Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 20

Allikas: Vikipeedia
Eelnev:
Arhiiv 19
Üldise arutelu
Arhiiv 20

10. oktoober 2010
Järgnev:
Arhiiv 21

Eesti haldusüksuste rahvaarv[muuda lähteteksti]

Arvan, et tuleb neid arvusid uuendada. Kes soovib, pakun koostööd teha. Geonarva 17. juuli 2010, kell 14:08 (EEST)

Millised oleksid niisuguste muudatuste allikad? Arvan, et niisugusi muudatusi ei pea käsitsi läbi viima. --kanakukk 17. juuli 2010, kell 14:43 (EEST).
Peamine enam-vähem usaldusväärne allikas on www.stat.ee, samuti on üksuste kodulehel ka rahvastikuregistri andmed, mis arvestavad rändeid. Geonarva 17. juuli 2010, kell 14:54 (EEST)

Selge see, et statistikaameti kodulehelt, aga kust täpsemalt? --kanakukk 17. juuli 2010, kell 16:24 (EEST).

Siit ma võtan neid andmeid (rahvaarvu, meeste arv, naiste arv, vanuserühmad, eestlaste ja venelaste arv ning arvutan neid ümber protsentides; rahvastiku tihedus), siit ma võtan sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (arvutan neid ümber promillides), siin on andmed tööturu kohta. Aga oleks hea vähemalt elanike arvu uuendada. Geonarva 17. juuli 2010, kell 22:32 (EEST)
Seal on olemas linnad ja vallad. Aga kust saab külade kohta arvandmeid? --kanakukk 17. juuli 2010, kell 23:31 (EEST).
Neid saab leida ainult valdade kodulehtedelt. Geonarva 17. juuli 2010, kell 23:35 (EEST)

Igatahes, need andmed, mis on statistikaameti kodulehel, neid pole tarvis käsitsi sisestada. Selle töö saab teha ära robitiga ja võtan selle töö enda peale. --kanakukk 17. juuli 2010, kell 23:55 (EEST).

OK. Oleks hea, kui robot muudaksid seda nagu mul oli tehtud Harju maakonna vallastel (Aegviidu - Keila vald). Geonarva 18. juuli 2010, kell 00:07 (EEST)

Uuendada tuleb nii, et vanad andmed ära ei kao. Andres 20. juuli 2010, kell 13:09 (EEST)

Tegelikult on andmed Statistikaameti lehel olemas. Kui allikaks on midagi muu, siis tavaliselt puudub viite ja pole selge, kas allikas on usaldusväärne või mitte. Ja veelgi parem oleks panna neid vastavasse tabelisse, nagu nt artiklis Viimsi vald. Geonarva 20. juuli 2010, kell 15:05 (EEST)
Muidugi. Harju maakonna all nad ei peagi olema. Andres 20. juuli 2010, kell 15:10 (EEST)

MTÜ asutamine[muuda lähteteksti]

Wikimedia Eesti asutamiskoosolek toimub 25. juulil (pühapäeval) algusega kell 17.00 Tallinnas aadressil F.R. Kreutzwaldi 4 (Eesti Üliõpilaskondade Liidu ruumides). Kaasa peaks võtma ID-kaardi (koos koodidega) ning asjalikud ettepanekud MTÜ edasise tegevuse osas.

Seni on oma tulekus teada andnud juba 7 inimest. Kui sina pole seda veel teinud, saad seda teha siin. Ivo 23. juuli 2010, kell 12:33 (EEST)

Kas arvuti peab kindlasti kaasa võtma? Andres 23. juuli 2010, kell 13:18 (EEST)

Asutamiskoosolek toimus 25. juulil 2010. Võeti vastu põhikiri ning määrati kuni järgmise üldkoosolekuni juhatus koosseisus Ivo, Teele ja Epp. Andres 26. juuli 2010, kell 01:15 (EEST)

Heliloojad ja nende diskograafia[muuda lähteteksti]

Artiklites kaasaegsete heliloojate (kontrollisin Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise tekste) kohta puudub enamasti diskograafia osa, kus oleks üles loetud helilooja olulisemad helindid. Kas seda on tehtud mingil põhimõttel või ei ole seda lihtsalt jõutud veel teha? tegelikult peaks EMICi andmebaasist ja/või raamatukogude kataloogidest võimalik see info lihtsasti üles leida. Kui põhimõttelist probleemi ei ole, siis võtan selle hea meelega ette (kui keegi just vastavat robotit ei taha kirjutada). --Emajurist 3. august 2010, kell 22:50 (EEST)

Oleksime väga tänulikud, kui selle enda peale võtaksid. Liiga palju asju on siin veel tegemata. Taivo 3. august 2010, kell 22:58 (EEST)

Artikkel 1991. a. 3. märtsi rahvahääletuse kohta[muuda lähteteksti]

Puudu on artikkel 1991. aasta 3. märtsil toimunud iseseisvuse taastamise rahvahääletuse kohta. Võiks ikka selline artikkel olla.

Kindlasti. Mis selle artikli pealkiri võiks olla? Andres 14. august 2010, kell 17:51 (EEST)

Võib-olla "Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses". Nii vist oli ametlik nimetus

Jah, see on kõige parem. Võid alustada kirjutamist sellest lingist. Andres 14. august 2010, kell 20:30 (EEST)

Välislingid[muuda lähteteksti]

Ma ei saa aru miks on paljudele artiklitele kuhjatud välislinke, selle asemel, et info artiklisse lisada. Mõnel sportlasel on ikka liiga palju neid linke. Pelmeen10 15. august 2010, kell 02:18 (EEST)

Võta ette ja lisa. See on ka omaette töö. Andres 15. august 2010, kell 02:43 (EEST)
Nõustun, et ilus ta ei ole. Meil pole kahjuks veel sellist ilusat juhendit, millele tugineda ja seetõttu jätavad välislingid kohati kaootilise mulje. Iseenesest, kui keegi tahab materjali lisada, leiaks ta samad ajaleheartiklid, mida ühe või kahe väite viitena kasutada, kerge vaevaga ka ise Google'i abil üles. Kui ajaleheartiklite kogumist siiski vajalikuks peetakse, soovitaksin seda arutelulehel teha. Pikne 15. august 2010, kell 09:31 (EEST)
Minu meelest pole aruteluleht ka õige koht. Pakun, et võiks teha nii: kui selles artiklis (enam) midagi ei ole, mis õigustaks selle lugemist, siis ära võtta. Aga artiklite bibliograafia on minu meelest omaette väärtus. Andres 15. august 2010, kell 10:49 (EEST)
Minu meelest pole üksikud ajalehe- vm artiklid ja arvamuslood üldjuhul loetlemiseks küllalt tähelepanuväärsed. Iseasi, kui mõnd mõnele seisukohale viitamiseks kasutatakse. Pikne 15. august 2010, kell 11:11 (EEST)
Miks nad pole tähelepanuväärsed?
Ma ei mõtle artikleid, kus mõnd sportlast lihtsalt mainitakse. Andres 15. august 2010, kell 11:19 (EEST)
Kes selle üle otsustama hakkab, millised publikatsioonid on piisavalt tähelepanuväärsed? Kas siis peaks ka kirjanike ja kunstnike loomingu jagama tähelepanuväärseks ja mittetähelepanuväärseks, ja osa kajastamata jätma? Neist võib ju eraldi loendi teha, kui liiga palju kogunema hakkab.
Selle poolt ma olen küll, et ei laotaks linke, kus artikli teemat ainult mainitakse. --Epp 15. august 2010, kell 11:25 (EEST)

Üks võib-olla autorikaitse alune pilt[muuda lähteteksti]

Tekkis selline probleem, et mul on pilt viimasest Riia peapiiskopist Wilhelm von Hohenzollernist, aga see on pildistet "Eesti ajalugu II-st" (ilmus 1937; väljaandja Eesti Kirjanduse Selts). Kas sellele kehtib mingisugune autorikaitse või mitte? Iseenesest, kui asi on üle 70 aasta vana, siis ei tohiks nagu kehtida, aga kas sellel Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastusel võib olla mingi õigusjärglane, kes selle avaldamise osas võiks pahaseks saada? Eesti ajalugu II-st saaks mõningaid suhteliselt unikaalseid pilte, illustreerimaks Eesti keskaega, ilmselt veel. Athanasius Soter 15. august 2010, kell 14:03 (EEST)

Kui see pilt ise on algselt ammu tehtud, siis minu meelest probleemi pole. Andres 15. august 2010, kell 14:19 (EEST)
Kui raamatu avaldamisest on üle 70 aasta möödas, siis kirjastaja õigusjärglased pahaseks ei saa. Iseasi, kas leiad raamatus pildi kõrvalt või kuskilt kaastööliste loendist pildi autori nime? Kui konkreetse pildi autori surmast on möödas 70 aastat või on alust arvata, et autoriks on anonüümne kaastööline (autorit pole märgitud), siis võiks pilt siia sobida. Võimalikud märgised: 1 (C), 2 (C), 3. Pikne 15. august 2010, kell 14:37 (EEST)
See pilt ise pärineb ilmselt umbkaudu 16. sajandist, raamatus on muidugi repro. Mingeid viiteid autorile ma sealt ei tuvastanud. Nii et tõenäoliselt võiks kasutada AO-kollektiivne malli? Athanasius Soter 15. august 2010, kell 16:46 (EEST)
Kui 16. sajandist, siis pigem AO-lõppenud, sest repro puhul ei peaks oluline olema, kust see pärit on [1] ja autor oleks nii ehk naa üle 70 aasta surnud (anonüümne või mitte). Võiksid siis selle märgisega Commonsisse laadida. Pikne 15. august 2010, kell 17:20 (EEST)
Selge, eks ma püüan seda siis teha. Athanasius Soter 15. august 2010, kell 17:44 (EEST)

Esimene reklaam meie Vikile[muuda lähteteksti]

Nüüdsest on http://www.teadus.ee/ lehel üleval eestikeelse Vikipeedia logo. Ivo 22. august 2010, kell 01:00 (EEST)

Vikiõpikud[muuda lähteteksti]

Tõlkimist vajaks Open books for an open world (või Free books for a free world). Mis võiks olla eestikeelne vaste? Näiteks "Vabad raamatud vabale maailmale" sobiks? Ivo 23. august 2010, kell 22:20 (EEST)

[muuda lähteteksti]

Kas keegi pädev inimene vaataks palun üle Pilt:Wikimedia Eesti logo.svg? Epp tegi selle, aga pole kindel, kas kõlbab igatpidi (vaadake arutelu). Siis saaks mtü-le oma viki käima. Adeliine 24. august 2010, kell 20:34 (EEST)

kus see arutelu on? kõlbab kyll, ainult pole selge mida ja miks õeldakse logoga. ja kui hakata netist otsima, leiame ilmselt tuhandeid enam-vähem yksühele variante. ei viitsind otsida, aga kogu oma tööajaloo jooksul olen ikka näinud musttuhat logo ja suurem osa on neist on variatsioonid teemal mumm, ring, poolring, et kujutada inimest jne… aga see on aga ausalt õeldes ykstakama. tegemist ei ole esmajärgulise tähtsusega asjaga, eksole.--Täitsa Topitav Konn 8. oktoober 2010, kell 18:21 (EEST)

Mõtlesin pildi arutelu. Logo on põhimõtteliselt sama mis Wikimedia Foundationil, seega kui tahad täpsemaid seletusi ja tagamõtteid, uuri neilt :). Adeliine 8. oktoober 2010, kell 19:25 (EEST)

Näidisartiklid: Eesti haldusyksused ja muud[muuda lähteteksti]

Ega Eesti haldusyksustest keegi paremini ei kirjuta kui meie (ei maksa loota inglisvikile, turismi- ega riigiportaalidele), aga ikkagi on seis ysna hägune. Igayhes on ise liigendus, eri andmed, rääkimata viitesysteemist jms. Ehk oleks mõistlik kasvatada nende kohta heas korras näidisartiklid (yks kyla, yks vald, yks linn, yks maakond), mida saaks edaspidi eeskujuks võtta? Näidiste juures võiks kõik kahtlused ja kõhklused põhjalikult läbi vaielda, et hiljem oleks konsensus varnast võtta. Ma olen ysna kindel, et Eesti haldusyksuste kohta käivad artiklid on ysna populaarsed - ammugi siis, kui need õnnestub ajapikku informatiivseteks muuta. --Oop 27. august 2010, kell 13:12 (EEST) Sama käib tegelikult paljude valdkondade kohta: biograafilised artiklid, raamatud, ettevõtted jne. Kui oleks yhes kohas selged näidised ees, igast sordist yks, oleks ka alustavatel kaastöölistel kergem kasulikku tööd teha: on silmaga näha, mis andmed on puudu ja kuidas need esitama peaks. Haldusyksused on vaid seevõrra mugavam kategooria, et neid on kindel arv. Võimalik, et ma jooksen nyyd lahtisest uksest sisse, aga mina isiklikult pole selliseid näidiseid leidnud ja ehk on minusuguseid veel. --Oop 27. august 2010, kell 13:12 (EEST)

Näidiseid ei ole jah. Teemad tuleks mutatis mutandis järjestada nagu riigiartiklites. Näidiseks enam-vähem Albaania.
Biograafiliste artiklite näidiseid tuleks otsida heade artiklite hulgast. Peab vaatama, mis sealt veel näidiseks saaks võtta. Andres 27. august 2010, kell 14:26 (EEST)
Miks just selles järjestuses? Minu jaoks on näiteks natuke veider, et ajalugu jääb kõige lõppu (vrdl

. Samas ma muidugi ei tea, milliseid andmeid kasutajad kõige sagedamini otsivad; kyllap olen ise keskmisest ajaloohuvilisem. Ehk oleks siiski kasulik, kui ka sellised kysimused oleks systeemselt läbi arutatud. --Oop 27. august 2010, kell 15:54 (EEST)

Tuleb uuesti üle vaadata. Ajaloo järel peaks olema kultuur, vaatamisväärsused jms, mille mõistmiseks ajalugu on tähtsam, ajaloo ees asi ise. Samasugune järjestus umbes on ka EE-s. Andres 27. august 2010, kell 17:13 (EEST)
Jah, see on juba parem. --Oop 27. august 2010, kell 19:06 (EEST)
Albaania puhul on lihtsalt ajaloole järgnevad osad puudu. Andres 27. august 2010, kell 22:16 (EEST)
(Andres,) äkki oled isegi tähele pannud, et erinevates entsüklopeediates on teemade järjestus riikide artiklites teistugune (kui siin või EE-s). Ja on küllalt selliseid väljaandeid, kus ajalugu on kõige esimene jaotus. Ma ei tea kas siin on seda teemade järjestust kuskil arutatud, aga äkki oleks vaja see teema kuskil korralikult üles võtta - Ahsoous 27. august 2010, kell 23:26 (EEST)
Eks kunagi ammu ole arutatud ka, kuigi mitte väga süvitsi.
Kui midagi üldse eeskujuks võtta, siis pigem ikka Eestis seni tavapärane. Aga see polegi nii tähtis; mind häirib see, kui hakatakse millegi ajaloost rääkima enne, kui asja ennast on üldse kirjeldatud. Muide, Nauru artiklis on ka ajalugu ettepoole sattunud. Muide, ma olen kõigis artiklites, mida olen kirjutanud või toimetanud, järjestuse enam-vähem ühesuguseks sättinud, ja keegi pole protestinud. Ja kunagi algaegadel leppisime kokku, et järjestus artiklis Albaania on eeskujuks. Andres 28. august 2010, kell 00:34 (EEST)
Võiks ikkagi arutelu ette võtta. Asjast räägitaksegi enne ja siis tulevad teemad. seda küll. Aga vaata vahelduseks ka TEA entsüklopeediat. Mitte, et ma arvaks, et too teemade järjestus parem oleks, aga vähemalt saab mingi võrdluse EE-ga kätte. -- Ahsoous 28. august 2010, kell 00:54 (EEST)
Ega mul arutelu vastu midagi pole, hakka aga pihta.
Jah, TEA entsüklopeedias on tõesti teistsugune järjestus. Tundub, et seal on üldse palju asju teistmoodi vormistatud, et olla algupärane (sellele viidates on tõrjutud süüdistusi EE plagieerimises). Andres 28. august 2010, kell 09:09 (EEST)
Muidu tõstatasin ma juba paar aastata tagasi üles vajadust loendi järgi, mis tooks välja näidisartikleid erinevates valdkondades. Ehk oleks vaja eelisjärjekorras midagi sellist koostada ja alles siis vaatama hakata, et kuidas midagi täpselt järjestada.
Ja riigiartiklitena on üsna head ka Norra ja Nauru. Ivo 27. august 2010, kell 23:20 (EEST)
M.o.t.t: praegu konsensus puudub. Igas näidisena nimetatud artiklis on liigendus isesugune, põhipunktide sekka on tõstetud mida iganes. Ilus ja arukas oleks, kui me suudaks vähemalt põhimise liigenduse paika panna - nii või teisiti on see tinglik, aga siis on vähemalt yhtlus. Kasutajamugavuse seisukohalt ysna oluline asi. Ega see inglisvikis ka muidugi paigas ole, aga ehk keegi oskab seal tuhlates leida mõne samateemalise arutelu. Ei ole vaja kõiki jalgratta detaile ise leiutada. Pakun katsetuseks välja ka yhe yldisema põhimõtte: kui me suudame hoida liigenduse võimalikult tavapärase ja intuitiivse (aga mis nyyd kumbki on, eks?), on kasutajad kõige õnnelikumad. --Oop 29. august 2010, kell 10:04 (EEST)
Muidugi. Mina olengi nendest põhimõtetest juhindunud. Päris ideaalset lahendust küll pole, aga ma olen valmis oma lahendust (artiklis Albaania) kaitsma. Andres 29. august 2010, kell 10:39 (EEST)
Mulle meeldib Norra kõige enam.--WooteleF 29. august 2010, kell 10:45 (EEST)
Ma ei taha sugugi öelda, et Albaania on parem kui Norra. Andres 29. august 2010, kell 11:02 (EEST)
Jah, Norra on parem. Võtame selle diskussiooni aluseks. Andres 29. august 2010, kell 11:05 (EEST)

Komad kohanimede vahel[muuda lähteteksti]

Kui üksteist hõlmavad kohanimed on nimetavas käändes, siis tuleb nende vahele panna koma. Näiteks: Aaspere vald, Virumaa. Viimase aja biograafilistes artiklites on komad tihti puudu. Reeglit võib näha siin (tänu Monale, kes selle üles otsis): http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=49 Kui kohanimed on kohakäändes, siis koma ei tarvitata, näiteks: Aaspere vallas Virumaal. Amherst99 29. august 2010, kell 19:00 (EEST)

Kirjuta siia uue teema pealkiri[muuda lähteteksti]

Pikne on kustutanud mitu pilti, mille autoriõiguslik staatus pole selgitatud. Minu arvates tegi ta seda ennatlikult, sest kõigepealt tuleks ikka nende staatus selgitada. Ma taastan need pildid, aga ma ei saa võtta enda peale kohustust ise kõigi staatus välja selgitada (otsida üles üleslaadija või autor, talle või võimalikule autorile kirjutada jne). Palun aidake seda teha. Andres 3. september 2010, kell 10:01 (EEST)

Täpsustan: kõigi taastatud piltide staatust on selgitatud, aga see pole selgunud. Kui keegi staatuse välja selgitamist rohkem või vähem enda kohuseks saab lugeda, on see üleslaadija. Kui aga kustutatud pilt taastatakse, oleks loomulik, et taastaja võtab enda peale samasuguse kohustuse. Arvan, et taastasid ennatlikult. Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)

Üleskutse[muuda lähteteksti]

Detsembris 2009 langes eestikeelne Vikipeedia välja 50 suurima Vikipeedia hulgast 1000 olulisema artikli arvestuses. Hetkel on 51. koht, aasta tagasi veel 48.

Vikipeedia:Oluliste artiklite loend on nimekiri artiklitest, mida tuleks luua või täiendada. Puuduolevate artiklite inglise vasted leiab siit. Neid on praegu 88.

Kordan Ivo üleskutset neid artikleid täiendada ja puuduvaid luua, et viia eestikeelne Vikipeedia tagasi 50 parima hulka.

--Metsavend 3. september 2010, kell 12:55 (EEST)

Eks too lugupeetav mõõdupuu näitab teatud määral aiateibaid ka. Võta või seesinane "Weight", eks ole, mis meil on 1,0. Või vastavuskysimused: meil on artiklid Sugupool ja Seks, aga millele peaks siis vastama [en:Sex]? On Kiri (lingvistika), mille vaste pole [en:Writing]. On Seadus, Õigus ja Õigusteadus, ent ykski neist pole seotud artikliga [en:Law]. On Mesilane, mis pole [en:Bee]. Mis me nendega siis teeme? Kas me peaks võtma yheks eesmärgiks (tuhandete seas) selliste vastete tekitamise olemasolevatele artiklitele, lisaks puuduvate artiklite nimekirja alusel uute treimisele? Oluliste artiklite loendi põhjal olen kyll isegi yht-teist kirjutanud ja soovitan ka teistele, samas on meil siin oma prioriteedid. Ja peavadki olema. (P.S. Avastasin, et ei oska moodsal ajal en: linke panna. Ei tea, kas viga on minus või maailmas.) --Oop 4. september 2010, kell 00:56 (EEST)

Eesti keele kaal on seal määramata, mistõttu on automaatselt pandud seal 1.0. Keele kaalu saaks tegelikult määrata kah, selleks tuleb vist mingi piiblilõigu sõnade arv kokku lugeda.--WooteleF 4. september 2010, kell 09:35 (EEST)

Miks pildi üleslaadimise lehel enam kasti all neid märke pole? --Epp 5. september 2010, kell 21:40 (EEST)

Selleks et litsentsi valimine märgikasti varju ei jääks. Ma pole täheldanud, et erimärke pildi kirjeldustes suurem asi tarvis oleks läinud. Halb mõte? Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)

Hea artikli märgist[muuda lähteteksti]

Võrreldes Vikipeedia uue kujundusega on vanal hea artikli märk pisut teises kohas (link). Aga see vist ei ole väga suur probleem, sest vaikimisi kasutavad kõik kasutajad uut? --kanakukk 6. september 2010, kell 00:14 (EEST).

Putitasin seda teiste vikide järgi, kuna ennist oli märk uue kujundusega liiga madal ja tegi mõnel juhul artiklisse suure augu. Hiljem hüppas märk vana kujundusega vastupidi liiga kõrgele, siis jälle õige koha peale ja nüüd on jälle liiga kõrgel (ei tea, miks nii teeb). Ilmselt vajaks veel putitamist, kuigi suur viga see vist tõesti pole. Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)
Nüüd peaks märk mõlema kujundusega enamvähem sama koha peal olema. Pikne 30. september 2010, kell 22:45 (EEST)

OTRS[muuda lähteteksti]

Eestikeelses Vikipeedias võiks sisse seada OTRS-süsteemi, mis aitaks käidelda meili teel saabunud küsimusi, kaebusi jms. Suuremates vikides kasutatakse seda süsteemi ka piltide autoriõigusliku staatuse kontrollimiseks, juhul kui pildi üles laadinud isik ei ole autoriõiguste valdaja, kuid on saanud vastava loa autoriõiguste valdajalt. Süsteemi ülesseadmiseks tuleb kontakteeruda mõne Wikimedia OTRS-adminniga. Ja siis peab keegi meist kandideerima OTRS-vabatahtlikuks, et süsteemi üldse kasutada saaks. Olen nõus asjaajamise enda peale võtma.--WooteleF 13. juuli 2010, kell 20:18 (EEST)

Kui asjaajamine korras, siis olen nõus pisteliselt küsimustele vastamisega tegelemisega aitama. Ave Maria 13. juuli 2010, kell 20:45 (EEST)
Olen alates tänasest Wikimedia OTRS-vabatahtlik. Esialgu on mul ligipääs ainult permissions-queuele, mis tähendab, et tegelen eelkõige Commonsi lubadega. Tutvun mõne päeva süsteemiga ja siis teen avalduse avada ka info-et ja permissions-et queue kuhu jõuaksid eestikeelsed või eesti vikit puudutavad kaebused.--WooteleF 9. september 2010, kell 19:21 (EEST)
Nüüdsest on olemas info-et(ät)wikimedia.org ja permissions-et(ät)wikimedia.org. Kell juba palju, eks homme saab sellega edasi tegeleda.--WooteleF 10. september 2010, kell 23:30 (EEST)

Kas keegi oskab mind aidata juhenditega. Ma ei ole nendega tegelenud ja seega pole kindel kuhu tuleks panna jutt info-et(ät)wikimedia.orgi kohta. Ilmselt siia. Tegemist on meiliaadressiga kuhu võib pöörduda kõikvõimalike Vikipeediat puudutavate küsimuste ja muredega. Praegu olen ma Vikipeedia kaastöölistest ainuke, kel sellele on ligipääs, kuid loodetavasti leidub veelgi vabatahtlikke, kes sooviksid kandideerida.

Teine ja olulisem küsimus puudutab Vikipeediasse laetavaid meediafaile. Kas me hakkame Commonsi ja inglisvikiga analoogselt kasutama OTRSi teatud failide õigsuse kinnitamiseks? Eelkõige puudutab see neid faile, mille autor ja üleslaadija ei ole sama isik. Või neid mille puhul on kahtlus, kas üleslaadija on ikka autoriõiguste omanik.--WooteleF 11. september 2010, kell 14:51 (EEST)

Arvan, et see "Kontakteeru meiega" on hea koht.
Arvan, et seda läheb tarvis siis, kui kahtlus tekib. Andres 11. september 2010, kell 16:21 (EEST)

Question from neighbors[muuda lähteteksti]

Hello for all from Latvia.
In our forum we found 1 problem with "town" Suure-Jaani status... As we decide, it isn't a town but centre of the parish. What status Suure-Jaani have nowadays? Maybe village?
Thank you for attention! --Dark Eagle 21. september 2010, kell 18:19 (EEST)

it's a town, but without municipality rights - Ahsoous 21. september 2010, kell 18:34 (EEST)
Suure-Jaani is a "vallasisene linn" (' "parish"-interior town'). "Town" here refers to (a type of) populated place, not to a municipality. Andres 21. september 2010, kell 18:38 (EEST)
Is it like Baloži who now is a part of en:Ķekava municipality and aren't it's centre? --Dark Eagle 21. september 2010, kell 19:05 (EEST)
In classification of bigger and smaller settlements the same world town goes for it, not village nor something between. It's classifed a town, as well as Tallinn and Tartu are classified towns. It is a centre of parish (municipality), except no longer a municipality of its own. Pikne 21. september 2010, kell 19:34 (EEST)
We decided that Suure-Jaani and all same towns will be Pagastu pilsētas (Towns of parishes)... Thanks all ;) --Dark Eagle 21. september 2010, kell 19:56 (EEST)

Kustutamise resümee[muuda lähteteksti]

Teen üleskutse kustutamislogi resümeedest isiklike rünnakute väljajätmiseks. Selleks tuleb kustutamise leheküljel eemaldada välja "Muu või täiendav põhjus" sisu (või pigem asendada muu põhjusega). Eelistuste all kaardil "Tööriistad" on nüüd võimalik ka valida säte, mille järgi on täiendava põhjuse väli alati tühi.

Varasemalt logis olevaid ebasoovitavaid resümeesid saab peita, klõpsates vastava logikirje ees linki "näita/peida" ja valides järgmisel lehel sätte "Peida muudatuse kommentaar (resümee)".

Peale selle lisasin katsetamiseks tööriista HotCat, millega saab kategooriaid lisada, eemaldada ja muuta, minemata redigeerimislehele. Seda saab samuti eelistuste all kaardil "Tööriistad" sisse lülitada. Pikne 24. september 2010, kell 15:13 (EEST)

Järjekordne üleskutse[muuda lähteteksti]

Heade artiklite valmine ei edene mitte üks raas aga meil oleks tarvis leida rohkem väärt artikleid, mida saab teiste kirjutamisel eeskujuks tuua. Alguses valitud heades artiklites pole niigi veel praeguse ajani viiteid ja neid ei sobi nagu väga eksponeerida.

Seega paluksin üle vaadata järgnevad leheküljed: 1, 2 ja 3.

Samuti ootavad endiselt tähelepanu oluliste artiklite loendis paiknevad artiklid. Ivo 28. september 2010, kell 17:20 (EEST)

Täiendaksin eelnevat veel sellega, et tuleks proovida üle vaadata Vikipeedia:HELP käigus lisatud pilte ja neid artiklitesse lisada (vajadusel ka selleks artikleid luua) ning mitte unustada ka teiste Vikide artikleid.
Samuti tuleks koostada õppematerjale, mida saaks koolides kasutada. Need võiksid seisneda Vikipeediast info otsimises. Vaata: "Vikipeedia koolides" projekt. Ivo 29. september 2010, kell 13:12 (EEST)
Lehel List of Wikipedias by sample of articles on eestikeelne Vikipeedia säilitanud on positsiooni kohal 51. Vähemalt sai võrreldes eelmise kuuga näidatud natuke suuremaid kasvunumbreid ning peagi on lootust 50. kohale tõusta. Puuduvaid artikleid on aga endiselt veel 72 ja lühikeste sekka klassifitseerub lausa 82% nimekirjas olevatest artiklitest.
Endiselt oleks tarvis tähelepanu pöörata heade artiklite valimisele. Kõik, kes neid ridu siin loevad, võiksid proovida vähemalt 5 kandidaadiks esitatud artiklit üle vaadata ja ära hinnata. Ivo 3. oktoober 2010, kell 13:28 (EEST)
Lootuses, et ehk viimaks sellele üleskutsele ka reageeritakse, käiksin jälle välja teate sellest, et meil oleks tarvis jätkata heade artiklite valimist. Muidu pole lihtsalt esilehele varsti enam ühtegi esinduslikku artiklit leida, mis seal juba mitmeid kordi poleks olnud. Vaadake palun ka looduseteemalisi ning isikuartikleid, mis on kandidaaditeks esitatud. Ivo 6. oktoober 2010, kell 21:03 (EEST)
Tegelege siis esilehe sisu uuendamisega ja soovitavalt võiks järgmise nädala sisu olla valmis enne selle nädala kättejõudmist. Hetkel on väike varu.
Ning tõesti, natuke tuleks ka häid artikleid juurde saada, et aasta lõpus oleks midagi esilehele seada. Ivo 10. oktoober 2010, kell 20:49 (EEST)

Tabelitest[muuda lähteteksti]

Tabelite stiilikoodi on muudetud ja õige mitmes artiklis, kus kasutatakse classi "wikitable", on fondi suurus muutunud priskemaks.

Peale selle annan teada, et class "prettytable" ei paista ka õigesti töötavat (võimalik, et sedalaadi tabel peabki ilma joonteta olema, aga igatahes varemalt olid sel tabelil jooned olemas): vt seda. Stiili "prettytable" kasutatakse veel selles artiklis, aga seal häirib see vähem, kui tolles laskurkorpuslaste artiklis. --kanakukk 30. september 2010, kell 20:41 (EEST).

vt Kasutaja arutelu:Pikne - ilmselt ta ei jõudnud kõike kontrollida -- Ahsoous 30. september 2010, kell 20:52 (EEST)
Näikse, et tavalise otsinguga ei leia kõiki kasutusi üles. Kui keegi oskab mingit võimsamat päringut teha ja kasutused asendaks, saaks prettytable'i stiililehelt ära koristada (peaks olema sama, mis wikitable).
Panin klassi kirjelduse tagasi, aga teisele stiililehele ja sellisel kujul nagu wikitable on vaikimisi. Nüüd on siis prettytable'il uue kujundusega ka jooned.
Jah, tõepoolest wikitable'i vaikekujunduses (rev:48842) on kirja suurus muutmata, aga vana kujundusega oli ta siin ennist pisut väiksem. Või olekski hea, kui ta pisut väiksem on, ka uue kujundusega? Pikne 30. september 2010, kell 22:45 (EEST)

Minu meelest oleks parem, kui kirjasuurust vähendataks (ma ju ei teataks probleemist, kui see mulle meelt mööda oleks). Suure kirjasuuruse tõttu ma ei kasuta ka uusi funktsioone (lülitage need korraks välja, siis saate aru, et vanal oli font väiksem – kõiksugu menüüd ja pealkirjad ei ole nii rõhuvad, nagu nad seda uue viki kujunduse puhul on). --kanakukk 30. september 2010, kell 23:41 (EEST).

Olen küll nüüd natuke tormakas, aga kuidas nende kirjasuurustega siis jääb? --kanakukk 1. oktoober 2010, kell 17:36 (EEST).
Vaatasin sama lehekülge kõrvuti nii uue kui vana kujundusega ja ei näinud märkimisväärset erinevust ja veel sellist erinevust, mis lausa segaks. Proovisin seda järgmiste brauseritega: IE8, FF 3.6.10, Opera 10.62. Op süsteem Windows XP SP3. Millise brauseri puhul need kirjasuurused häirivad? Kas kõik fondid on olemas? Võib olla on brauseris määratud vaikimisi font, mida kasutatakse sõltumata veebilehe määrngust? Valju 1. oktoober 2010, kell 18:29 (EEST)

Minu jaoks näeb asi välja nõnda: redigeerimine vana kujundusega ja redigeerimine uue kujundusega. Kui keegi oskab seda parandada, hea küll, ma olen vana kujundusega harjunud ja sellega rahul. Aga tabelites võiks küll kirjasuuruse taastada: Praegused, nn suure fondiga tabelid võrdle natuke väiksema kirjaga tabelid. Viimase pildi puhul vajutasin ctrl nuppu ja kerisin rullikuga ühe kirjasuuruse võrra väiksemaks, aga niisugune lahendus muudab terve lehekülje kirjasuurust väiksemaks. Mina saan fondi käsitsi muutmisega hakkama, aga tavakasutaja ei pruugi. Peale selle jätavad minu meelest need suurema kirjasuurusega tabelid natuke halva mulje. --kanakukk 1. oktoober 2010, kell 18:51 (EEST).

Palun kas keegi likvideeriks need suure fondiga tabelid?--kanakukk 4. oktoober 2010, kell 17:28 (EEST).

On selle nimi navigeerimiskastike, kus on igast tähemärkide jt lühendid? Kasutan vana kujundust, sest tundub ka mulle mugavam, ilusam ja parem. Igal juhul kas sinna oleks võimalik lisada mõningaid märkeid, nt <!-- -->, aga ka nowiki, noinclude, includeonly, võimalik, et on veel mõni. Teeks asja mugavamaks, mis te arvate?Pelmeen10 4. oktoober 2010, kell 13:07 (EEST)

Jah. Puudu on ka ajakohasta-mall. Mina ise ei lisa, aga keegi võiks seda teha. Andres 4. oktoober 2010, kell 18:47 (EEST)
Kõnealuste klasside juurde käib jälle kirja suurus 95% ja nüüd ka uue kujundusega. Muude uue kujunduse kirjade kohta ma ei tea, kas ja kuidas neid väiksemaid võiks muuta.
Arvan, et noinclude ja includeonly kastis olema ei peaks, sest neid ei lähe harilikul artiklikirjutajal tarvis. Ehk siis, kui rühmitada kasti rippmenüü abil nagu inglise vikis ja Commonsis. Pikne 4. oktoober 2010, kell 22:23 (EEST)
Palun sarnane muudatus läbi viia ka classiga "wikitable sortable". Aitäh! --kanakukk 5. oktoober 2010, kell 13:23 (EEST).
See pole eraldi klass. Jutumärkide vahele sortable'i lisamine või selle äravõtmine ei tohiks (näiteks) kirjasuurust muuta. Pikne 5. oktoober 2010, kell 17:56 (EEST)
Hetkel, mil kirjutasid, et muutus on läbiviidud ja ma eemaldasin "sortable" jutumärkidest, siis muutus tabel väiksemaks. Kui lisasin "wikitable" juurde ka sortable, siis taastus endine suurus. Nüüdseks on sortable ka väikese kirjaga. --kanakukk 5. oktoober 2010, kell 18:30 (EEST).

Bot flag for WikitanvirBot[muuda lähteteksti]

  • 1. Operator  : Wikitanvir
  • 2. Automatic or Manually Assisted : Automatic
  • 3. Programming Language(s)  : Python (pywikipedia)
  • 4. Function Summary  : Interwiki
  • 5. Edit period(s)  : Daily
  • 6. Edit rate requested  : 2/3 edits per minute at most
  • 7. Already has a bot flag (Y/N)  : Yes, see here
  • 8. Function Details  : Bot will patrol recent changes and new pages, and add, remove, or modify interwiki links in autonomous mode.

Currently doing some test edits. Notify me if there is a problem. — Tanvir • 1. oktoober 2010, kell 14:00 (EEST)

Tähelepanuväärsuse kriteerium[muuda lähteteksti]

Meil kerkib siin aeg-ajalt ikka üles isiku või asja tähelepanuväärsuse küsimus. Äkki oleks meil ikka aeg need kriteeriumid paika panna, mis siis ikka kõlbab ja mis mitte. Heakene küll sportlaste puhul saab äkki asja paika panna võidetud tiitlitega või ütleme siis liiga, klubi, koondise, spordijärgu, tiitli vm tasemega, iseasi on mis seada piirideks, aga ka need oleks vaja enam-vähem paika panna. Aga muud erialad - ütleme teadlased (või ka nn teadlased, on ju ka selliseid), popkultuur, kirjandus, modellid, mingid kõmuajakirjanduse tähekesed jne. jne. Minu jaoks on suure küsimärgiga näiteks bussipeatused, mingid suvalised külad kusagil pärapõrgus, mõningatel puhkudel ka liigitäpsusega looduseartiklid (neid teemasid on veelgi). Niisiis kutsuks üle üldiselt nende kriteeriumite üle arutlema ja äkki siis saab mingi konsensusega ka miskisuguse üldisema juhise kuskile tekitada --Ahsoous 3. oktoober 2010, kell 18:15 (EEST)

Neid arutelusid on olnud palju. Kogu need lingid kuhugi ühte kohta kokku.--WooteleF 3. oktoober 2010, kell 19:09 (EEST)
Kui me vaidleme üksikjuhtumite üle, miks siis peaks üldreeglite üle vähem vaidlust olema? Üldreeglitel on pealegi see halb külg, et kõiki juhtumeid ei saa ette näha ja siis hakatakse kustutama masinlikult formaalsete kriteeriumide järgi. Peale selle, meil ei ole ju palju selliseid artikleid, mille üle tõsiselt vaieldaks. Andres 3. oktoober 2010, kell 19:48 (EEST)
Ma teen ettepaneku (pean silmas rohkem sporti) alles jätta kõik artiklid, millel on arvestatav viide. Inimesed on nende kallal aega kulutanud ja milleks seda raisata kustutamise arutelu üle, selle asemel võiks artiklit parandada. Võib lõputult vaielda, kas on väärt artiklit või mitte. Paljud inimesed vb lahkuvad vikipeediast selle tõttu, et kuidagi vaenulik õhkkond on siin Vikipeedias. Kasutaja:Mihkelt võiks ju aidata Vikipeediat veel pikemalt, ka kõigi teiste artiklite puhul, aga ta sai bloki ja kas ta seda enam soovib? Oleme rõõmsamad ja teeme rohkem koostööd :)

Ahoosus kirjutas:minu jaoks on suure küsimärgiga näiteks bussipeatused, mingid suvalised külad kusagil pärapõrgus, mõningatel puhkudel ka liigitäpsusega looduseartiklid (neid teemasid on veelgi) Selline valikuline suhtumine on suisa ohtlik. Kui nt. on aktsepteeritud artiklid bussipeatustest ja küladest siis pole vahet kas on tegemist ilusa, vuntsitud Soome kalurikülaga või kümnekonna banaanilehtest onnist koosneva külaga kusagil Aafrika avalustes. Vastasel juhul on "kõrtsikaklused" vältimatud (Ilmekas näide on siin KK Välk lugu). Artikli maht pole vikipeedia puhul piiratud, seda on juba vikipeedia enda käsitluses öeldud ja seetõttu pole põhjust põhjalikkust kritiseerida. Kui on pikk artikkel, siis tuleb teha ka "abstract"Zosma 4. oktoober 2010, kell 06:46 (EEST)

Noh ütleme nii et mul ei ole midagi selle vastu kui sa teed artiklid valmis ütleme kasvõi India 638 tuhande küla kohta. Aga kui ei tee siis kerkib ülesse küsimus, miks ühest on artikkel selle naaberkülast aga mitte. -- Ahsoous 4. oktoober 2010, kell 10:19 (EEST)
Vikipeedia defineerib end ju kui projekti millel on eesmärk, aga ta pole kunagi valmis, nagu Tallinngi, seega ei saa sinu kombel lähtuda ja tahta kõike korraga, see on inimeste vaba taheZosma 4. oktoober 2010, kell 10:39 (EEST)
Nõustun eelkõnelejaga. Kuskilt peab ju alustama, ja ei ole kellelgi kohustust üksi kõik ära teha. Andres 4. oktoober 2010, kell 18:53 (EEST)
Anna andeks, aga see tekitab hoobilt küsimuse - miks sama ei taheta rakendada isikute, klubide jm kohta? -- Ahsoous 4. oktoober 2010, kell 22:43 (EEST)
Sarnase argumendiga tuli välja ainult Geonarva, ja mina sellist argumenti ei toeta.
Kuigi näiteks Metsavend võib-olla pole nõus, aga minu meelest on kõik külad tähelepanuväärsed ja keegi peale Metsavenna pole selles kahelnud. Aga valdav enamik Vikipeedia tegijaid leiab, et kõik isikud ei ole tähelepanuväärsed, mistõttu peab olema mingi tähelepanuväärsuse alus. Mul ei ole korvpallurite osas seisukohta, aga kui me lepime kokku, et kõik, kes täidavad seda ja seda kriteeriumi, on tähelepanuväärsed, siis ma järgin seda. Praegu ma lähtusin meedia tähelepanu kriteeriumist. Sama lugu ka klubidega. Ettevõtete suhtes me oleme rangemad; võib-olla peaks ka seal latti langetama. Andres 4. oktoober 2010, kell 23:56 (EEST)
Mina ei ole kindel. Äkki peaks hoopiski latti tõstma. Tõstmise kasuks räägib meie kogukonna väiksus. -- Ahsoous 5. oktoober 2010, kell 00:38 (EEST)
Võib-olla. Ma lähtusin lihtsalt sellest, et klubid ei ole iseenesest tähtsamad kui ettevõtted. Andres 5. oktoober 2010, kell 00:58 (EEST)
Minu meelest on kõik Eesti külad tähelepanuväärsed, aga välismaa külad ei ole. See sõltub kuidagi elanike arvust ja kaugusest Eestist, aga ma ei oska seda hästi piiritleda. Ma lihtsalt tunnen, et Läti külad on peaaegu kõik tähelepanuväärsed, aga Aafrika külad mitte eriti. Ma olen kirjutanud troopikasaarte artikleid ega ole linkinud sellel olevaid külasid, kuna minu meelest pole nad tähelepanuväärsed. Keegi on nad lõpuks ikka ära linkinud. Mulle see ei meeldi, aga ma ei ole nurisenud, sest ma ei oska korralikku kriteeriumi sõnastada. Mõni pisike küla võib looduskauni koha tõttu olla artiklit väärt. Taivo 5. oktoober 2010, kell 00:29 (EEST)
Minu meelest ei ole põhjust välismaa asjadele rangemaid nõudeid seada kui Eesti omadele. Tänapäeval satuvad Eesti inimesed ka Aafrika küladesse. Andres 5. oktoober 2010, kell 00:58 (EEST)
Ma ei kujuta ettegi, kui palju on maailmas külasid ja veel vähem usun ma sellesse, et me suudaksime neil silma peal hoida kasvõi selles mõttes, et äkki mingi Uganda küla liideti teisega jne. -- Ahsoous 5. oktoober 2010, kell 00:38 (EEST)
See, et andmed vananevad, ei ole minu meelest nii suur häda. Parem vananenud andmed kui üldse mitte midagi. Mõni küla võib hiljem osutuda halduslikult endiseks külaks (seal, kus on hajaasustus), aga sellisena on ta ikka olemas, eriti kui jutt on asustus-, mitte haldusüksustest. Maailma kirjeldada saab ikka kohanimede kaudu. Andres 5. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST)
Maailmas on asulaid umbes 15 miljonit, kui ma õigesti mäletan. Andres 5. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST)
Pigem võiks ikka Eesti omi eelistada, sest neil on kergem silma peal hoida ning kindlasti on huvi suurem, Aafrika küladesse pigem ei satuta. Pelmeen10 5. oktoober 2010, kell 08:20 (EEST)
Eks Eesti omad ongi paratamatult suurema tähelepanu alll siin. Niipalju kui mina vikipeedia ideoloogiast olen aru saanud, siis oluline on just keel, st. Eesti viki on eesti keeles, aga sisu ei pea eelistama Eesti asjuZosma 5. oktoober 2010, kell 10:12 (EEST)
Minu meelest ka enamikku Eesti küladesse pigem ei satuta (kuigi keegi ikka satub). Mina olen teinud mõned Aafrika külade artiklid 1) eeldusel, et ma võin neisse sattuda, 2) püüdes kirjeldada ühe piirkonna kõiki kohti, nii et siiski mitte juhuslikult (tõsi, see jäi pooleli). Andres 5. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST)
Taivo kirjutasMinu meelest on kõik Eesti külad tähelepanuväärsed, aga välismaa külad ei ole. See sõltub kuidagi elanike arvust ja kaugusest Eestist, aga ma ei oska seda hästi piiritleda. Ma lihtsalt tunnen, et Läti külad on peaaegu kõik tähelepanuväärsed, aga Aafrika külad mitte eriti. Ma olen kirjutanud troopikasaarte artikleid ega ole linkinud sellel olevaid külasid, kuna minu meelest pole nad tähelepanuväärsed. Ärgem nüüd nii isekad ja vaid enda naba imetlejad ka olge. Eesti pole kaugeltki maailmanaba. Loomulikult peab Eesti viki kajastama võimalikult palju Eestiga seonduvat, aga ma ei näe küll põhjuks miks ei võiks siin olla ka paljui avaram maailmapilt. Kuu peale me ka ilmselt kunagi ei sattu, aga ometi tahame teada mis seal onZosma 5. oktoober 2010, kell 09:44 (EEST)
Tuleme jälle tagasi selle juurde, et Viki võiks hõlmata kõike. Miks mitte. Aga see, et Aafrika küla on tähtis ja nt KK Välk ei ole, on kellegi isiklik arvamus. Seega kirjutage, millest tahate, peaasi et info õige oleks. Pelmeen10 5. oktoober 2010, kell 15:37 (EEST)
Sellest ei piisa, et on tõendatav. Peab olema ka õige.
Ma ei ole siiski nõus, et võib kirjutada kõike, mis on tõendatav. Mingi piir on, millest allapoole jääv on entsüklopeedia jaoks tähtsusetu. Kus see piir on, see on vaieldav. Andres 5. oktoober 2010, kell 15:45 (EEST)
Tuleb ikka hoida lahus arutelud teemadel isikud ja asjad, 5.sek kuulsust ja A4 jagu kirjutist kõmulehes
pole piisav nehh, kuid kui vaadata asju, siis bussipeatus on oluline infrastruktuuri osa,
ning huvi korral süveneda saab sellised inimliikumiste kohad siduda nt piimapukkide(kaubaveoõlad)
ja inimeste liikumiste ajalooliste teedega, nt postijaamad ja vanemad käigurajad.
suwa 4. oktoober 2010, kell 09:27 (EEST)

Kustutamismalli ja ka paljude muude mallide sisu on "loe täpsemalt artikli arutelust", siis miks ei ole arutelus midagi? Pean silmas madalamete jalgpalliklubide artikleid. Kuigi sain aru, miks on taoline mall lisatud, aga kui mingi mall lisada, siis tuleks ka põhjendada. Isegi mitte "Resümee" kasti pole midagi kirjutatud. Vabandan, aga eemaldan need mallid.

Olen täielikult vastu ühegi spordiklubi artikli kustutamisele. On suhteliselt mõttetu, et umbes "ainult Meistriliiga või Esiliiga klubidel peaks olema artikkel". Et tõustakse paari aastaga Meistriliigasse siis loome artikli uuesti? Aga ei looda ju. Kui artikkel on olemas, siis ei ole mõtet seda kustutada vaid ainult muuta ja paremaks teha. Madalama liiga artikkel/klubi ei saa olla süüdi, et kõrgemate liigade klubidel pole artiklit. Vikipeedias on puudu tegijad, kui keegi tunneb huvi nõrgemate vastu, siis las tunneb. Selle asemel, et kustutada võiksite hoopis ise luua mõne klubi artikli. Minu arvamus on see, et kõik need klubid on piisavalt tähelepanuväärsed. Kui KK Välk artikkel vikindada, siis oleks see väärtuslikum ja sisurohkem kui nii mõnegi kõrgema liiga klubil.

Kuidas teha vahet milline klubi on tähelepanuväärne ja milline mitte? Ei saagi, inimestel on erinevad arvamused ning selline vaidlemine tundub mulle mõttetu. Tulevikku silmas pidades/vaidlusi ära hoides mõelge mu ettepaneku üle. Pelmeen10 4. oktoober 2010, kell 10:00 (EEST)

Kustutamismärkuse puhul peaks mingi selgitus olema, aga kui motiiv on ilmne, siis ei ole minu meelest tarvis ka tähti närida. Kustutamismärkusi ei tohiks enne arutelu lõppu ära võtta. Andres 4. oktoober 2010, kell 18:53 (EEST)
Ei närinud tähti. Pigem oleks viisakas malli lisamisel lisada põhjus, aga mulle tundub millegi pärast, et siin käib asi vastupidi. Arutaks enne KK Välk juhtumi lõpuni ja siis vaatame edasi.Pelmeen10 5. oktoober 2010, kell 08:20 (EEST)
Kas ka siis kui arutelulehel pole sõnakestki ja põhjus ei ole ilmne? -- Ahsoous 4. oktoober 2010, kell 19:04 (EEST)
Siis on malli eemaldamine lubatud, aga viisakas oleks enne küsida, miks see on lisatud. Andres 4. oktoober 2010, kell 19:57 (EEST)
Siis on järgmine küsimus: Kas malli lisamisel ei oleks viisakas samuti põhjus kirja panna? -- Ahsoous 4. oktoober 2010, kell 22:43 (EEST)
On küll. Andres 4. oktoober 2010, kell 23:56 (EEST)
Minu ettepanek on kustutamismalli integreerida küsimustik artikli kohta mille alusel saab esmaotsustada kas kustutamine on mõistlik ja selle peab lisaja enne täitmaZosma 4. oktoober 2010, kell 10:08 (EEST)
Liiga keeruline. Andres 4. oktoober 2010, kell 19:55 (EEST)
Vahest siis teha küsimustega eraldi mall mille saab lisada arutelusse. Nii on vähemalt kindlad kriteeriumid must-valgel kohe fikseeritudZosma 5. oktoober 2010, kell 10:07 (EEST)
Kui need kriteriumid kord olemas on, siis võib ehk seda teha. Igatahes tuleb arvestada, et eri asjade puhul on ka kriteeriumid erinevad. Andres 5. oktoober 2010, kell 12:19 (EEST)
Aga see küsimustik peaks siis kajastama mingeid kriteeriume tähelepanuväärsuse kohta? Neidsamu, mida mõnede väitel ei saagi kehtestada? Ühesõnaga me jõuame ikka sinna tagasi, et mingisuguseid üldisi reegleid on tarvis. Näiteks allikka nõue oleks päris mõistlik. Sellised argumendid, et "meil on 50 fänni" või "n arv inimesi peab seda tähtsaks" on sisuliselt emotsioonidele mängimine.--Kyng 4. oktoober 2010, kell 11:25 (EEST)
Allika nõue on sine qua non. Me ei tee ju selles kunagi järeleandmisi ega vaidle, kas seda on tarvis. Andres 4. oktoober 2010, kell 18:53 (EEST)
Ma tuletaksin meelde, et üks võimalusi vaidluste vältimiseks oleks tuimalt seesugused väheolulised artiklid ära kustutada. Ivo 4. oktoober 2010, kell 12:51 (EEST)
Kustutamine probleemi ei lahenda, sest kui asi on vaieldav, siis ei lasta kustutada või tõstatakse küsimus ka pärast kustutamist. Näiteks Kompass (portaal). Andres 4. oktoober 2010, kell 18:53 (EEST)
Nii ja kes on see tähtis ombudsman, kes otsustab, et mis on vähetähtis ja millistel alustel see toimuma peaks? S.t kui inimene kuskil südamepõhjas tunneb, et üks või teine artikkel on vähetähtis, siis järelikult teeb ta seda mingite tunnuste põhjal (s.t, administraatorid ei tee seda ju mingi plaani järgi, nagu omal ajal küüditati inimesi mingi arvu järgi (a la 7500 perekonda)?). Aga sellisel juhul peaks ju saama neid tunnuseid, tundemärke kirja panna? Iseasi muidugi kui ei oska. --kanakukk 4. oktoober 2010, kell 13:19 (EEST).
Minu meelest on see just ümberoöördult. Kõigepealt on tunne, ja see ei eelda kriteeriume. Kriteeriumid saab ainult ligikaudu tundega vastavusse viia. Andres 5. oktoober 2010, kell 12:19 (EEST)
Mõne arvates on mingi Hiina vabariigi president väheoluline, mõne arvates on mingi spordiklubi, sportlase artikkel väheoluline. Kõik oleneb sellest, mis valdkond sind huvitab. Kui tõesti ei oska kuidagi spordiklubi/sportlase artiklit parandada või luua, siis ei pea ka seda tegema. Kustutamine ei ole lahendus. Pelmeen10 4. oktoober 2010, kell 13:27 (EEST)
Pole artiklit pole probleemi. Aga sind ilmselgelt see asi huvitab. Osakd siis äkki pakkuda välja mille järgi saab hinnata, kas mingi konkreetne klubi vms on tähelepanuväärne?--Kyng 4. oktoober 2010, kell 15:25 (EEST)
See kas klubi või muu on "tähelepanuväärne" on suhteliselt subjektiivne arvamus. Korvpalliliidu ja Jalgpalliliidu lehelt saab päris palju usaldusväärset infot. Ehk kui on usaldusväärne viide, siis las olla. Minu arvates võiks kõikidel klubidel olla artikkel, iseasi mida see sisaldama peaks. Pealegi ei leidu inimesi, kes neid kirjutaks, aga kui juba kirjutati siis on hästi ja pole mõtet kustutada. Inglise vikis on isegi tugevuselt 9-10 liiga klubidel artikkel (mis siis, et üldine tase on parem). Pelmeen10 4. oktoober 2010, kell 16:16 (EEST)
Jään rahule ka teie otsusega. Suhteliselt raske on kõigel silma peal hoida ning paljud madalama liigade klubide artiklid pole midagi erilist. Suhteliselt raske on Vikipeedia reeglitega kohaneda ning ei mõelnud ka ise kõike läbi. Pelmeen10 8. oktoober 2010, kell 18:42 (EEST)

Niisiis tundub küll, et tuleb eraldi leht teha, sest muidu ei leia enam midagi ülesse, ega praegugi on leidmisega raskusi ja kõike enam ei mäleta ka. Kas see pealkiri võiks olla 'Vikipeedia:Tähelepanuväärsus'? Ja siis koonddaks arutelud siis tolle lehe arutelulehele kokku? Ahsoous 4. oktoober 2010, kell 19:04 (EEST)

Ma olen aastate viisi rääkinud niisuguste reeglite keshtestamise vajalikkusest. Taivo 4. oktoober 2010, kell 19:44 (EEST)
Kui on selline reegel, mis teatud tingimusel lubab artiklit teha, siis olen reegli poolt. Aga ei tohiks teha sellist reeglit, mis teatud tingimusel keelab, sest ikka võib olla ettenägematuid erandeid. Andres 4. oktoober 2010, kell 19:55 (EEST)
Üldjuhul ongi artikli kirjutamine lubatud. Minumeelest on probleem pigem selles, et mis maalt artikli teema pole piisavalt oluline ja seega on ikka keeldu tarvis, mitte luba.--Kyng 4. oktoober 2010, kell 20:48 (EEST)
Luba on tarvis selleks, et saaks mittetähelepanuväärsuse väitele vastu vaielda.
Mis maalt ei ole oluline, seda saab vaevalt ilma eranditeta fikseerida. Andres 4. oktoober 2010, kell 22:43 (EEST)
Vabalt saab. Tõmmata kuskile piir ja kui jääb sellest alla poole, siis ei ole mingeid erandjuhtumeid. Punkt.--Kyng 5. oktoober 2010, kell 15:11 (EEST)
Maailm on erandeid täis. Pelmeen10 5. oktoober 2010, kell 15:37 (EEST)
Muidugi saab seda teha, aga siis me saame tulemuse, mida me tegelikult ei taha. Me tunneme, et asi on tähelepanuväärne, aga oleme varem piiri paika pannud seda arvestamata. Andres 5. oktoober 2010, kell 15:40 (EEST)

Saab ja peaks küll kuskilt maalt püüdma hinnata, mis lugejat huvitab, et kõige üleliigese sisse mitte ära uppuda (üldistamiskunst). Eesti keelt mõistvat inimest võiks ennekõike huvitada Eestiga seotud asjad. Artikkel igast Eesti külast ja näiteks parlamendiliikmest ei tohiks olla põhjenduseks näiteks igast Suriname külast nupukese tegemiseks või kas või iga Suriname parlamendiliikme nime linkimiseks (kui mõne nimetamine kuskil vajalikuks osutub). Kõik maailma külad kindlasti pole tähelepanuväärsed. Samas nupukeste või punaste linkide tegemata jätmine ei tähendaks seda, et külade olemasolu peaks maha vaikima – võib-olla on neid mõnes teises artiklis põhjust loetleda ja kui mõni Suriname küla või parlamendiliige on tuntud ja selle (tema) kohta leidub küllalt asjalikku materjali, saaks artikli ikkagi teha.

Minu meelest klasse, millesse kuulumine tähendaks koheselt artiklit antud nähtuse kohta (pean silmas nupukese või lingi tegemist), peaks olema võimalikult vähe – võõramaa teemade puhul veel vähem. Minu hinnangul Eesti piires külad oleks selline klass küll, aga mitte bussipeatused või näiteks kooli- ja kirikuõpetajad.

Jah, korduvamad juhtumid nagu samused spordiklubid ja nende mängijad, bändid ning muu säärane, mille puhul üldiselt ollakse nõus, et tegu pole tähelepanu väärivate nähtustega, võiks püüda ühte kohta koos rohkem või vähem soovituslike kriteeriumitega kirja saada. Pikne 5. oktoober 2010, kell 17:56 (EEST)

Kui kriteeriumid on soovituslikud, siis minu meelest nad võivad sama hästi olemata olla. Neile ei saa siis apelleerida. Andres 5. oktoober 2010, kell 19:35 (EEST)
Ma küll ei arva, et eesti keelt mõistvaid inimesi peaks tingimata eelkõige Eesti asjad huvitama. Arvan, et mitte millestki kirjutamist ei tohi juba ette ära keelata. Mina tahan küll teiste maade küladest lugeda.
Otsisin mälu järgi mõned vanad arutelud (keegi tahtis neid siin kokku koguda): --Epp 5. oktoober 2010, kell 18:19 (EEST)
Ma ei öelnudki tingimata, vaid et üldistades võiks see nii olla. Eks huve või olla veel spetsiifilisemaidki kui teiste maade külad. Ma ei rääkinudki ette ärakeelamisest; kui näiteks mõni küla on tuntud või tähelepanuväärne, siis kirjutatagu. Minu kaalutlus oli, et miski ei tohiks olla tähelepanuväärne ainult sellepärast, et ta on näiteks (teise maa) küla või bussipeatus. Pikne 5. oktoober 2010, kell 18:31 (EEST)
Minu meelest just vabalt tohib, kui me nii otsustame. Tähelepanuväärsus ongi otsuse küsimus. Andres 5. oktoober 2010, kell 19:35 (EEST)
Üldjuhul pole vaieldavatel puhkudel nii otsustatud, ega? Pikne 5. oktoober 2010, kell 19:59 (EEST)
(Rangelt) soovitluslikud sellepärast, et ka inglise vikis pole minu meelest kriteeriumid ja reeglid lõplikult määravad. Need peaks olemas olema pigem andmaks teada, mida suurem osa toimetajaid õigeks või heaks peab ja pole välistatud, et kui erandjuhul kriteeriumi vastu eksimine ilusti ära põhjendatakse, pole kellelgi ka midagi selle vastu. Pikne 5. oktoober 2010, kell 20:09 (EEST)
Esimesest lõigust ma ei saa aru.
Jah, saan aru. Aga kuidas põhjendada kriteeriumi vastu eksimist, kui kriteeriume endidki pole võimalik põhjendada, vaid nad on kokkuleppelised? Andres 5. oktoober 2010, kell 22:30 (EEST)

Minu arvates võiks läheneda selle nurga alt: kui sul on mingist asjast tähelepanuvääselt detailset informatsiooni, mis vastab Vikipeedia kriteeriumitele ja võiks huvitada laiemat üldsust, siis võiks ju ükskõik, millest kirjutada: ka mingist suvalisest Aafrika külast, kui näiteks on teada ja allikaliselt tõestatav näiteks selle detailne ajalugu lähema paari sajandi jooksul vms. Vähemalt paari-kolme sellist atiklit oleks küll huvitav lugeda ja arvata võib, et ega sellised rohkem tekikski. See oleks siis n-ö mikrotasanil lähenemine (vt mikroajalugu: uuritakse suvalisi lihtinimesi ja püütakse nende elutegevust võimalikult detailselt teada saada, mitte aga asja iseenese pärast, vaid laiemate üldistuste pärast). Ses mõttes võiks lasta kirjutada ka mõningaid küllaltki "marginaalsetel" teemadel olevaid artikleid, mis on märkimisväärselt põhjalikud.

Teine asi on aga selliste artiklitega, mille sisuks on: X on küla riigis Y. Viletsa kvaliteediga ja sisutuid artikleid pole kindlasti juurde vaja. Athanasius Soter 5. oktoober 2010, kell 20:11 (EEST)

Mikroajaloo puhul on natuke problemaatiline see, et tehakse juhuslik valik, mistõttu asjast ei räägita päris tema enese pärast. Aga noh, kui tegu on tuntud juhtumiuuringuga, siis muidugi see teeb andmed oluliseks. See jutt käib eeskätt isikute kohta, külade puhul ma probleemi ei näe.
Küla kohta saab alati rohkem kirjutada, kui see, mis riigis ta on.
Aga selleks, et mingis piirkonnas orienteeruda, on minu meelest vajalik, et kohtade kohta oleksid artiklid. Andres 5. oktoober 2010, kell 22:30 (EEST)
Kohal ja kohal võib ikka väga suur vahe olla. Info, et keset Nigeeriat asub küla X n-i elanikuga (elanike arv võib veel puududa ka), ei aita mul mingit moodi orienteeruda Nigeeria elus-olus. Kui tõesti inimesi huvitavad Nigeeria külade nimed, siis selleks on võimalik luua ilusasti tähestiku järjekorras paiknev nimekiri. Eraldi artikli loomiseks peab minu arvates olema ikka mingi kriitiline kogus allikatega tõendatavat infot olemas.(PS! "Nigeeria" võib siin asendada ükskõik millise teise riigi nimega maailmas, kõik kehtib täpselt sama moodi).--Kyng 6. oktoober 2010, kell 09:53 (EEST)
Olen nõus, et mõnel juhul ei ole mõtet artiklit teha. Näiteks kirjutan praegu Ambelau saarest. Enamiku sealsete külade kohta pole nii palju andmeid, et oleks mõtet eraldi artiklit teha. Kui näiteks küla pole isegi mitte Geonamesis. Küsimus pole üldse mitte tähelepanuväärsuses, vaid andmete olemasolus. Aga kui keegi ikka tahab teada mõne konkreetse küla kohta midagi, kas või elanike arvu, siis on minu meelest lugejale kõige mugavam, kui ta leiab selle eraldi artiklist. See ei välista nimekirjade, tabelite jne koostamist. Andres 6. oktoober 2010, kell 10:31 (EEST)
Ma mõtlen just seda, et kui mõnd küla muu jutu sees, olgu siis Vikipeedias või mujal, mainitakse, siis on lugejal kõige mugavam, kui ta leiaks kõik andmed selle küla kohta, sealhulgas asukoha, eraldi artiklist. See ongi orienteerumine. Peab veel mõtlema. Põhimõtteliselt muidugi võiks piisata ka sellest, kui öelda, et küla asub Ambelau saarel. Elanike arvud on ka teada, aga täpsed asukohad vost mitte. Arvan, et see oleks mugavam kui mingitest nimekirjadest otsima hakata. Andres 6. oktoober 2010, kell 10:37 (EEST)
fakk! lähtugem sellest et kui keegi on mõtetust asjast kirjutanud artikli, miks seda kustutama peaks? oluline on, et info oleks õige. näit osade külade kohta pole netis mitte essugi (no regio kaardilt leiad üles heal juhul), isegi kui on ilgelt vaja mingitki pilti… meil on tegemist interneedusega ja ruumi seal veel on. ja mingist 3 minuti kuulsuset võiks vabalt olla artikkel kui keegi viitsib ainult sed akirjutada, sest äkki on 10 aasta pärast näiteks vaja kellelgi teada kes see Farmi Gabrial oli? (sest mingi tekst on arusaamatu info puudumisel, a kesse mäletab yldse 10 aasta pärast et oli selline meelelahutussaade nagu "Baar" ja sinna otsa veel see Kaarel?) ja pigem olgu suvalisest kylast elementaarne info kui järjekordne pornisait. osasid artikleid ilmselt ei täiendata mitte kunagi, mis sellest siis on? (alguses heideti mulle ette, et 1- lauselisi artikleid ei tohi kirjutada, minu arust, kui see yks lause on korrektne ja informatiivne, andke aga tuld, täiendada saab alati). ÕS ja võõrsõnadeleksikon teile…. silma. ausalt õeldes ma hakkan ära väsima teie sisutuid vaidlusi jälgides, et ma ei viitsi selle kogukonnaga koostööd teha enam. rohkem talupoja mõistust ja vähem… reegleid-ettekirjutusi … ma ei viitsi niimoodi, see pole mõsitlik lähenemine, ise tekitate endale probleeme juurde. ja ma ei räägi sellest et reeglid peaks puuduma, üldised reeglid peavad olema, põhimõtted, juhised, aga kellele on vaja (veel nii tillukese kogukonna puhul nagu eesti wiki on) mingit jäika süsteemi? vabandust, aga minge p...e.--Täitsa Topitav Konn 8. oktoober 2010, kell 18:46 (EEST)
See oleneb Sinust ka, millised inimesed meil siin on. Andres 8. oktoober 2010, kell 20:20 (EEST)

Alustasin reeglite sõnastamisega lehel Vikipeedia:Tähelepanuväärsus. --Andrus Kallastu 9. oktoober 2010, kell 09:00 (EEST)

Ma ei leia, et igast kohast tuleks artikkel ette näha. Küllap orienteerumiseks on ka muud vahendid. Kohanime olemasolu kohanime andmebaasis (KNAB, Geonames) ei tähenda ju iseenesest muud, kui et nimi on kohanimekogujatele teada. Igal metsatukal ja heinamaal võib olla kohalike pruugis eraldi nimi, aga neist me ei tee ju pelgalt nime ja asukoha pärast artiklit, ka suuremast osast taludest mitte. Minu meelest pole reeglina ka võõraste maade külad olulisemad.

Jah, kuskilt on hea alustada kriteeriumitaga, aga need võiksid lähtuda varem aruteludes väljapakutust, mitte hoopis millestki muust. Pikne 9. oktoober 2010, kell 17:05 (EEST)

Tere tulemast Nõukogude Liidu aegsesse komisjoni, mis otsustas lihtinimeste kasuliketest teemadest. Kui mind ei huvita x teema x kohast, ega siis see ei huvita kindlasti kedagi teist. Parem otsustame ise, et mis teisi huvitaks. Me oleme ju jumalad siin.--Kalmer 9. oktoober 2010, kell 19:42 (EEST)
Täitsa õige! Kaua veel võib see fašistlik rõhumine kesta!!! Meil siin teadupärast peab kehtima tõeline vabadus ja anarhia. Ega meil siin mingid intelligents ei ole. Kui inimene ei suuda luua midagi rohkemat kui "Karuperse küla on küla Pärapõrgu maakonnas, Kõige-külmema-sopi vallas" siis vat need on tegijad. Võtke eeskuju.--Kyng 9. oktoober 2010, kell 22:53 (EEST)
Meil tekivad aeg-ajalt vaidlused selle üle, kas üks või teine teema on küllalt tähelepanuväärne, et sellest kirjutada. Reeglite all mõistetakse siin seda, et võiks kirja panna, milles on suudetud kokkuleppele jõuda. Andres 10. oktoober 2010, kell 12:34 (EEST)

Ambelau saare puhul pole ühegi küla kohta piisavalt andmeid, et neist artiklit teha. Asukoht (näiteks koordinaadid) pole kindlalt teada ja mõnel juhul isegi nimi mitte. Minu meelest piisab välismaa asula kohta artikli tegemiseks, kui kas või asukoha saab piisavalt täpselt määratleda. Asulate puhul saab eeldada, et täpsem info on kuskil olemas või vähemalt tulemas. Andres 10. oktoober 2010, kell 12:34 (EEST)

Minu meelest aitab küll orienteeruda see, kui mingit kohta on võimalik nime järgi teada ning kõik selle koha kohta on ühes kohas öeldud. Andres 10. oktoober 2010, kell 12:57 (EEST)

Andrus Raissar[muuda lähteteksti]

Andrus Raissar Sündinud Tartus 15.09.1974. Aastal 1980 kolis perega elama Jõgevale. Aastatel 1989 lõpetas Jõgeval põhikooli ja asus õppima Tartu Kutsekooli 17 ja lõpetas 1992 aastal erialal autoremont. Peale kooli asus tööle Ivar Toominga rallitiimis. Sõjaväeteenistuse läbis aastal 1994 Tallinnas sõjaväepolitsei erirühmas. Peale sõjaväge naases tagasi Jõgevale kus asutas poksiklubi R.H.M. 1996 aastal valititi ta Mister Estoniaks [1], sellel aastal esindas ta kahel suurüritustel Eestit http://en.wikipedia.org/wiki/Mister_World_1996 ja sama aasta oktoobris toimunud Mister Europe 1996. 1998 asutas koos Margus Turuga ansambli 6-Pack mis saavutas samal aastal Eesti aasta TOP lugude seas 2 koha looga "Seest läeb hing".

Artikkel Andrus Raissar. Andres 8. oktoober 2010, kell 13:29 (EEST)

2010 Fundraising Is Almost Here[muuda lähteteksti]

Wikimedia Foundation RGB logo with text.svg

Hello Wikipedians, I am Theo and I am working for the Wikimedia Foundation during the 2010 Fundraiser. My job is to be the liaison between your community and the Foundation. This year's fundraiser is intended to be a collaborative and global effort; we recognize that banner messages which may perform well in the United States don't necessarily translate well, or appeal to international audiences.

I'm contacting you as I am currently looking for translators who are willing to contribute to this project by helping translate and localize messages into different languages and suggesting messages that would appeal to your readers on the Fundraising Meta Page. We've started the setup on meta for both banner submission, statistical analysis, and grouping volunteers together.
Use the talk pages on meta, talk to your local communities, talk to others, talk to us, and add your feedback to the proposed messages as well! I look forward to working with you during this year's fundraiser. If someone could translate this message I would really appreciate it so that everyone is able to understand our goals and contribute to this year's campaign.
Theo (WMF) 20. oktoober 2010, kell 22:50 (EEST)

Võõrkeelsed pealkirjad ja nimed[muuda lähteteksti]

Selline mulje jääb, et väga paljud Vikipeedia kasutajad ei tea, et võõrkeelseid nimesid ei panda kursiivi ning võõrkeelsed pealkirjad käivad samuti püstkirjas ning teksti sees koos jutumärkidega. -- Ahsoous 21. oktoober 2010, kell 17:15 (EEST)

Eks nad inglise vikist kopivad ja on laisad, et ei viitsi ära parandada. Adeliine 21. oktoober 2010, kell 17:17 (EEST)
Peaks kontrollima. Võõrkeelsed nimed ei käi kursiivis, aga pealkirjad võib-olla käivad? Ma ei taibanud tükk aega, et tuleb seda vahet teha. Pealkirjade puhul muidugi kindlasti jutumärgid. Andres 21. oktoober 2010, kell 18:10 (EEST)
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=56 -- Ahsoous 21. oktoober 2010, kell 18:17 (E::::: Jah. Selge.EST)
Arvan, et kaldkirjas pole midagi halba eristamaks kõrvuti olevaid tõlgitud ja tõlkimata pealkirju. Iseasi, kas me kaldkirja kasutamises kokku suudame leppida. Seda küll, et jutumärke kaldkiri tekstis ei asenda. Tablis, nagu näietks siin, kus iga pealkiri on eraldi lahtris, on jutumärgid liigsed (mitte valed), sest neid pole pealkirja muust tekstist eristamiseks tarvis [1]. Pikne 22. oktoober 2010, kell 14:48 (EEST)
Minu meelest võib originaalpealkirja panna sulgudesse kursiivis ilma jutumärkideta, sest ta on siis küllalt eraldatud. Andres 22. oktoober 2010, kell 17:58 (EEST)
Samuti tabelisse. Andres 22. oktoober 2010, kell 18:03 (EEST
See probleem on samatine allikate tsiteerimisega: nt maailmas levinuim tsiteerimistarkvara Endnote (kasutasin kaldkirja:-) sisaldab umbes 3700 erinavat stiili, millest umbes sadat peetakse üldlevinuks. Kas maakeelne Vikipeedia on otsustanud, millist stiili eelistada? Kasutaja Kruusamägi on kusagil öelnud, et ühes artiklis tuleks järgida vaid üht stiili (milline iganes seal domineeriv on). Eks ole sama ka võõrkeelsete pealkirjadega (mitte nimedega!) seniks, kui vaid üht stiili järgida? Minu jaoks on vähemalt pealkirjade kirjutamine kas kaldkirjas või jutumärkides ühtviisi vastuvõetavad (kuniks vaid stiili artiklis järjekindlalt kasutatakse) - mõlema kohta leidub maakeelses kirjakeeles hulgaliselt näiteid. --Vihelik 29. oktoober 2010, kell 07:31 (EEST)
Tsiteerimisstiili suhtes meil kokkulepet pole, ja minu arvates piisabki sellest, kui järgida ühes artiklis üht stiili.
Mis puutub pealkirjade kirjutamisse, siis on meie üldine põhimõte, et tuleb järgida keelekorraldajate soovitusi. Tänapäeval kõik keeletoimetajad neid ei järgi, aga Vikipeedias pole võimalik järgida mingit oma joont, sest see tekitaks vaidlusi, milline see peab olema. Peale selle on Urmas esile toonud, et Vikipeedia ei tohi anda kooliõpilastele, kellelt nõutakse õigekeelsust, halba eeskuju. Andres 29. oktoober 2010, kell 10:08 (EEST)
Koostan just yhe asutuse tarbeks viitamisjuhendit ning minu tähelepanekuid mööda ei ole keelekorraldajatel ses asja mingeid selgeid, järjekindlaid soovitusi, mille alusel vähegi normaalse systeemi saaks yles ehitada. Kõige lihtsam ja mõistlikum lahendus paistab olevat võtta tarvitusele mõni Harvardi systeemi kloon, mäherdused ka Eestis yha laiemalt levivad. (Nt Akadeemia.) Ma ei ytle, et ka Vikipeedia asja tingimata just nii lahendama peaks, aga systeemsetest juhtnööridest on teinekord abi. (Näide.) Pikemas perspektiivis võiks meil siin muidugi ka viitesysteemidest jms akadeemilisest butafooriast artiklid olla, ainult kesse jaksab. --Oop 29. oktoober 2010, kell 11:17 (EEST)
Iga artikli juurest saab võtta lahti tsiteerimise lehe (näide). Selle peaks ka üle vaatama, seal on mingi segadus. Seda saab vist translatevikis muuta ainult? Adeliine 29. oktoober 2010, kell 13:22 (EEST)
See asub siin. Pikne 29. oktoober 2010, kell 20:08 (EEST)

Jõulud[muuda lähteteksti]

Teen üleskutse parandada ja täiendada artikkel Jõulud. Jõulud lähenemas ja üha enam inimesi otsib selle kohta infot. Kusjuures vaadatavuselt on artikkel 6. kohal, meil on aga see artikkel lausa vaidlustatud. Aidake palun korda teha. Ma ei oska kusagilt alustada, aga aitan niipalju kui oskan. --Mona 28. oktoober 2010, kell 23:57 (EEST)

Ma taastasin praegu vanad intervikid; võib-olla tegin valesti. Andres 28. oktoober 2010, kell 23:59 (EEST)
Nikerdan omaette natuke. Äkki saab asja. --Oop 29. oktoober 2010, kell 17:30 (EEST)

Et vältida toimetamissõda (nagu Jõulud neid esile kutsuma kipub), pakun, et artikli välisvasted ja sisu kõige yldisemas mõttes võiks siin avalikult läbi arutada. Probleem selles, et eestikeelne sõna "jõulud" tähistab nii kristlikku kui ka Eesti rahvatraditsiooni pyha. Õigupoolest on tavakasutuses tegemist yhe pyhaga, mil on kaks algupära ning praeguseks vähemalt kolm kombestikku (tegemist on ka kõige kommertsialiseerunuma pyhaga, tarbimiskultuuri tavasid aga ei taha päriselt omaks tunnistada kumbki algne traditsioon).

Mis sellisel juhul vastetega teha? Anonyymsed askeldised on välisvasted tuima näoga ning teiste arvamusest huvitumata inglise Yule'ile suunanud, arvates, et artiklile Christmas peaks vastama Kristlikud jõulud. Samas ei saa ytelda, et Eestis sellist fraasi igapäevaselt pruugitaks. Kui vaadata võrdluseks teisi asjassepuutuvaid keeli, siis soome vikis vastab Christmas'ele Joulu, rootsis-norras-taanis Jul, ning islandis Jól; Yule'i vasted on soomes Yule, rootsis Julblot, norras Yule, islandi ja taani vikides puuduvad vasted sootuks. Seega on neis maades, mis jagavad meiega mittekristlikku jõulutraditsiooni, tunnistatud põhimärksõnaks ikkagi yldine tähendus (mis hõlmab kristlust) ning spetsiifiliselt paganlik traditsioon jäetud kõrvaltähenduseks (mille jaoks on termin ysna värskelt inglisest (tagasi) laenatud).

Sestap arvan, et kui mitte muul põhjusel, siis teiste vikidega yhildumiseks on mõistlik jääda seniste vastete juurde. Kas kristlikest jõuludest peaks yldse eraldi artikkel olema, on vaieldav, ehkki miks ka mitte. Eesti jõulutraditsioonist võiks eraldi artikkel olla kyll, kas või juba materjali rohkuse tõttu. Aga see on pelgalt minu puhtisiklik seisukoht ning enne selle toel tegutsemist tahaksin teada teiste arvamusi.

Mõnes mõttes ideaalne lahendus oleks jätta Jõuludele kaks vastet: nii Christmas kui ka Yule. Aga minu mäletamist mööda oli sellest kunagi juttu Linnaga seoses (kus eesti sõna vastab samuti kahele inglise sõnale) ning praeguseks on sinna ikkagi yksainus vaste jäetud. Nii et ilmselt kaasnesid sellega yletamatud tehnilised probleemid. (Ega ma kah seda ajalugu väga pikalt kaevata ei jaksa.) --Oop 2. november 2010, kell 12:05 (EET)

Jah, kahte intervikilinki ei saa teha. Minu meelest ei ole link Yule-pühale õige, sest neis artiklites on jutt germaanlaste pühadest. Andres 2. november 2010, kell 13:22 (EET)
Ma kaldun Oopis ja Andrest toetama. Et siis jõulud <-> christmas. Taivo 2. november 2010, kell 13:40 (EET)

Kas keegi mingeid mõistlikke vastuargumente ei tahagi esitada? --Oop 5. november 2010, kell 14:21 (EET)

Väga mõistlikke vastuargumente ilmselt ei leidugi, sest võib üpris kindel olla, et enamiku eestlaste ("Harju keskmise") jaoks seostuvad jõulud ikkagi pigem kristliku tagapõhjaga pühaga, millesse on sulanud teatud elemente kunagisest paganlikust pööripäevast ja millest omakorda on välja kasvanud siis tänased kommertspühad. Ehk siis jõulud=christmas. Selge see, et peab mõtlema ka "vähemuste" peale ja ka paganlikest pühadest, Yule'st ja millest iganes tuleks kirjutada, aga esikohal need kindlasti olla ei saa. Athanasius Soter 5. november 2010, kell 17:08 (EET)

MTÜ[muuda lähteteksti]

Kirjutan siia, siis ehk näeb rohkem inimesi kui listis.

Kuna Ivo on ära, Epp pole MTÜ juhtimisest väga huvitatud, teised liikmed minuga eriti ei suhtle, siis ma tunnen, et ajan praegu suhteliselt üksinda mingit asja. Mina saan sellest kahtlemata kogemusi ja mulle pakub see huvi, aga hetkel on MTÜ probleemid hakanud veidi minu põhilist õppetööd segama ja kedagi nagu ei huvitaks, mida ma teen. Wikimediat huvitab väga, oo jaa, nemad tahavad vähemalt iga nelja kuu tagant tegevusaruannet ja saadavad mulle korduvaid rõõmsameelseid soovitusi registreerida ennast erinevatesse listidesse, jälgida teiste chapterite tegemisi ja teha nendega koostööd. Ka Eestis tuleb Maksuametile juba 1. veebruariks esitada kaks deklaratsiooni.

Sellepärast tahaksin ma teha koosolekut. Ma ei ole kindel, kas parem oleks nimetada seda erakorraliseks üldkoosolekuks (üldkoosolek peaks kohe hakkama otsustama liikmemaksu, juhatuse liikmete lepinguid, revidendi valimist jne, samas tuleb needki millalgi ära otsustada) või nn laiendatud juhatuse koosolekuks. Igatahes tahan ma olukorda liikmetega arutada. Kuna kõiki/enamikku liikmeid korraga ühte kohta saada on pea võimatu, olen valmis kokku saama nii Tallinnas kui Tartus. Koosolekut (või mitut) tuleb ka avalikult välja kuulutada, et ka kõik huvilised saaksid tulla MTÜ-ga (ja Vikipeediaga) tutvuma. Kuidas me muidu uusi liikmeid saame.

Palun vastake nüüd kõik midagi, et ma näeks, et te olete seda lugenud. Adeliine 4. november 2010, kell 19:26 (EET)

Mina vastan. Hädasti oleks vaja kedagi, kes tahaks minu asemele juhatusse asuda. --Epp 4. november 2010, kell 19:30 (EET)
Juhatusse ei tule. Revident, nagu yteldud, võin olla. Tõepoolest oleks vaja laiemat koosolekut. Kuna nyyd ei pea kõik koosolijad end ID-kaardiga registreerima, ehk õnnestub veidi rohkem rahvast kohale korraldada. Ainult et kes korraldusega tegeleb? --Oop 4. november 2010, kell 19:41 (EET)
Noh, lugesin. Tallinna piires toimuvale koosolekule aja klappimisel tulen kohale, kandideerima kuskile ei hakka. Aga kas ei oleks mõeldav koosviibimist virtuaalselt korraldada? -- Ahsoous 4. november 2010, kell 20:19 (EET)
Kui Tallinnas, siis püüan kohale tulla. Kui väikest koosolekuruumi kuskilt ei leia, siis võin püüda aidata. Ssgreporter 4. november 2010, kell 20:22 (EET)

Lugesin. Tulen kohale, kui koosolek on Tallinnas ja aeg klapib. Andres 5. november 2010, kell 00:16 (EET)

Olen ka nõus osalema, kui koosolek virtuaalselt ilmavõrgus toimuks. Füüsiliselt ei saa kahjuks kohale tulla.--Vihelik 5. november 2010, kell 03:54 (EET)
Kui asi toimub R-P, saaksin osaleda Tallinnas, E-N aga Tartus. Athanasius Soter 6. november 2010, kell 00:34 (EET)

Tänan neid, kes vastasid. Kuidas te arvate, kas koosolek peaks olema ametlik, päevakorraga, seinale näitamise võimalusega või mitteametlik arutelu sõbralikus õhkkonnas õlleklaasi taga. Minu arvates on vaja mõlemaid. Kui nüüd midagi vahele ei tule, saan praeguse seisuga novembris ja detsembris olla Tallinnas igal nädalal R-P. Adeliine 6. november 2010, kell 18:18 (EET)

Kui Sina leiad, et tarvis on mõlemat, siis teemegi mõlemad. Andres 6. november 2010, kell 21:42 (EET)
Olen nõus osalema Tallinnas, kui aeg sobib. --Juhan121 6. november 2010, kell 18:38 (EET)

Nii. Ssgreporter pakkus wifiga koosolekuruumi alates 11. detsembrist. Pakun välja järgmised kuupäevad: 11., 17. või 18. detsember. Ja see oleks siis erakorraline üldkoosolek päevakorraga ja otsustega (kõik liikmed tunnevad kohustust kohale ilmuda), millele võib järgneda vabam arutelu MTÜ oleviku ja tuleviku teemadel. Ühtlasi võiks selle soovi korral siduda väikese jõuluüritusega (kas võtame ise midagi söödavat kaasa või läheme pubisse vms). Esialgne päevakorra kavand (võite punkte lisada, kommenteerida jne):

  • Sel aastal toimunu
  • Juhatuse ülesannete tutvustamine (raamatupidamine, wikimediaga suhtlemine, eesti avalikkusega suhtlemine, rahastusvõimaluste otsimine, projektide kirjutamine jne)
  • Juhatuse valimine ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimine (tööülesannete, tasu määramine), Ivole ajutise asendusliikme määramine
  • Revidendi valimine, töövõtulepingu sõlmimine(?)
  • Liikmemaksu suuruse ja maksmise korra kinnitamine
  • Järgmise aasta tegevuskava arutamine
  • Uute liikmete tervitamine

Palun kirjutage, milline päev sobib ja kuidas tahate, et see vabam osa välja näeks (arutamine, jõulumeeleolu, pubi, ...). (Kasutaksin meelsamini üldise arutelu asemel listi, sest mtü asjad ei tohiks väga Vikipeediasse ronida, aga siin vist näeb rohkem inimesi. Edaspidi, kui Ivo on tagasi või ta annab mulle õiguse listi uusi liikmeid lisada, tahaksin eeldada, et kõik liikmed loevad listikirju.) Adeliine 15. november 2010, kell 15:00 (EET)

Kuidas koosolek läks?
MTÜ vikis on nüüd üleval ka koosoleku protokoll. Leitav näiteks dokumentide lehelt. Adeliine 3. jaanuar 2011, kell 13:28 (EET)

Kas vasakul tulbas Annetuste lingi all võiks olla ka link MTÜ vikile? Pärast MTÜ loomist on inimesed hakanud MTÜ poole pöörduma oma küsimustega Vikipeedia kohta. Isegi kui nad ekslikult peavad MTÜ-d Viki sisu eest vastutavaks, saavad nad oma küsimustele vastused. Enne ei osanud nad kellegi poole pöörduda, nüüd muutis MTÜ asja neile mõistetavamaks. Adeliine 9. jaanuar 2011, kell 18:00 (EET)

Seal võiks olla "Kontakt" või midagi taolist. Andres 9. jaanuar 2011, kell 19:36 (EET)
On selline leht nagu Vikipeedia:Kontakteeru meiega. Seal on kirjeldatud, kuidas Vikipeedias suheldakse (arutelulehed, üldine arutelu, kasutaja arutelu, e-mail kasutajale, OTRS). Kas lisada sinna MTÜ alajaotus? Adeliine 9. jaanuar 2011, kell 20:08 (EET)
Võib küll. Andres 9. jaanuar 2011, kell 20:17 (EET)
Panin nüüd selle lingi sinna vasakule, aga tekst "Ühendustvõtmise lehekülg" on imelik. Translatewikis saab seda ilmselt muuta, kes oskab? Adeliine 9. jaanuar 2011, kell 21:05 (EET)
Aga muuda siis ka lehekülge MediaWiki:Contact -- Ahsoous 9. jaanuar 2011, kell 21:35 (EET)
Selles asi ongi, et seda lehte meie vikis olemas ei ole. See sõnum tuleb kuskilt mujalt. Adeliine 9. jaanuar 2011, kell 21:56 (EET)
Minu meelest peaks see tarkvara küll nii töötama, et kui kohalik leht on olemas, siis kasutatakse nimelt seda. Ahsoous 9. jaanuar 2011, kell 22:19 (EET)
Jah. --WikedKentaur 9. jaanuar 2011, kell 23:47 (EET)

Kakskeelsus[muuda lähteteksti]

Kas Vikipeedia toetab kahte riigikeelt?

Kopeerin siia lühikese arutelu lehelt Arutelu:Pronkssõdur, ehk on siis arutelus rohkem kaasarääkijaid.

"Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллина;"

Miks vene keeles???
Kui vene keeles, siis ka kõikvõimalikes teistes keeltes.
Kõrval on ju viited teistes keeltes artiklitele.
193.40.5.245 5. november 2010, kell 13:49 (EET)
Kui rääkida ametlikust nimest, siis ka venekeelne nimi oli ametlik. Andres 6. november 2010, kell 11:02 (EET)
Eks näiteks teater "Estonia" venekeelne nimi oli ka ametlik nimi, nii et sinna ja kõigile teistele veneaegsetele asutustele ja asjadele tuleks ka venekeelsed nimed juurde panna. 193.40.5.245 6. november 2010, kell 16:11 (EET)
Võib-olla tulekski. Igal juhul ei tähenda see, et peaks panema kõigis keeltes. Andres 6. november 2010, kell 16:20 (EET)

No mis jutt see siis nüüd on? Vikipeedial ei saa olla poliitilisi seisukohti. Aga Eesti NSV-s oli ka vene keel ametlik keel. Andres 6. november 2010, kell 21:49 (EET)

Vene keele Eestis - ka okupeeritus - ametlikuks keeleks tunnistamine on vägagi poliitiline seisukoht. 193.40.5.245 23. detsember 2010, kell 22:13 (EET)
Minu meelest see on faktiküsimus. Minu teada oli, aga võib-olla ma eksin. Andres 23. detsember 2010, kell 22:59 (EET)

Sama teose korduvast viitamisest[muuda lähteteksti]

Inglise vikis on kasutusel niisugune mall. Kas oleks võimalik see siia üle tuua? Või on meil midagi niisugust juba olemas? Või ehk on võimalik luua midagi analoogset (tehniline lahendus võimalikult hõlpsalt ühe allika erinevatele lehekülgedele viitamiseks)? --kanakukk 9. november 2010, kell 11:08 (EET).

Miks <ref name="nimi">Korduv viide</ref> ja seejärel <ref name="nimi" /> panemine vajalikesse kohtadesse ei sobi?--Kyng 9. november 2010, kell 13:41 (EET)
Kui mul on tarvis viidata Eesti Entsüklopeedia lehekülgedele 13, 94, 238, 5782, siis ma peaks tegema neli erinevat viidet (ref name="EE_13", "ref name="EE_94", ...).
Minu meelest oleks otstarbekas, kui ma saaks juba ref name elemendi parameetrites niisuguse asja ära märkida. Näiteks loon viite <ref name="Arhipelaag">A. Solženitsõn, Gulagi arhipelaag. 1.-2. osa: kirjandusliku uurimuse katse. Tallinn: Eesti Raamat, 1990 (Tartu: Tartu trükikoda)</ref> ja teksti sees lisan viite elemendile <ref name="Arhipelaag"> lehekülje parameetri <ref name="Arhipelaag" p=66>. Lõpptulemusena näeb kasutaja viidetes niisugust kirjet, kuhu on lisatud lk 66 või kui on rohkem viiteid, siis eraldi real "Solženitsõn, lk 109" jne. See nüüd ei ole päris see, mida too en-wiki mall endast kujutab, aga probleemi olemust selgitades niisugune idee tekkis. --kanakukk 9. november 2010, kell 14:06 (EET).
Kui on tarvis viidata ühes raamatus vms eri kohtades eri lehekülgedele, siis olen mina kirjutanud raamatu lõiku kirjandus ja pannud viited stiilis "Autor(id), lk" mõnikord ka pealiri vms kui samalt autorilt mitut raamatut kasutan. Näiteks IS-2. Ilmselt pole päris see lahendus, mis sina otsid, aga töötab minu arust.--Kyng 9. november 2010, kell 15:04 (EET)

Fundraising needs translations![muuda lähteteksti]

Hi Everyone!

Sorry for the English, anyone who is able to translate is welcome (and encouraged). Speaking of translations! This is a brief note looking for any help you can give in doing some quick translations for the 2010 Fundraiser. You can see the requests at the Meta translation page. The fundraiser starts a week from today (Monday November 15th) but we will be going up to 100% This Friday for testing throughout the weekend. Translations of the letter from Jimmy Wales and and the "core messages" are especially important and sadly we do not yet have Estonian translations of the new letter or the new text strings. Please let me know if you have any questions! Schapman 9. november 2010, kell 19:51 (EET)

Kuidas muuta teema avalikuks?[muuda lähteteksti]

Tere!

Kirjutasin hiljuti eesti keelse kokkuvõtte ühe poliitiku kohta. Nüüd on aga seal teade, et puuduvad viited. Lisaks sellele ei anna Google otsing selle isiku Vikipeedia vastet.

Kuidas probleem lahendada! Vabandan, kui teemat on juba käsitletud, kuid ei suutnud seda leida.

Kõige paremat,

Ivor Onksion

Vaata Vikipeedia:Viitamine. Google'iga oli mul ühekorra sama lugu, enne läks jupp aega mööda kui artiklit otsingus näitama hakkas.--WooteleF 15. november 2010, kell 14:07 (EET)
Internet on oma olemuselt väga mahukas ja uute lehekülgede registreerimine võtabki aega. Küllap juba mõne nädala pärast on ta otsijale leitav. --kanakukk 15. november 2010, kell 14:27 (EET).

Pikse poolt mahavõetud fotod[muuda lähteteksti]

Mis õigusega võtab Pikne siin fotosid maha?! Lisaks ilma ette hoiatamata. Viimane oli Theodor Petai - pildistatud mehe vanusest on selgelt näha, et foto on umbes 100 a tagasi tehtud. Ilmne omavoli! Amherst99 16. november 2010, kell 13:18 (EET)

Administraatori õigusega. Mina leian, et Pikne võtab pilte maha vaid põhjendatud juhtudel.--WooteleF 16. november 2010, kell 13:26 (EET)
Aga kas poleks mõtet kaaluda Pikselt administraatori õiguseid ära võtta (kui ta oma võimu kuritarvitab)... --Juhan121 16. november 2010, kell 13:36 (EET)
Aga kui ei kuritarvita, siis pole nagu mõtet. Hea, kui keegi piltidega tegeleda viitsib.--Kyng 16. november 2010, kell 13:39 (EET)
Pöördusin sinu poole ja eeldasin, et sa ei tea piltide staatuse kohta, kui sa poolteist kuud vastanud polnud. Selgitasin pärast kustutamist kirjatsi ka Juhanile, kellelt said osa pilte, millised andmed peaks pildi juures olema.
Kui see pilt on 100–80 aastat tagasi tehtud, ei pruugi olla autori surmast 70 aastat möödunud ja pilt võib olla endiselt autoriõigusega kaitstud. Selle pildi autor, nagu aru saan, on emb-kumb vendadest Parikatest (küll jah, taasüleslaaditud versioonil pole all vasakul olev vesimärk enam loetav) ja seega on pilt autoriõigusega kaitstud. Pikne 16. november 2010, kell 15:27 (EET)
Leian, et Pikne on käitunud õigesti, nii, nagu administraator käituma peakski. Enne hoiatab, siis annab piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks. Taivo 16. november 2010, kell 16:46 (EET)
Hoiatamisel tuleb ka veenduda, et adressaat on teate kätte saanud. Kasutaja aruteluleht ei ole teate jätmiseks kuigi hea koht, kui kasutaja külastab Vikipeediat harva. Andres 16. november 2010, kell 20:29 (EET)
T. Petai pildi autori kohta pole mingeid andmeid, olen ise autori nime taga ajanud. Ma meelsamini seda diskussiooni enam ei jätka. Amherst99 16. november 2010, kell 19:47 (EET)
Oot-oot, kui pildi autor pole teada, siis peab vaatama, kas pilt on varem avaldatud. Kui ta on avaldatud, siis peab vaatama, kas avaldamisest on 70 aastat möödas. Ja kui pilt on tellitud, siis võib-olla õigused tellijal, mitte piltnikul. Kas see Parikaste piltide kohta ei käi? Andres 16. november 2010, kell 20:29 (EET)
Parika foto (vt varasem kommentaar) suhtes olen nõus. Aga kunstnik Otto Tammeraid oma piibukollektsiooniga või Poska kuju tegemas - nende fotode autoreid on võimatu tuvastada ja nad on avaldatud Tammeraidi sugulaste loal. 70 a surmast - meie ajalooga kursis olevad inimesed teavad, et omandiõigust Eestis polnud v oli sassis aastakümneid. Viki elulugudest näha, et suur osa eesti meeselanikkonnast hävines. Paljudel on võimatu tuvastada surmakuupäevagi. On mehi, kelle NKVD toimikus on mitu mahalskmiskuupäeva. Osa surmakuupäevi mõtles NKVD lihtsalt välja. Mis ajast me seda 70 a arvestama hakkame? Kas nende sugulasi on üldse alles - isegi see on küsitav. Sellistes tingimustes lasub ka sugulastel kohustus häält tõsta, kui kellegi autoriõigusi on rikutud. (Sel juhul tuleb loomulikult fotod maha võtta.) Ameerikas on hoopis teine taust ja seal on kerge vastavaid (ka Viki) reegleid kehtestada ja järgida. Amherst99 16. november 2010, kell 20:40 (EET)
Ameerikas on lihtsalt intellektuaalset omandit puudutavad õigusaktid teistsugused. 70 aastat hakatakse arvutama surmale järgnenud 1. jaanuarist. Ehk kui keegi suri 1941. aasta kesksuvel, siis autoriõigused tema teostele lõppevad 1. jaanuaril 2012. Kui autoreid on võimatu tuvastada, siis pole sugulaste loast mingit kasu ju.--WooteleF 17. november 2010, kell 03:30 (EET)

58%[muuda lähteteksti]

Viimaste muudatuste alguses on "58%" ja "80 000". Mis see tähendab? Andres 17. november 2010, kell 12:03 (EET)

Järjekordsest tuhandest artiklist (79 000 artiklist 80 000 artiklini) on 58% olemas. --Metsavend 17. november 2010, kell 12:13 (EET)
Mõtlesin praegu sedasama hakata küsima :P -- Ahsoous 17. november 2010, kell 17:33 (EET)
Siis võiks seal vasakus servas 79 000 ka olla, muidu võib eksitav olla natuke. Adeliine 17. november 2010, kell 17:38 (EET)

Milleks selline, raskesti mõistetav ja kehva välimusega, asi tarvilik on? --kanakukk 17. november 2010, kell 19:11 (EET).

Jimbo Walesi pilt[muuda lähteteksti]

Jimbo Walesi pilt on nii suur, et varjab artikli pealkirja ära. Andres 21. november 2010, kell 19:30 (EET)

Kuidas ta varjab? Lükkab lihtsalt allapoole. Ja bänneri saab ristile vajutades ära peita. Adeliine 21. november 2010, kell 19:42 (EET)
Mul ronib kiri üle ääre pealkirja peale. Andres 21. november 2010, kell 20:09 (EET)

Fundraiser Update[muuda lähteteksti]

Greetings Wikimedians! Sorry for the English, anyone who is able to translate is welcome (and encouraged). The 2010 Fundraiser is live and has greatly benefited from all the contributions from our translators. Throughout the fundraiser there will continue to be a need for help with translating and localizing messages. Currently, the core messages need to be updated, as there have been recent additions to the request. You can find all translation requests at the translation hub on meta and you can follow the progress of the fundraiser in real time by tracking the fundraiser statistics. Also for those of you who haven't already, you can subscribe to the translators-l mailing list for all new requests and major changes. Many thanks for your help in truly making this a global fundraiser that you can edit. SChapman

Kontstantin Pätsi foto[muuda lähteteksti]

Vana ajalehefoto Konstantin Pätsi artiklis http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts tuleks asendada uue ja heakvaliteedilisega, mis on presidenti väärt. Seda on hea tahtmise juures kindlasti võimalik teha, nii et autoriõiguse põhimõtteid ei rikuta. Praegune variant on lihtsalt nutune. Amherst99 28. november 2010, kell 13:43 (EET)

Kuidas saada võru vikis annetusteriba omakeelseks?[muuda lähteteksti]

Väike küsimus võru vikist. Kas keegi eesti viki rahvast oskaks öelda, kuidas saada võru viki pealehe annetusteriba (appeal from Jimmy Wales) omakeelseks? Kuidas see eesti vikis on õnnestund? (See annetusjutt, mis lingile klõpsates tuleb, on juba tõlgitud, aga pealehe link ise püsib visalt inglise keeles.)--Võrok 2. detsember 2010, kell 11:54 (EET)

Eesti vikis on eelmise aasta tõlge, mis on kunagi varem selle aasta sõnumisse kopeeritud. Mulle tundub, et see aasta ei olda lihtsalt uute tõlgete sõnumitesse kopeerimisega enam nii usinad – seda tööd peaks nüüd paari vabatahtliku admini asemel tegema peamiselt palgalised kaastöölised. Küllap tuleks kannatust varuda või siis mõnele meta adminile kurta, et asi viibib. Pikne 2. detsember 2010, kell 21:00 (EET)
Seda saab teha siin[2].--Vihelik 2. detsember 2010, kell 22:09 (EET)
Kes on palgalised kaastöölised? Alts 2. detsember 2010, kell 22:28 (EET)
Antud sõnumid on siin juba tõlgitud.
Natuke teises mõttes kaastöölised – need kes töötavad sihtasutuses, nagu tegelane, kes pisut ülalpool tervitab. Pikne 2. detsember 2010, kell 22:54 (EET)
Tänud! Juba töötab!--Võrok 7. detsember 2010, kell 02:52 (EET)

Ortograafiast leheküljel faili üleslaadimine[muuda lähteteksti]

Litsentside rippmenüüs on mistahes õigekirjutus mis tahes. --kanakukk 3. detsember 2010, kell 18:24 (EET).

ÕS näebki ette "mis tahes". Andres 4. detsember 2010, kell 02:16 (EET)
Jah, aga faili üleslaadimise lehel on ta vääral kujul. --kanakukk 4. detsember 2010, kell 13:31 (EET).
Parandasin. Adeliine 4. detsember 2010, kell 13:40 (EET)

Vikerraadio "Huvitaja"[muuda lähteteksti]

Helistas mulle Veiko Tamm, kes teeb Vikerraadios "Huvitaja" saadet ja küsis, kas keegi saaks neljapäeval minna saatesse Vikipeediast rääkima. Mina ise ei saa, kuna ei saa kuidagi neljapäeval Tallinnas olla. Saade algab hommikul kümnest, umbes kolmveerand peaks kohal olema siis. Palun andke teada, kes saab, siis saan talle öelda. Adeliine 4. detsember 2010, kell 18:53 (EET)

Mina ei saa. --Epp 5. detsember 2010, kell 00:02 (EET)
Võib-olla õnnestub end vabaks korraldada, aga praegu veel ei tea. Andres 5. detsember 2010, kell 11:19 (EET)
Andres, mulle väga meeldiks, kui Sul oleks võimalik. Kas saad täna õhtuks teada? Adeliine 6. detsember 2010, kell 13:06 (EET)
Kuulake siis kõik neljapäeval kell 10.05 Vikerraadiot, Andres räägib tarka juttu :). Adeliine 7. detsember 2010, kell 09:56 (EET)
Hmhm, kahju, õigel ajal siia ei piilunud... Kas on neil kuskil mingi saatearhiiv? --Mmh 13. detsember 2010, kell 02:33 (EET)
Peaks olema siin. --Epp 13. detsember 2010, kell 02:38 (EET)
Kuulata 06:07 kuni 18:05 ja 20:57 kuni 38:40 http://heli.er.ee/helid/1457221.mp3 suwa 23. detsember 2010, kell 20:19 (EET)
Juba vahepeal ise leidsin, aga aitäh, ja palun vabandust, et ma jälle kiiremini kirjutasin kui mõtlesin. --Mmh 13. detsember 2010, kell 02:40 (EET)
Siis, kui ma seda artiklit õhtulehest lugesin 2006ndal aastal, kus võrreldi Vikipeediat ja Britannicat, siis leiti Britannicast 8 faktiviga ja Vikipeediast 6 iga 40 artikli kohta :D. Aga võib-olla oli tema mingi uuema infoga kursis, kus Vikipeedia oli veel vähendanud vigu. Alts 13. detsember 2010, kell 17:39 (EET)
Huviga kuulasin. Aga loodan, et ei lähe nii, nagu seal arvamust avaldati, et meie MTÜ võiks palgata mõne emeriitprofessori ajakohastama eestikeelse Viki olemasolevaid artikleid - nii 3-4 tundi päevas mingi raha eest.--Rünno 21. detsember 2010, kell 19:53 (EET)
Ei lähe. Aga võib-olla võiks mõnele pensionärist õpetajale arvuti osta või midagi sarnast. 193.40.239.25 21. detsember 2010, kell 21:42 (EET)
Võimalik, et mingi professionaalne toimetuslik element ei olekski nii halb. Samas üks emeriitprofessor ei jõuaks kõike ja ei oleks ka kõiges pädev. Siit justkui võiks järeldada, et rohkem erinevaid inimesi palgale? Aga see hakkaks neelama vabatahtlike töö arendamiseks mõeldud raha, võib mingil hetkel ka kõige heade kavatsuste vastu töötama hakata ja pealegi poleks vist päris kooskõlas vikipeedia põhimõtetega. Ma ei näe, kuidas pensionil õpetajale arvuti ostmine väga palju targem oleks. Pealegi, kui inimene jõuab pensionile minna, ilma, et arvutit kasutama oleks õppinud, siis jah.. pensioni ealisel seda asja õppida on üsna raske. Mingisugusele professionaalsele toimetamisele võiks mõelda siis, kui oleks plaanis välja anda mingi kogumik fikseeritud sisuga artikleid, nagu seda inglise keeles tehtud on, aga sinna on meil veel pikk tee minna.--Kyng 21. detsember 2010, kell 23:58 (EET)
Professionaalne toimetuslik element oleks muidugi hea (eks meil praegugi seda pisut ole). Aga palkamine ei lähe, sest see tekitaks vabatahtlike seas pingeid (mille poolest mina halvem olen, et mulle ei maksta?). Tähtsam on võimalikult lai kandepind.
Arvutitega on see häda, et nad on ükskord omadega õhtal ja nad tuleb välja vahetada, pensionäril ei pruugi aga raha olla. See oli lihtsalt üks mõte. Andres 22. detsember 2010, kell 01:24 (EET)

Kui üldse kunagi tahetakse mingi tõsiseltvõetava eestikeelse Vikipeediani jõuda, siis tuleks praegune Juku arvutis kasvanud mälumängurite toimetus välja vahetada oma eriala asjatundjatega. --194.150.65.46 22. detsember 2010, kell 00:08 (EET)

Asjatundjad on teretulnud. Seda me ootamegi, et nad tuleks. Andres 22. detsember 2010, kell 00:24 (EET)


Jutt oli välja vahetamisest. Tõrvatünni pole mõtet mett peale valada. See ei paranda maitset. --194.150.65.15 22. detsember 2010, kell 22:20 (EET)

Keelata kõigil senistel toimetajatel toimetamine? Vikipeedias ei saa seda teha. Ja ei saa ka inimesi käsu korras paika panna. Aga kui on rohkem asjatundlikke inimesi, siis on igaühel suurem võimalus keskenduda sellele, mida ta kõige paremini oskab. Muide, oma eriala tundmisest ei piisa, et entsüklopeediat hästi kirjutada ja toimetada. Andres 22. detsember 2010, kell 22:30 (EET)


Lihtsalt nendel, kes toimetamise asemel modendusega tegelevad tuleb asuda oma võimetele vastavaile karjääripulkadele. Kas järgnev üllitis on meie esitoimetajate meelest tõesti hästi kirjutatud-toimetatud: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ottar_H%C3%A5logalandist&action=history See on ju meie hiilgavaimate tippude looming. Mis siis on hea toimetaja kriteerium? Et on end võimalikult vara vikipeediasse annetajate raha eest tiksuma sättinud või?!

Vikipeediat teevad vabatahtlikud. --Epp 23. detsember 2010, kell 04:17 (EET)
Vikipeedia toimetajad ei saa toimetamise eest mitte mingit raha. Mis on karjääripulgad? Administraator ja bürokraat? Ka nendega ei kaasne mingit tasu. Toimetaja ametit meil ei ole, vaid seda võib igaüks teha.
Vikipeedia artiklid on ühislooming. Artiklid, millega enam-vähem rahul ollakse, on ära märgitud kui eeskujulikud või head artiklid. Neid on meil mõnikümmend, seega väga väike osa artiklite üldarvust. Head artiklid ei sünni tavaliselt ühe inimese töö viljana, vaid ühistööna. See võimaldab saada paremaid artikleid, kui ühe autori ja ühe toimetaja koostöös võiks sündida.
Artiklid on erinevas valmimisjärgus. Mõnes artiklis on lühidalt kirjas tähtsamad faktid, mõnes on põhjalikum esitus. Mõni on viimistletud, mõni vajab lihvimist. Artikkel, millest praegu juttu on, on lühike ja kokkuvõtlik; seda saab kindlasti täiendada palju pikemaks. Ka sõnastust annab lihvida: praegu kordub sõna "ta". Edasine töö selle artikliga on kõigile avatud. Kui artiklit põhjalikumaks muuta, siis on lihtsam ka stiili parandada.
Mis on modendus? Kommenteerimine? Minu arvates on see osa toimetamisest. Toimetaja ei jõua kõigi artiklite kõiki puudusi ise parandada. Selleks on toimetajaid liiga vähe. Aga puudustele tähelepanu juhtimisest peaks ju abi olema. Andres 23. detsember 2010, kell 09:27 (EET)

Ma ei ründa siin Andrest ega Wooteled vaid teie toimetuses valitsevat vaimsust. Sama häda valitseb ka teistes eestikeelsetes foorumites, sest foorumitasemel ajaviiteks see eestikeelne vikipeedia on ju mandunud. Isegi eesti heliloojate kohta leiab saksa või inglise keelses vikis paremat infot. Teil siin käib lihtsalt mingi teraapiarühma moodi tegevus. Kõik tõttavad oma võimu näitama ega viitsi ise midagi korralikult lõpuni teha. Heaks näiteks on Taivo ja Ahsoous'e suhted. Loe vikit nagu Õhtulehte ja tuju jälle hea.

"Ründan ... teie toimetuses valitsevat vaimsust." - Aga miks te ootate, et keegi teine kõrvaldab need puudused, millele osutasite? Te võite ju ise täiendada eesti heliloojate artikleid selle parema infoga, mida saksa- või ingliskeelses vikis leidsite. Siis ei ole vaja kedagi rünnata, vaid võite omaenda vaimsusega rahule jääda. Soliidne on ka oma kommentaarid allkirjastada, milleks on vaja vajutada neli korda lainemärki. Ssgreporter 23. detsember 2010, kell 00:51 (EET)
Kas oleks võimalik korraldada nii, et koos töötavate inimeste vahel ei tekiks hõõrumisi, pingeid ja konflikte? Vikipeedia tegemisega kaasneb frustratsioon, sest igaüks leiab, et teised teevad nii, nagu tema arvates ei peaks tegema. Inimesed ei suuda alati külma närvi säilitada. Igatahes ei ole ilma aruteludeta võimalik lahkarvamustest üle saada.
Vikipeedia toimetaja tegeleb tavaliselt kahe asjaga: kirjutab-toimetab ise ja vaatab üle teiste tehtut. Ühte neist saab teha ainult teise arvelt, samuti saab ühte artiklit kirjutada ainult teiste arvelt. Üks inimene ei saa niikuinii ühtki artiklit päris lõpule viia, aga ka põhjalikult tegelda ei jõua (tagasihoidlikult öeldes) kaugeltki kõigi artiklitega.
Saksa ja inglise vikis on palju rohkem tegijaid. Vahe tuleb sellest. Mida väiksem viki on, seda juhuslikum on teemade kaetus, sest tegijaid on vähem ja kõike korraga ei jõua. Selleks et kõik olulised teemad oleksid enam-vähem korralikult avatud, peaks minu hinnangul viki olema umbes kümme korda suurem. Praeguse tegijate arvu juures võtab see aega umbes viiskümmend aastat. Kui tegijaid oleks kümme korda rohkem, siis umbes viis aastat. Kui sada korda rohkem, siis pool aastat. Nii et asi ei parane enne, kui Vikipeedia tegemine muutub massiliseks.
Minu meelest ei ole võimu näitamine meil levinud. Mida siin näidata, kui inimestel on ühesugune võim. Andres 23. detsember 2010, kell 09:27 (EET)
Anonüümse kasutaja jutus on samas paljugi õigust. Eestikeelses Vikipeedias on konfliktid kerged tulema. Aga minu meelest on see kõikidele vikidele ühine, eks igaüks arvab, et just tema kirjutatu on kõige õigem. Meie viki väiksuse tõttu aga puutuvad toimetajad omavahel rohkem kokku ja väikestel hõõrumistel on võimalik akumuleeruda juba tülideks. Sinna pole aga miskit parata, kellelgi toimetamist keelata ei saa. Aitaks ehk uute kaastööliste lisandumine. Adminnina võib mu seisukoht olla erapoolik, kuid võimu kuritarvitamist ma Vikipeedias ei ole küll eriti kohanud. Artiklite toimetamisel on kõik võrdsed.--WooteleF 23. detsember 2010, kell 11:22 (EET)
Ma arvan, et siin on üks põhimõtteline viga: ei saa rääkida "Vikipeedia toimetusest" või selle vaimsusest, sest puudub igasugune keskne toimetus. On vaid suhteliselt lõdvalt seotud vabatahtlikke ühendus. Olen kuulnud, et näiteks saksa ülikoolides võivad professorid üksteise tööde üle nii tõsiselt vaidlema minna, et kaklus pole enam kaugel. Pärast juuakse baaris sõbralikult õlut. Eestis võtab igaüks kriitikat oma töö suhtes isikliku solvanguna. Tõsi, eestikeelses Vikipeedias on palju tööd teha, aga sellest mandumise jutust ei saa ma hästi aru. Justkui võiks arvata, et kunagi olid siin asjad palju paremas seisus ja nüüd on kõik alla käinud. Oskab keegi seda seletada mulle?--Kyng 23. detsember 2010, kell 12:31 (EET)
Igaüks ei võta Eestis (ja ka eesti Vikipeedias) kriitikat isikliku solvanguna. Muidu Kyngiga nõus. Andres 23. detsember 2010, kell 19:58 (EET)
Ma mõtlesin, et loen enne kui siin miskit kirjutama hakkan. Nii ma loodan, et Taivo minu peale pikka viha ei pea, sest me tunneme üksteist juba vähemalt 25 aastat. Iseenesest enda koha pealt oskan küll öelda, et aeg-ajalt solvuda ma ju võin, aga kriitikassse suhtun ikka nii, et miskit seal taga ju peab olema. Seda tean ma väga hästi (ja hoiataks ka teisi) et diplomaat ma ei ole ja seda minust ka mitte iialgi ei saa. Usun, et eestikeelne Vikipeedia on täiesti elujõuline ja ta on juba praegu PARIM eestikeelne entsüklopeedia. Ja kõik see on tegelikult tänu Andresele. -- Ahsoous 23. detsember 2010, kell 20:08 (EET)

Häid jõule (ja ka jõulurahu) kõigile! -- Ahsoous 23. detsember 2010, kell 20:52 (EET)

Editor Appeals Need Translations[muuda lähteteksti]

Hi everyone! Sorry for the English, anyone who is able to translate is welcome (and encouraged). Translations are very important to the 2010 fundraiser and those of you who have contributed have done great work. We still have a long way to go though and will continue to need your indispensable skills. Currently, the appeals from Wikipedia editors Kartika, Liliaroja, Abbas and Joan Gomà need to be translated and localized. Also some core messages need to be updated for certain languages. You can find all translation requests at the translation hub on meta and you can follow the progress of the fundraiser in real time by tracking the fundraiser statistics. Also for those of you who haven't already, you can subscribe to the translators-l mailing list for all new requests and major changes. Many thanks for your help in truly making this a global fundraiser that you can edit. schapman

Artiklite ümbersuunamine[muuda lähteteksti]

Kas artiklite ümbersuunamine ei peaks ainult toimuma "teisalda" nupu kaudu, muidu kaob artikli ajalugu jne? Ehk kui koht, kuhu soovitakse artikkel teisaldada juba sisaldab mindit teksti, siis tuleks see enne kustutada. Hetkel meenus G4S Eesti Korvpalli Meistriliiga --> Korvpalli Meistriliiga. --Pelmeen10 9. detsember 2010, kell 22:15 (EET)

Jah, muidugi. Andres 9. detsember 2010, kell 23:06 (EET)
Kustutage siis Korvpalli Meistriliiga (ainult see 1 leht, mitte arutelu ega midagi muud), teen asja korda. --Pelmeen10 10. detsember 2010, kell 16:31 (EET)
Korras. Pikne 10. detsember 2010, kell 17:25 (EET)

Toetuste kaasamine ja projektide kirjutamine Vikipeedia laiendamiseks[muuda lähteteksti]

Tekkis selline mõte, et võiks nt Avatud Eesti Fondile (Noortefond) kirjutada projekti, et toimuks artiklite kirjutamise võistlus, mis on suunatud noortele (eriti õpilastele ja tudengitele). Eelnevalt muidugi võiks kokku leppida, millised artiklid on vaja kirjutada - need peaks olema seotud ka siin lehel esitatud teemadega. Hiljem siis toimuks avalik hääletamine ja selgitataks välja u 10 parimat artiklit. Autorid, kes iga artikliga on enim vaeva näinud, saaksid auhinnaks nt 50 eurot.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Teilolondon (arutelukaastöö) .

Väga hea mõte. Auhinnata võiks ka tublimaid toimetajaid ehk siis ka neid, kes kehvas seisus artiklite heale tasemele viivad.--Kyng 24. detsember 2010, kell 14:01 (EET)
Neid artiklikirjutamise võistlusi on meil ka enne olnud ja tuleval aastal tuleb kah esialgsete plaanide järgi veel 2 tükki aga ei aitaks selline üritus kohe kindlasti midagi "plahvatuslikult kasvatada" (kes natuke eelnevate võistlustega kursis on, saab sellest hästi aru, et pole kuskilt võtta kümneid ja sadu inimesi, kes sellest osa võtta sooviksid) ning kooliõpilaste tarvis on meil "Vikipeedia koolides" projekt (ning isegi ülikoolitudengid suudavad nigelaid artikleid vorpida, ärme õpilastest veel räägigi). Ning auhinnad siin väga suurt rolli ei mängi – näiteks IT-võistluse auhinnafond oli ca 21 000.- Ivo 24. detsember 2010, kell 14:15 (EET)
Kas väidad siis, et IT-võistlusest polnud suurt midagi kasu? Millised on need võistlused, mis 2011 aastal tulevad Teilolondon 24. detsember 2010, kell 14:40 (EET)
Plaanide järgi tuleks 2 riiki, mille kohta võistluse korras artikleid koguma hakkame. Vaata ka: Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus. Ivo 24. detsember 2010, kell 16:36 (EET)

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Kategooriatega on asi vist ikka üsna mokas ja mitte ainult eestikeelses vikipeedias. Artiklite kategooria peaks olema mingi tunnuse alusel eristuv rühm artikleid, alamkategooria selle rühma alamrühm. See tähendab, et alamrühma elemendid kuuluvad ühtlasi alamrühma sisaldavasse rühma. Kategooria "Pealinnad" alamkategooriaks sobib "Euroopa pealinnad", aga mitte London või Amsterdam. Artikkel Trafalgari väljakust ei kuulu loomu poolest kategooriasse Pealinnad. --Ker 28. detsember 2010, kell 01:12 (EET) Massiliselt on jama geograafiat puudutavate artiklite kategooriatega. Tuleb siis massiliselt parandama hakata. Ei saa praegu aru, kas see ka muid valdkondi puudutab. --Ker 28. detsember 2010, kell 01:28 (EET)

Praegu siis ei kuulu Kategooria:London kuskile. Aga miks ta ei sobi Londoni linnade ja pealinnade kategooriatesse? Pelmeen10 28. detsember 2010, kell 17:13 (EET)
Loogiliselt võttes peaks London kuuluma Suurbritannia või Inglismaa linnade kategooriasse. Teilolondon 28. detsember 2010, kell 17:32 (EET)
Mul on raske aru saada neist, kes ei saa aru kategooriate ja alamkategooriate loogilistest suhetest, ja ma kardan küsimusi, millele ma enese meelest just vastasin. Ju ma oleks kannatlikum, kui mul oleks rohkem aega käsutuses, vabandan kannatamatuse pärast. Võtsin aega ja pöördusin juba avaldatud autoriteetide poole: kategooriatest ja alamkategooriatest räägib pikalt-laialt artikkel <http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Categorization>. Räägib muidu sama, mida mina öelda püüdsin, aga teeb möönduse: loogiliselt võttes ei saa kategooria "Prantsusmaa" olla kategooria "Euroopa riigid" alamkategooria, sest kategooriasse "Prantsusmaa" kuuluvad elemendid ei ole Euroopa riikide kategooriasse kuuluvate alamhulk, aga tavaks on saanud, et mõnelgi juhul loogikat eponüümsete kategooriate puhul eiratakse. Küsimus on nüüd siis, kas peaksime siin lähtuma ebaloogilistest tavadest või kategooria mõistest. --Ker 28. detsember 2010, kell 21:08 (EET)
Viidatud abitekst rõhutab aga, et kindlasti ei tohiks artiklit kategooriast välja arvata selle alusel, et kategooriasse on arvatud eponüümne kategooria. --Ker 28. detsember 2010, kell 21:08 (EET)
Kategooria "London" paigutaksin mina kategooriasse "Linnade järgi nimetatud kategooriad" vms. --Ker 28. detsember 2010, kell 21:08 (EET)
Tsitaat artiklist <http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Categorization>:
The question arises as to whether eponymous categories should be placed in (made subcategories of) the categories which their corresponding articles belong to. Logically they usually should not (for example, France belongs to Category:European countries, but Category:France does not constitute a subset of European countries). However, by convention, many categories do contain their articles' eponymous categories as subcategories, even though they are not "true" subcategories. In any case, an article should not be excluded from any set category on the grounds that its eponymous category is made a "subcategory" of that category.
If eponymous categories are categorized separately from their articles, it will be helpful to make links between the category page containing the articles and the category page containing the eponymous categories. The template Mall:Related category can be used for this. An example of this set-up is the linked categories Category:American politicians and Category:Categories named after American politicians.
--Ker 28. detsember 2010, kell 21:08 (EET)
Rangelt võttes eeldatakse kategooriate süsteemi kohta üksnes seda, et see oleks tsükliteta suunatud graaf. Kategooria nimi on üksnes kokkuleppeline sümbol, millest rangelt võttes ei saa tuleneda, mis sinna kuulub ja mis mitte. Seetõttu ei ole ka mingid lisapiirangud kategooriate suhete kohta (rangelt võttes) asjakohased. Kui neid püütaksegi vahel teha, ilmuvad sinna peagi ka igasugu erandid, nagu praktika näitab. --Kk 29. detsember 2010, kell 09:42 (EET)
Aga nüüd siis - öeldes "loogiliselt võttes ei saa kategooria "Prantsusmaa" olla kategooria "Euroopa riigid" alamkategooria, sest kategooriasse "Prantsusmaa" kuuluvad elemendid ei ole Euroopa riikide kategooriasse kuuluvate alamhulk" - mida on täpselt mõeldud siin piirangu "loogiliselt võttes" all? Seda oleks hea täpsustada, siis oleks kergem aru saada. Asi ju selles, et kuna elemendi kuulumine mingisse hulka on kokkuleppeline, kategooria nimi on aga alati natuke mitmetähenduslik, siis kokkuleppeliselt võib täitsa vabalt selline suhe lubatud olla. --Kk 29. detsember 2010, kell 09:42 (EET)
Nii on (eelnev tõlgendus vahest pole see esimene, mis süsteemist loogikat otsides pähe tuleb). Lisaks arvan, et eponüümne kategooria (London) ei tohiks lihtsalt omaette jääda – sellised tuleks kas või ühte kategooriasse kokku panna, et säärastest olemasolevatest ülevaade oleks ja et nad ei jääks kategoriseerimata kategooriate erilehte ummistama. Mullu võeti sama teema siin üles. Erandeid võiks vältida, kui vähegi võimalik. Toetan ettepanekut. 88.196.241.249 29. detsember 2010, kell 10:24 (EET)
Isegi kui Vikipeedia-väliselt on välja kujunenud mingi arusaam "kategooriate ja alamkategooriate loogilistest suhetest" (kelle loogika?), siis Vikipeedias võib asi toimida mingi teise loogika põhjal. Minu arvates tuleks jälgida mitte ainult süsteemi vastavust mingile väljastpoolt tulevale normile, vaid ka paindlikkust ja kasutusmugavust. See, et kategooriast "Suurbritannia" jõuame läbi kategooria "Suurbritannia linnad" ja "London" artiklisse "Trafalgari väljak", pole minu arvates puudus, vaid Vikipeedia kategooriate süsteemi hea külg. Jah, ma olen nõus, et veel parem variant oleks kategooria "Suurbritannia väljakud", mille alamkategooria "Londoni väljakud" (viimane oleks ka kategooria "London" alamkategooria). Aga ühe artikli jaoks ei taheta (ja pole mõtetki - jälle kasutusmugavus) teha eraldi kategooriat. Üldisemasse kategooriasse paigutamine on vahe-etapp enne täpsemat kategoriseerimist. Samasugune vahe-etapp on ka ju artikli paiknemine mitmes kategoorias. Näiteks "Trafalgari väljak" on kategooriates "Väljakud" ja "London", kuni luuakse kategooria "Londoni väljakud". Eponüümseid kategooriaid võib kokku kategoriseerida, aga nad ei tohiks kaduda praegustest ülemkategooriatest. Adeliine 29. detsember 2010, kell 11:10 (EET)
Adeliin ütles välja täpselt selle, mida minagi asjast arvan.--WooteleF 29. detsember 2010, kell 17:37 (EET)

Ker peab silmas, et kategooriad on kahesugused: ühed paigutavad artikleid mõiste alla, teised piirkonna või valdkonna alla (muidugi võib neid teisi ka tõlgendada mõiste alla käivatena, näiteks "London" tähendab "Londoniga seotud entiteedid", mis ei käi "Inglismaa linnade" alla, eks ole). Need kategooriate puud tuleb lahus hoida (st ühe kategooriaid ei tohi panna teise alamkategooriateks), muidu kumbki ei tööta. Ka mulle tundub see täiesti loogiline. Häda on aga selles, et paljudele tundub see intuitsioonivastane ning see nõuab kategooriate panemisel hoolikat järelemõtlemist, mis mittematemaatikutele ei ole jõukohane:-). Kui nüüd ootused on nii erinevad, siis tekivad vältimatult lahendamatud vaidlused. Mina leian, et kategooriad ei ole entsüklopeedias nii tähtsad, et nende üle lõputult vaielda ja neid lakkamatult ümber teha. Parem olgu nad üldse olemata. Andres 29. detsember 2010, kell 12:33 (EET)

Ütlesin ülalpool liiga kategooriliselt, sest minagi pole matemaatik;-). Mõistekategooriate alamkategooria ei tohi olla valdkonnakategooria, ümberpöördult tohib. Andres 29. detsember 2010, kell 12:45 (EET)

Kategooria "London" võiks olla kategooria "Suurbritannia" alamkategooria. Ka "Suurbritannia linnad" võiks seda olla, vastupidi sellele, mis ma ülalpool ütlesin. "Suurbritannia" kategooria all võib "Londoni" kategooria olla küll, kuid mitte "Suurbritannia linnade" kategooria all, sest Trafalgari väljak on seotud Suurbritanniaga (asub Suurbritannias, kuid ei ole Suurbritannia linn). Andres 29. detsember 2010, kell 12:43 (EET) $

Andres, ära hakka siin matemaatilist täpsust taga ajama. Loogiliselt Trafalgari väljak on osa Londonist, mis aga on Suurbritannia linn ja sellel alusel kategoriseerimine on täiesti loogiline. Hulgateooriasse mineku puhul jääd kardetavasti Vikipeediat edaspidi üksinda tegema, sest sellistest asjadest on tavainimesel üsna ükskõik. Varsti avastate ka selle seose et suvaline inimene on samuti osa geograafiast, ja siis enam muud ei saagi teha kui kategooriate üle vaielda -- Ahsoous 29. detsember 2010, kell 15:14 (EET)
Mina ei aja midagi taga, loe üle, mis ma kirjutasin. Andres 29. detsember 2010, kell 15:39 (EET)
Ma saan suurepäraselt aru, aga sina vist ei taha minust aru saada. Ise sa ju kategooriaid ei kasuta? -- Ahsoous 29. detsember 2010, kell 17:06 (EET)
Miks Sa arvad, et ma ei taha aru saada? Kui ma täpselt järele ei mõtle, siis ma ei pane tähele, et süsteem on ebaloogiline (noh, ebajärjekindel). Ma ei väida, et kategooriate süsteem peab tingimata järjekindel olema, sest nähtavasti enamik inimesi seda ei oota. Ainult et ootuste erinevus toob tahes-tahtmata kaasa tuliseid vaidlusi ja lõpuks võib-olls jõutakse kompromissini, millega keegi rahul pole. Minu meelest ei tasu säändse asja üle vaielda. Andres 29. detsember 2010, kell 19:24 (EET)
Minu meelest ei pea läbimõeldult kategoriseerimiseks hulgateooriast suurt midagi teadma. Arvatavasti pole eponüümsed kategooriad praegu seal, kus nad on, intuitsioonist tulenevalt, vaid pigem pole neid lihtsalt osatud mujale panna. Kategooriast "Suurbritannia" jõuaks ka ilma kategooriat "London" Suurbritannia linnade kategooriasse lisamata Trafalgari väljaku artiklisse – artikli "London" kaudu (tee pikem, aga loogilisuses võidaks). Kui see on loogiline, et Trafalgari väljak on Suurbritannia linn, siis on süsteem tõesti kohati mõttetu. London (artikkel linnast) on Suurbritannia linn, aga kategooria "London" elemendid pole.
Paistab, et inglise vikis kohati järgitakse siin ette pandut ja kohati mitte, aga saksa viki paistab silma Saksa täpsusega (kui mõnd raskesti välidatavat erandit mitte arvestada) – sealt võiks eeskuju võtta.
Mis puutub kategooriate süsteemi kaotamise, siis ilmselt ei kavatse keegi seda eesti vikis lähiajal kaotada (kuigi see on mõeldav). Kui lugeja eeldab üldise pildi järgi, et kõik artiklid on kategoriseeritud, siis tuleks ka edaspidi usinasti uusi artikleid kategoriseerida. Ennemini võiks kaaluda loendite süsteemi iganenuks tunnistamist. Kategooriate puhul ei pea teadma, millistel juhuslikel teemadel on loendid olemas (viimased teadupärast erilist süteemi ei moodusta) ja kategooriatesse ei pea artikleid eraldi lisama, lisaks artikli tegemisele. 88.196.241.249 29. detsember 2010, kell 17:17 (EET)
Ega ma ei mõtlegi, et kategooriaid saaks ära kaotada, aga mulle tundub, et neist on rohkem tüli kui kasu. Nad tekitavad vaidlusi ja neid tuleb ühtelugu ümber teha. Minu poolest olgu nii loendid kui ka kategooriad, ja tehku kategooriaid need, kes nendesse usuvad. Mina jälle usun loenditesse.
Nii loendite kui ka kategooriate tegemisel tuleb üht-teist teada, ja uued artiklid käiakse mõlemate täiendamiseks üle. Ma ei leia, et töömaht oleks kategooriate puhul väiksem. Loendid on kategooriatega võrreldes paindlikumad. Kategooriad ei võimalda ka punaseid linke. Andres 29. detsember 2010, kell 19:24 (EET)
Loenditega on aga see häda, et kui ikka täpset pealkirja ei tea, siis loendites navigeerida ka ei saa. -- Ahsoous 29. detsember 2010, kell 19:43 (EET)
Jah, seda küll. Aga kui hakata üldist teemat uurima, siis jõuab kergesti loendite juurde. Andres 29. detsember 2010, kell 21:20 (EET)
Ühes koolis seletasin õpilastele, mis on loendid, kategooriad, portaalid. Nad ei saanud üldse aru, misjaoks on vaja kolme erinevat sorti selliseid asju ja eriti portaali mõttest ei saadud aru. Minu arvates on kõik kolm millekski head ja kui on keegi, kes viitsib nendega tegeleda, siis järelikult on nad vajalikud ja ei ole mõtet neid ära kaotama hakata. Adeliine 30. detsember 2010, kell 12:12 (EET)
Nõus. Andres 30. detsember 2010, kell 12:59 (EET)
Ota mulle tundub, et ma peaksin ka üksnes kategooriad kasutades jõudma Kategooriast:Suurbritannia artiklini Trafalgari väljak. Räägi kuidas see liikumine siis käiks? -- Ahsoous 29. detsember 2010, kell 17:51 (EET)
/ja kui nii võtta siis ka Trafalgari väljak on saksa vikiski kategoorias Suurbritannia (ehk siis sealsetes alamkategooriates), aga liikuda tuleb rohkem - /kategooriad/ Platz in London -- Verkehr (London) -- London -- England nach Ort -- Vereinigtes Königreich nach Ort -- Vereinigtes Königreich./ Peaks küll mainima, et meil on kategooriad artiklite arvuga võrreldes saksa keelega enam. Meil tuleb kategooria kohta keskmiselt 5 artiklit, seal aga 20 artiklit. Äkki tuleneb vahe sellest, et meil on kategoriseerimine lihtsalt artiklite tegemisega suhteliselt kaugemale arenenud?

Bot flag request for JackieBot[muuda lähteteksti]

I need bot flag for my bot JackieBot. I run bot once during patrol new/changed pages with manual assist on interwiki conflict. Bot's purpose is an interwiki on the main and category namespaces, commonscat links on the category namespace (rarely). Bot's engine is a pywikipedia with everyday updates. (my main) -- Jackie-ru 30. detsember 2010, kell 18:18 (EET)

Bot status granted. Andres 1. jaanuar 2011, kell 02:25 (EET)

Head uut aastat![muuda lähteteksti]

Head uut aastat, seltsimehed! Taivo 1. jaanuar 2011, kell 00:19 (EET)

Sulle ja kõigile teistele ka! Jõudu ja jaksu uueks aastaks! Pelmeen10 1. jaanuar 2011, kell 00:47 (EET)
Head uut aastat ontlikele vikipedistidele! Alts 1. jaanuar 2011, kell 03:51 (EET)

Georg Westenberg või Georg Vestenberg? Ta oli eesti graafik.[muuda lähteteksti]

Mõlemad variandid esinevad meil. Peaks ühtlustama. Amherst99 6. jaanuar 2011, kell 23:15 (EET)

EKABLis on "Westenberg, ka Vestenberg". --Epp 6. jaanuar 2011, kell 23:19 (EET)