Toomas Hellat

Toomas Hellat (27. november 1920 Tallinn – 13. november 1987 Tallinn) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja.

Noorus

Algkooli lõpetas Tallinnas Westholmi gümnaasiumi juures, 1933-1938 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1938 astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, liitus EÜS Põhjalaga ning osales agaralt selle üritustel. 1939. aasta sügisel põgenes isa soovitusel Soome, Talvesõja ajal oli Soome Ringhäälingu eestikeelsete saadete diktor.

Teine maailmasõda

1940. a. hilissügisest 1941. a. veebruarini viibis ta Soome luure ülesandel (agent "Lassila") Eestis. Toomas Hellat kuulus langevarjurina luuresalka Erna. Teda autasustati II klassi Raudristiga.

1941. a. novembris lülitus Hellat Saksa luure teenistusse töötamaks inglaste vastu (agent "Keller"). Sõja ajal viibis ta Eestis, Riias, Hamburgis, Novorossiiskis, Sofias, Kreekas, Leningradi lähistel; 1943. a. septembris naasis Tallinna. Hiljem õppis Hellat Saksamaal luurekoolis ja ta saadeti Eestisse. 13. detsembril 1944 ta vahistati Nõukogude võimude poolt. Pärast piinamist andis Hellat üles suurema osa oma kaaslastest, kokku 221 nime.

Hellatilt pärinevatele andmetele tuginedes purustasid julgeolekuorganid detsembris 1944 Haukka-Tümmleri grupi. Tapeti Leo Talgre. Arreteeriti kakssada inimest, konfiskeeriti 23 raadiosaatjat ning avastati paarkümmend konspiratiivkorterit ja peidupaika.

1. veebruaril 1947 mõisteti Hellatile erinõupidamise otsusega 20 aastat vangilaagrit, kuid juba sama aasta augustis taheti teda kasutada operatiivtöö huvides Eestis. ENSV KGB 2. osakonna 1954-1955 aruannete järgi hoiti teda Eestis sisevanglas, 11. juulil 1955 väljastati protokoll tema vabastamise kohta.

Pärast vangistusest vabanemist (1955) jätkas Hellat agendinime Haakla all koostööd nõukogude julgeolekuorganitega. Elu lõpu poole töötas ta hotelli Tallinn administraatorina.

Isiklikku

Ta oli poliitiku, diplomaadi ja riigikohtuniku Aleksander Hellati ja Ida Toferi (1880–1939) poeg, tema vend Aleksander Hellat oli arst.

Kirjandus

• Tõnis Ritson. Toomas Hellat ja KGB. – Tuna, 1998, nr 1, lk 129–143; 1999, nr 1, lk 122–144, nr 3, lk 125–140, nr 4, lk 134–143; 2000, nr 3, lk 122–130, nr 4, lk 136–144; 2003, nr 1, lk 56–75, nr 2, lk 84–100.
• Jaak Pihlau. Lisandusi ja täpsustusi Tõnis Ritsoni artiklile "Toomas Hellat ja KGB". – Tuna, 2001, nr 1, lk 136–142.
• Hans Salm. Viie luure agent: Eesti luurajatest Teises maailmasõjas, Tallinn 2004, Maalehe Raamat, ISBN 9985-64-224-4; 2. trükk (täiendatud üle 40 lk. lisamaterjaliga) 2007
• Toomas Hellat. Luuraja aruanne KGB-le. Meenutusi aastatest 1920-1956, Tallinn 2006, Grenader, ISBN 9949-422-26-4

Välislingid

• "Eesti vabadusvõitleja lugu: Toomas Hellat", Sõnumileht, 27. mai, 3. juuni, 10. juuli 1996
• Tõnis Ritson, Toomas Hellat ja KGB. 1., Tuna, 1998 nr.1
• Tõnis Ritson, Toomas Hellat ja KGB. 10., Tuna 2003 nr.2