhul oli asi ainult selles.
Kui mul ei ole jõudu parandamiseks, siis mul ei ole tavaliselt ka jõudu selgituste lisamiseks. Kui oled hämmelduses, siis küsi, eks ma siis vastan. Andres 14:36, 9 august 2005 (UTC)

Ennevanasti tehti vahet korrektuuril ja toimetamisel, seda vahetegu võiks kasutada ka Vikipeedias. Igatahes mõjub mulle kummastavalt, et toimetamise-märkusega juhitakse tähelepanu trükivigade olemasolule. Priitp 16:14, 9 august 2005 (UTC)

Toimetamise ja korrektuuri vahel selget piiri ei ole, kuid mul poleks midagi selle vastu, kui oleks eraldi korrektuurimärkus. Andres 18:20, 9 august 2005 (UTC)
märkused ("templid") märkusteks, kuid resümeesse kirjutatud paar sõna mida "templi" lisamisel silmas on peetud aitab teisi palju edasi. Kasutagem seda. --TarmoK 18:53, 9 august 2005 (UTC)
Hästi, kui on midagi konkreetset öelda, eks ma siis kirjutan. Andres 19:35, 9 august 2005 (UTC)

Kriipsud selgeks

Et seda teemat lõpetada (ja ehk on sellest kasu ka teistele tegijatele): sidekriips on see, mis tekib klaviatuuril sidekriipsu nupule vajutades ehk "-". Sellest moodustatakse mõttekriips nii, et selle ette ja taha pannakse tyhikud, aga see pole õige, nagu ma aru saan. Tavaliselt on klaviatuuril veel allkriips "_", aga sellest me praegu ei räägi. Mõttekriipsu tavaliselt klaviatuuril otse ei ole (vist). Redigeerimisboksis on kaks varianti. ja "—". Esimene on sidekriipsust tiba pikem ning teine on veel pikem. Kui me räägime mõttekriipsust, siis kumba me silmas peame? Ja kui yks neist on mõttekriips, siis mis selle teise nimetus on ja kus ning kuidas seda kasutatakse? Ning, kas selle ees ja järel peavad olema tyhikud? Ning veel, milline märk on õige aastaarvude ja muude daatumite vahel? (Kasutusjuhendis ja Vikipeedia reeglites pole sellest kõigest sõnagi, ehkki ma olen kuskil selle teema arutamist siiski näinud, ei mäleta enam ega leia yles.) --Lulu 15:07, 9 august 2005 (UTC)

Mõttekriips on "–", esimene kahest kriipsust redigeerimisboksi all. Kuidas teist nimetatakse, seda ma ei tea. Põhimõtteliselt on tegemist mõttekriipsu stilistilise variandiga. Eestikeelses tekstis seda teist tavaliselt ei kasutata, ja kui kasutatakse, siis läbivalt igal pool. Arvan, et Vikipeedias seda kasutada pole põhjust.
Mõttekriipsu ees ja järel peab olema tühik. Erandid: näiteks 9,5–9,8 m, 1919–1947 Tallinna–Peterburi maantee (aga: 13. veebruar 1919 – 6. aprill 1947, Tallinna – Maini-äärse Frankfurdi lennuliin). Tühikut ei panda ka rahasumma märkimisel (13.–). Täpsemalt vaata Eesti keele käsiraamatust.
Aastaarvude ja daatumite vahel peab olema mõttekriips.
Kui keegi viitsib, võib reeglitesse kirja panna. Tegemist on ju tavaliste õigekirjareeglitega.
Mõttekriipsu saab tekitada ka Wordis. Selleks tuleb vajutada Ctrl + see kriips, mis asub sõrmistiku ülemises paremas nurgas numbrite juures. Andres 15:28, 9 august 2005 (UTC)

Huvitav tähelepanek: kui panna kaks sidekriipsu järjest, siis näeb see täpselt niisamasugune välja nagu mõttekriips. Kas keegi suudab allolevas jadas neid eristada ilma redigeerimispilti piilumata?

– -- – – – – – -- – -- – – – – – – –

--Lulu 16:36, 11 august 2005 (UTC)

Mina suudan eristada, aga mul on hästi suur kiri. Andres 18:36, 11 august 2005 (UTC)
Teen ka mina vahet (800x600 ja 14'' ning suhtkoht väike font) ja kui tekst ära selekteerida, pole isegi lähemalt uurima vaja hakata... - Ahsoous 18:54, 11 august 2005 (UTC)
Muide sellele täienduseks MediaWiki tarkvara versiooni 1.5 alfaversioonid teisendasid sidekriipsu juhul kui ta ümber olid tühikud ise mõttekriipsuks... - Ahsoous 17:02, 11 august 2005 (UTC)

Biograafiaartiklid

Tervist siis ... tänan tõstmise eest kuna ma roheline veel siis kulus see ära ;-) asjast - kas nii nagu momendil teen ongi siin parim viis kasutajatega suhtlemiseks ? samuti oleks nagu kavas seda Wikit siin täiendada veel mõnede autorite lühiülevaadetega (lisaks Jim Marrsile siis) ja ehk ka veel esoteerikat ja muud uhuundust(ufod+vandenõud jm) tipa ehk kuidas aega on jne ... heameelega siis kuuluks et kuidas saaks siis Wiki stiilis sinna bio lehele panna uue tegelinski - esialgu tahaks lisada Jim Keith'i ; Zecharia Sitchini; Jim Greenwald; Linda Moulton-Howe jt. Tänan Makruss.

Teiste kasutajatega suhtlemiseks on vähemalt kolm kohta. Kui jutt on konkreetsest artiklist, siis selle artikli arutelulehel, näiteks Arutelu:Jim Marrs. Kui jutt on üldistest küsimustest, siis lehel Vikipeedia:Üldine arutelu. Kui jutt on adresseeritud konkreetsele kasutajale, siis kasutaja arutelulehel, nagu see leht siin. Kõigil neil juhtudel tuleb nelja tildega alla kirjutada.
Ma panen need nimed biograafialehekülgedele üles. Selleks et alustada biograafiat, klõpsa biograafialehel vastavale nimele. Andres 05:02, 11 august 2005 (UTC)
Uue nime lisamiseks biograafiate loendisse mine leheküljele Biograafiad, vali perekonnanime algustäht, klõpsa sellele ning redigeeri seda lehekülje osa või alajaotust, mille sai. Paiguta nimi tähestikus õigesse kohta ja vormista teiste nimede eeskujul.
Jätsin Jim Greenwaldi loendisse lisamata, sest ma pole kindel, keda Sa silmas pead. Andres 05:25, 11 august 2005 (UTC)

Kõik need asjad olen enamvähem selgeks õppinud juba ;-) tahtsin veel nagu aruelu käigus sellist asja arutada, et Vandenõu teooriad on seal Vandenõu artikli all ilusti kirjas - tore pikk jutt selline kuid kas ei peaks selle artikli viide olema ka näiteks esoteerika all ? Mis puutub Jim Greenwaldi siis tegemist on noorsandiga - nimelt noore isikuga kel alles hiljuti täitus 21 ... ta alustas USA valitsuse grillimist siis kui oli ni 14a ja selle ajaga on erinevatelt valitsus organitest saanud dokumente mis paneks nii mõnelgi skeptikul suu kinni. Seal on suht must-valgel kirjas kuidas valitsus on kogunud info ufode kohta kuidas ta seda varjab ja kuidas kasutanud oma maksumaksjate raha igatsorti mustade asjade ja tegude kinni mätsimiseks. Seal näiteks kirjas 3 sellist huvitavat fakti- 1- USA ja Kanada valitsustel on kokkulepe UFO seire ja tunnistajate vaikima sundimiseks erikokkuleppe mille viimane redaktsioon on aastast 1974 ja kannab nime CIRVIS-JANAP74. 2- USA valitsusel maailma suurim maa alune sõjaväe baas Ohio osariigis mis kohe peale valmimist müüdi alla omahinna erafirmale nimega CarlyleGroup mille see firma siis kohe ka odavalt tagasi valitsusele rentis. Juriidiliselt kadus nüüd ära rahvaesindajate ehk kongressi kontroll antud objekti üle. 3- Ühendriigi presidendil on alates 1942a kui kuulutatu sõda teljeriikidele erakorralised volitused. Sõjaseiukord küll tühistati kuid presidendi erivolitusi mitte. nii et on mille üle mõtelda. ma istusin 5a usas et selliseid asju uurida ja see on veel jäämäe veepealne osa - paljude asjade kohta on suht raske otseseid dokumente leida või kui leiad siis on need mustaks tsenseeritud. --makruss 10:44, 13 august 2005 (UTC)

Esoteerika all võiks viide vandenõuteooriatele olla, kuid siis kuidagi eraldi, sest vandenõuteooriad on ei mahu kõik esoteerika alla.
Kas sellest Jim Greenwaldist (on mitmeid nimekaime) on kuskil veebis juttu? Andres 10:53, 13 august 2005 (UTC)

www.blackvault.com --makruss 18:41, 14 august 2005 (UTC)

Palun viita täpsemalt. Andres 04:56, 15 august 2005 (UTC)

eriiti täpsemalt suurt ei saagi - lisaks seda ehk et see noormees alustas oma uurimistööd nii 13-14 aastasena ning on USA sala asutustelt seaduslikult "väljapressinud" tuginedes FOIA nimelisele seadusele (FOIA = Freedom Of Information Act) väga palju ja väga huvitavaid dokumente. otse link ilma introta on - http://www.bvalphaserver.com/ --makruss 05:17, 17 august 2005 (UTC)


!

Kuidas hüüumärgiga artikli pealkirjas on? Võib teda kasutada või mitte? - Urmas 12:48, 18 august 2005 (UTC)

!a!

Hello Andres! en:Wikipedia:Pages needing translation into English#Kristjan Raud -- could you take a look if you have the time? Best regards. - en:User:Introvert 18:17, 18 august 2005 (UTC)


Ehk oskad aidata grammatilistes küsimustes. Kas mõisted pannakse vajadusel jutumärkide või ülakomade vahele? Kas lühndite, näiteks "nn" järel peab olema punkt? Siim 21. august 2005, kell 18.06 (UTC)

Seadustest

Kustutamiseks oli vähemalt kolm põhjust:

  1. Tegemist oli sõnasõnalise kopeerimisega, ehk plagiaadiga mis ei sobi Vikipeedia artikliks
  2. Seaduse kohta käiv artikkel ei oma mõtet seaduse tekstina vaid peaks kas teksti tõlgendama (äärmiselt raske ja mittetänuväärne töö, kuna reaalses elus teeb seda ikkagi kohus) või siis rääkima seadusest kui "dokumendist", selle ajaloost, võibolla juriidilisest "tühimikust" mida sellega täideti, kes seaduse koostas (nt. mis ministeerium), kuidas see riigikogus vastu võeti, kui nt. on teada hääletamise tulemused jms. Antud juhul selle kohta mingit informatsiooni lehel ei olnud.
  3. Artikkel oli märgitud juba tükk aega tagasi kustutamiseks ja aruteluküljel polnud vastuargumente

Arvan, et kustutamine oli õigustatud.--Boy 24. august 2005, kell 07.58 (UTC)

1. Seaduse tekst ei ole autoriõigusega kaitstud. Seadus tulebki esitada sõna-sõnalt (puhtvormilised muudatused ja lingid on minu arvates lubatud).
2. Õige. See on artikli puudus. Samuti see, et puudub Vikipeediale omane vormistus ja lingistamine.
3. Avaldasin selle kohta kuskil arvamust, kuigi mitte sellel lehel. Tookord keegi ei reageerinud. Sellest ei ole iseenesest midagi, et praegune artikkel on kustutatud. Taotlen asja selgeksrääkimist: kas ja kuidas seaduse tekste Vikipeediasse või Vikitekstidesse paigutada. Andres 24. august 2005, kell 08.10 (UTC)
Arvan, et seaduste täistekste ei ole vaja Vikipeediasse paigutada. Üks põhjendus on muu hulgas ka see, et seaduste parandusi tehakse pidevalt. Kui pole kindlust, et vastavad parandused ka Vikipeediasse keegi kohe sisse kannab, siis kaob täisteksti esitamise mõte sootuks. Teine asi muidugi see, et paljud seadused on ylimalt mahukad. Kui hakatagi seaduste täistekste siia kopeerima, siis tuleks seda teha kõigi seadustega, mille kohta meil artikkel on või tuleb. Asi läheks väga komplitseerituks ning kaoks ylevaatlikkus. Seadusi käsitlevais artiklites peaks aga tingimata olema välislink seaduse teksti viimasele versioonile. Eesti Põhiseadus peaks olema erand selles suhtes. Põhiseaduse täistekst on Vikipeedias minu meelest igati õigustatud. --Lulu 24. august 2005, kell 09.02 (UTC)
Olen nõus Lulu ja Boy seisukohaga. Seadused on niivõrd tundlik ja täpsust nõudev teema, et nende lisamisest peaks hoiduma. Kui me lisame Vikipeediasse seaduseid, siis me peaksime suutma vastutada nende ajakohasuse eest. On väga ebasoovitav kui inimesed harjuvad otsima seaduste tekste Vikipeediast. Siim 24. august 2005, kell 10.21 (UTC)
Olen ka põhiseaduse teksti Vikipeedias toomise suhtes samal arvamusel. Olen nõus, et põhiseadus võiks olla olemas, aga seljuhul vikitekstides. Artikkel seaduse kohta peaks võiks rääkida teemadest, mida põhiseadus käsitleb. Selle loomise ajaloost, loojatest (töörühm on minuteada isikuliselt teada) samuti ka muudatustest, mis seoses EL-i astumisega teha tuli. Samuti võiks käsitleda asjaolusid, miks, olgugi, et Eesti Vabariik taastati, ei võetud üle 1938 aasta põhiseadust. Kokkuvõtlikult, minu seisukoht on, et seaduse terviktekst võiks olla vikitekstides.--Boy 24. august 2005, kell 13.38 (UTC)

Minu seisukoht on, et seaduste terviktekstid võiksid olla ka Vikipeedias.

Põhjendus. Vikipeedias on võimalik luua infosüsteem, mis on täiuslikum seni olemasolevatest. Nimelt saab seaduste tekstides ilma tekste rikkumata kasutada siselinke, mis viitavad nii teistele seadustele kui ka mõisteid käsitlevatele Vikipeedia artiklitele. See süsteem oleks Vikipeedia sisu, sealhulgas Eesti õigussüsteemi kirjelduse orgaaniline osa.

Vastused vastuväidetele.

seaduste parandusi tehakse pidevalt. Kui pole kindlust, et vastavad parandused ka Vikipeediasse keegi kohe sisse kannab, siis kaob täisteksti esitamise mõte sootuks

Seaduse parandusi ei tehta pidevalt, vaid diskreetselt. Uued redaktsioonid jõustuvad konkreetsest kuupäevast. Tuleb esitada seaduse kõik mingil ajal kehtinud või kehtima hakkavad redaktsioonid. Seetõttu on mõte ka redaktsioonil, mis enam ei kehti. Muudatuste jälgimine ei ole iseenesest raske. See on lihtsam kui selle jälgimine, kes surnud on. Ometi me ei pabista sellepärast, et äkki esitab mõni artikkel surnud inimest elava pähe, ega arva, et parem on elusate inimeste biograafiaid mitte avaldada, sest me ei jõua jälgida, kes ära sureb. On ainult tarvis, et oleks inimesi, kes sellega tegeleksid. See, et meil neid praegu ei ole, ei tähenda, et neid ei ole tulevikus. Kui juristid taipavad Vikipeedia võimalusi, hakkavad nad ise selle eest hoolitsema, et siin kõik täpipealt korras oleks. Pealegi on meil siin kasutajatele hoiatus.

paljud seadused on ylimalt mahukad

Meil on ruumi. Vajaduse korral saab sisu jaotada mitme artikli vahel.

Kui hakatagi seaduste täistekste siia kopeerima, siis tuleks seda teha kõigi seadustega, mille kohta meil artikkel on või tuleb

Põhimõtteliselt muidugi. Aga esiteks me ei kopeeri seadusi, vaid vormistame nii, et nende osad oleksid hõlpsasti leitavad ning ka eraldi viidatavad, ning varustame siselinkidega. Teiseks on meil võimalik seda tööd teha järk-järgult. Puudub nõue, et kui on artikkel seaduse kohta, siis peab kohe olema ka seaduse tekst.

Asi läheks väga komplitseerituks ning kaoks ylevaatlikkus.

Vaevalt läheks see komplitseeritumaks kui praegune kategooriate süsteem. Selle eest, et ülevaatlikkus ei kaoks, tuleb lihtsalt hoolitseda.

Seadused on niivõrd tundlik ja täpsust nõudev teema, et nende lisamisest peaks hoiduma.

Tundlikke teemasid on meil teisigi. Täpsust nõuavad kõik teemad, näiteks ka geoloogia.

Kui me lisame Vikipeediasse seaduseid, siis me peaksime suutma vastutada nende ajakohasuse eest.

See lihtsalt tähendab, et me ei võta liiga palju korraga ette ning alustame tööd siis, kui meil on piisavalt inimesi, et ajakohasust tagada. Ajakohasuse tagamine on ju vajalik ka teiste teemade puhul.

On väga ebasoovitav kui inimesed harjuvad otsima seaduste tekste Vikipeediast.

Minu meelest on meie eesmärk just see, et inimesed otsiksid igasugust infot just Vikipeediast. Andres 24. august 2005, kell 20.10 (UTC)

Vaata http://wlex.lc.ee/log/KARISTUSSEADUSTIK.htm ja samas andmebaasis olevaid teisi seadusi. Juristid ei hakka iialgi tasuta topelt-tööd tegema, et seda kõike Vikipeediasse kopeerida ja värskena hoida. Eesti seaduste täistekstid on kättesaadavad ylalviidatud kohas. Olen endiselt arvamusel, et Vikipeedias piisab välislinkidest sellele andmebaasile iga konkreetse seaduse kohta käiva artikli juures. Aga see on muidugi ainult minu arvamus. --Lulu 24. august 2005, kell 20.52 (UTC)
Juristid teevad seda küll, kui see on neile endile kasulik. Kui Vikipeedia võimaldab paremat infosüsteemi, siis nad kolivad siia üle ning loobuvad tollest süsteemist seal. Peale selle, Vikipeedia peaks võimaluse korral olema välislinkidest sõltumatu. Andres 24. august 2005, kell 20.59 (UTC)
Siiski olen arvamusel, et seaduste terviktekste vikipeediasse lisada ei tohiks. Minu argumendid on: Hetkel on olemas vähemalt kaks eesti seaduste andmebaasi (eRT ja EstLex), mis on vabalt internetist kasutatavad ning mis sisaldavad kõikide seaduste kõiki redaktsioone (EstLexis on kõik redaktsioonid küll kasutatavad ainult registreeritud kasutajatele ja vabalt on saadaval vaid antud hetkel kehtiv redaktsioon aga üldjuhul sellest piisab). Andmebaasid on otsitavad ja hüperlingitud nagu Vikipeediagi. Neid andmebaase haldavad igapäevaselt selleks spetsiaalselt palgatud inimesed, mistõttu teave nendes infosüsteemides on kõrge usaldusväärsusega ka juuraga igapäevaselt tegelevates ringkondades (jah, suudan tõmmata paralleele üldise vikipeedia usaldusväärsuse diskussiooniga). Mida ma öelda tahan on see, et vähemalt praegusel hetkel ei suuda (ja ma ei näe ka sisulist põhjust miks peaks) Vikipeedia nende vabalt kasutatavate infosüsteemidega konkureerima.
Teiseks. Entsüklopeedia skoopi ei kuulu seaduste terviktekstid - paberentsüklopeediast meist keegi neid ju otsima ei lähe. Sarnaselt võiks ju küsida, et kui paneme seadused, siis miks mitte ka muud õiguse allikad - määrused, eeskirjad jms. Ning miks piirduda ainult juriidikaga - kindlasti on veel materjale, mis on tasuta saadaval. Vikipeedia ei saa olla üks kõike sisaldav infosüsteem - sellest ei saa kujundada interneti interneti sees, kuskile tuleb piir tõmmata. Üks oluline entsüklopeedia eesmärk peaks olema ülevaatlikkus - koondada materjale, mida muidu tuleks internetist/raamatutest ja mujalt kokku otsida, analüüsida, toimetada. Seaduste lisamine entsüklopeediasse seda kindlasti teha ei aita pigem toob see kaasa "meil on kõik natuke pooleli" fenomeni süvenemise. --Boy 24. august 2005, kell 21.18 (UTC)
Olen nõus, et praegusel hetkel ei saa olla juttu teiste süsteemidega konkureerimisest. Praegu saaks ainult katsetada. Ma räägin pikast perspektiivist. Riigi Teatajas puudub võimalus tekitada linke Vikipeedia artiklitele, samuti ei ole seal võimalust linkida seaduse osadele. Sellepärast on siin võimalused suuremad. Jutt ei ole lihtsalt seaduste andmebaasist, vaid terviklikust õigusteaduslikust ja praktilis-juriidilisest andmestikust, millest seaduste tekstid on ainult üks osa.
Vikipeediat ei maksa võrrelda paberentsüklopeediaga. Entsüklopeedia iseloom võib muutuda vastavalt tehnilistele võimalustele. Sinu argumendid viitavad lihtsalt sellele, et meil on üht või teist asja praegu veel võimatu korralikult teha. Aga kujuta ette, mis saab näiteks kümne aasta pärast. Arvan, et me ei tee internetti interneti sees, vaid interneti teatmeline osa hakkab tulevikus koonduma ümber Vikipeedia: algatused hakkavad tulema just siit. Andres 24. august 2005, kell 21.36 (UTC)
Tehniliselt ei ole eriti keeruline teha eRT-st peegelsait siia. Saab teha automaatse vikindamise sinna juurde, jne. Puhtalt programmeerimisylesanne. --Lulu 25. august 2005, kell 08.58 (UTC)

"Vihaseks" saamisest(?)

Jätsid märke mu kasutaja lehele. Ma ei saanud nüüd täpselt aru põhjusest, aga jutt on vist sellest "vihaseks saamisest" "Portaali" arutel lehel. Arvan et refereerid mu tekstile: "mis puutub vihaseks saamisesse siis isiklikult häirib mind rohkem ..." Siin on nüüd minu arust arusaamatus. Viitasin selles tekstis Sinu eelnevale lõigule kus mainisid "Paljudel juhtudel ajaks niisugune lahendus lugeja lihtsalt vihaseks" Ja mu lause mõte oli et kui näiteks ise oleksin lugeja mis mind häiriks, siis milline variant rohkem häiriks. Jutt oli siis mõeldud teoreetilisena / näitena. Vabandused kui väljendasin ennast ebaselgelt ja jäi mulje et laskusin isiklikule tasemele. Tean et Sinult ei ole karta seda ja olen püüdnud alati ka ise mitte sellele tasemele laskuda. --TarmoK 6. september 2005, kell 18.31 (UTC)

Hi,

I address you as the ambassador of your wikipedia. Please notice the above project.

This project, more than other projects, will benefit from inter-wiki cooperation. Can you post a message regarding this project at your wikipedia village pump?

Thanks for your help, APH from the English wiki

"self made" is no license. GFDL und CC-BY are some licenses, more better public domain (PD). Try to get correct licenses in the estonian wikipedia images to a sort of standard very early or you will get in huge problems later on. --Saperaud 2. oktoober 2005, kell 12.59 (UTC)
You asked about the source, not about the license. We are aware that it is important to get correct licences. Andres 2. oktoober 2005, kell 13.10 (UTC)

Milliseid konkreetselt? Isikunimed, mis justkui olevat parandatud, on siiani tont teab mis keeles. Kohanimed, mis sugulaste nimede taga, on suuremalt jaolt vigased. Algirdase ema kohta ei oska ma praegu täpsemalt öelda, selleks on vaja töötada kirjandusallikatega, kuid sääraseks tegevuseks mul lähiajal vist kahjuks mahti ei ole. - Urmas 4. oktoober 2005, kell 17.26 (UTC)

Oled Arutelu:Algirdas-es õiged asjad korralikult ära öelnud. Midagi lisades tuleks mul Sind korrata. - Urmas 8. oktoober 2005, kell 12.33 (UTC)
Kui ma tahan Algirdase oletatavast emast kirjutada, siis mis peaks olema pealkiri: "Jewna", "Jevna", "Jeŭna" või "Jeuna"? Ja kas Sa oled nõus, et "Jewna" ei ole värdvorm? Andres 8. oktoober 2005, kell 12.41 (UTC)
Kas Jewna võib olla Olga, nagu kuskil kirjutasid? Muidugi, osadel leedu vürstidel on nimed ka mitte nö leedukeelsed, vaid nii nagu nad kuskil kroonikas kirjutatud. Eks hiljem saab vajadusel ümber nimetada. "Jewna" kohta ma praegu tõesti ei oska öelda, pole mahti olnud uurida. Kirjuta ära. - Urmas 8. oktoober 2005, kell 13.01 (UTC)
Olga oli Smolenski vürsti tütar ja tema isa nimi ei olnud Ivan. Tõsi küll, kuskil on ka Jewnat nimetatud Smolenski vürstitariks. On võimalik, et mingit kolmandat abikaasat Algirdasel ei olnud ning kõik Jewnale omistatavad lapsed on Olga omad.
Aga mind huvitab just nimetamise põhimõte. Olgu, ma panen siis esialgu "Jewna". Andres 8. oktoober 2005, kell 13.21 (UTC)


Need help for my multilanguage project www.cucumis.org

Hi, I need help for my translation help project. It's a community of translators that help each others. The translations value is evaluated trough a system of points that allows to avoid abuse of the system. The user interface has been translated in many languages with this system, but it's very hard for korean, chinese, vietnamese and north of europe languages. It's a young project and I hope you will like it! Thanks for your help! JP


  • Miks Leedu Suurvürstiriik vaidlustatud on? Kas Must-Vene mainimise pärast? Kui, siis võiks ära parandada. Tervitades,--X 20. november 2005, kell 11.21 (UTC)
Urmas vaidlustas, seda peaks Urmasega arutama. Mina ei tunne asja. Andres 20. november 2005, kell 11.34 (UTC)

from Geniu

Tere!

Missugused pildid pean ma varustama autori nimega jne? . Kas oskad mind aidata kuidas ma saan luua oma kasutaja lehe Kasutajanimega seotud asju?

Tänan.

Pisiartiklid

Eile kirjutas anonüümne kasutaja 213.35.236.91 terve hulga pisikesi nupukesi keemiast. Sina lisasid neile toimetamismärkuse. Saan aru, et meil on erinevad vaated sellele, mida on mõtet säilitada ja mis tuleks kustutada, aga ma üritan sulle siiski oma nägemust selgitada. Olen rääkinud mitmete inimestega, kes teavad, mis asi Vikipeedia on, kuid ei ole ise siia artikleid kirjutanud. Üsna tihti olen kuulnud arvamusi, et Vikipeedia on naeruväärne, sest sisaldab palju mõttetult pisikesi artikleid, mis on tihti sisuliselt valed ja pealegi kirjavigu täis. Saaksin nende (hetkel räägin eilsetest keemiaüllitistest) artiklite säilitamisest aru siis kui meie seas oleks keemik, kes oleks huvitet nende artiklite parandamisest, aga praegu jäävad nad koos toimetamismärkusega Vikipeediat "kaunistama". Seetõttu on minu ettepanek need lisandused ja muud sarnased asjad kustutada. Sellega ei kaota me mitte midagi, sest selliseid üherealisi nupukesi võime me kõik sadade kaupa päevas produtseerida. Nende taastamine poleks eriline vaev. Praegused tuleb ju nagunii ümber kirjutada. Kustutamisega on meil aga võita küll, sest me säilitame iseendale ja Vikipeediale tükikese väärikust. Siim 5. detsember 2005, kell 15.05 (UTC)

Jep, põhimõtteliselt nõus Siimuga. Hädasti oleks vaja uut malli, nagu Wikipedia "stub" vmt. Veelgi parem systeem on Uncyclopedias: seal on mall, millega märgistatud artikkel, kui ta on puudulik, väike vms, kustutatakse automaatselt seitsme päeva jooksul, kui selle kirjutaja või keegi teine teda pole selle aja jooksul täiendanud-parandanud ja selle malli eemaldanud. Antud juhul me ei tea, kas anonyymne kasutaja mõtles neid artikleid täiendada või mitte. Vastav hoiatus-mall kuluks ära, kui ta oma asju uuesti peaks tulema vaatama. --Lulu 5. detsember 2005, kell 16.31 (UTC)
Leian, et kui artiklis on kas või ükski korrektne lause, keemiaartiklite puhul definitsioon, siis ei ole mõtet kustutada. Kõnealuste artiklite toimetamiseks oleks minu arvates tarvis kas või definitsioon korralikult ja õigesti välja kirjutada ning lisada täiendamismärkus ja intervikilingid. Oleksin seda eile teinud, aga avastasin need artiklid öösel, kui ma olin juba liiga unine. Seetõttu lükkasin toimetamise edasi esimese võimaluseni niisugusele kujule jätmine ei ole tõepoolest hea). Toimetamismärkus lisataksegi ju selleks, et oleks kergem toimetamist vajavaid artikleid üles leida.
Arvan, et parem, kui mingist asjast on kas või natukenegi kirjutatud, kui et üldse mitte. Kergem on juurde kirjutada sinna, kus juba midagi on, kui alustada tühja koha pealt. See on tõsi küll, et üherealiste nupukeste taastamine poleks eriline vaev. Aga kui juba keegi on algatuse enda kätte võtnud, milleks siis edasi-tagasi tõmmelda.
Vikipeedias on tõesti see probleem, et toimetamist vajavaid artikleid lisandub kiiremini, kui toimetada jõutakse. Seetõttu olekski tarvis rohkem inimesi, kes oskavad vigu leida ja parandada. Neile inimestele, kes häbenevad Vikipeediasse kirjutada, sest ei taha halba seltskonda sattuda, võibki ju soovitada parandada kõik vead, mis nad leiavad, ning kirjutada juurde, mida nad teavad. Ja peakski kohe ütlema, et eesti Vikipeediat ei saa praegu võtta kui töötavat asja.
Leian, et lahendus ei ole mitte kustutamises ja oskamatute kirjutajate eemalepeletamises, vaid asjatundlike kirjutajate kaasamiseks. Võib ju arutada seda, kuidas potentsiaalsetes kirjutajates äratada usku Vikipeediasse. Aga pole midagi teha, et ürituse algfaasis on asja juures ikka need üksikud, kellel usku on. Kui asi juba hästi hakab midagi, siis hakkab inimesi massiliselt juurde tulema.
Uncyclopedias on ju hoopis teine asi. Seal ei esitata ju entsüklopeedilisi teadmisi. Andres 5. detsember 2005, kell 17.57 (UTC)
Seda muidugi. Viitasin ainult yhele praktilisele-tehnilisele lahendusele seal. --- Aga muidu, olen kahe käega selle poolt, et peakski kohe ütlema, et eesti Vikipeediat ei saa praegu võtta kui töötavat asja. Minu meelest peaksime sellise õienduse paigutama oma esilehele. --Lulu 6. detsember 2005, kell 07.26 (UTC)
tegelt jah - ammu oleks vist aeg see 'stub'i või nupu mall sisse viia - mäletavasti keegi kunagi pakkus isegi sellekohase sõnastuse välja ... - Ahsoous 6. detsember 2005, kell 11.14 (UTC)
jah, kindlasti... ainult et nimi peaks sel olema kindlasti rahulolematust väljendav: "nupp" oleks liiga neutraalne... "stub" on tüügas, könt, naga... igatahes midagi viletsat, poolikut, katkenut... ma ei tea, mis oleks parim eestikeelne variant... võib muidugi ka pikemalt: "see artikkel on vilets" või "kehvas seisus"...? --Lulu 6. detsember 2005, kell 11.26 (UTC)
Pakuksin: "See artikkel on väga viletsas seisus. Abi toimetamisel ja täiendamisel on väga oodatud." Andres 6. detsember 2005, kell 12.47 (UTC)
Hea! Kui saaks selle teise "väga" ära võtta, siis oleks eriti hea. --Lulu 6. detsember 2005, kell 17.52 (UTC)
Minu meelest oleks ssis juba parem jätta ära esimene "väga". Öelda, et abi on oodatud, ei ole piisav, sest abi on oodatud kõikide toimetamist vajavate artiklite puhul. Andres 6. detsember 2005, kell 18.13 (UTC)
OK! Las mõni mallimeister teeb variandi valmis. --Lulu 6. detsember 2005, kell 18.42 (UTC)