Vikipeedia:Vormistusreeglid

Allikas: Vikipeedia

Vikipeedia vormistusreeglid on reeglid, mille järgimises on Vikipeedia koostajad kokkuleppele jõudnud.

Ettepanekuid nende reeglite muutmiseks või täiendamiseks võid esitada selle artikli aruteluleheküljel. Võid oma formuleeringu lisada ka käesoleva lehekülje tekstile, kuid pead arvestama selle väljavõtmise või ümbertegemisega.

Kindlasti tasub tutvuda ka Vikipeedia põhimõtetega.

Seni on kokku lepitud järgmistes Vikipeedia koostamise reeglites:

Sisu artikliteks jaotamine[muuda lähteteksti]

Reeglina on igale mõistele ette nähtud oma artikkel ja igas artiklis räägitakse ühest mõistest. Koondartikli loomiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Artikli pealkiri peab vastama artikli sisule ja pealkirjastamise tehnilistele tavadele.

Erilised sisuleheküljed on loendid ja täpsustusleheküljed.

Artikli osad[muuda lähteteksti]

Artikli osad esitatakse kindlas järjekorras:

  1. Määratlus, mis sisaldab märksõna ja talle järgnevaid osiseid. Pikemas artiklis võib määratlusele järgneda lühiülevaade artikli sisust.
  2. Põhitekst, mis on varustatud siselinkidega ja pikema artikli puhul parema loetavuse huvides alapealkirjade abil liigendatud. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida põhiteksti esimeses alajaotuses.
  3. ==Vaata ka== (nummerdamata täpploend Vikipeedia siselinkidega)
  4. ==Viited== (nummerdatud loend), viite vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine
  5. ==Kirjandus== (alfabeetiline loend), kirjanduse loetelu vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine
  6. ==Välislingid== (nummerdamata loend), välislink vormista kujul [http://www.wikipedia.org/ Wikipedia] (tulemus näeb välja Wikipedia)
  7. Navigeerimismall (näiteks {{ZIM}})
  8. Päisemallid (näiteks {{koord}}, {{head artiklid}})
  9. Kategooria (näiteks [[Kategooria:Zimbabwe]])

Alaosad "Vaata ka", "Kirjandus" ja "Välislingid" ning navigeerimismall ja päisemallid võivad artiklist puududa.

Üldist[muuda lähteteksti]

Määratlus[muuda lähteteksti]

Määratlus on artikli kohustuslik osa, mis sisaldab märksõna ja talle järgnevaid osiseid. Määratlus esitatakse artikli esimeses lauses või lausetes.

Artikli alguses peab olema esitatud mõiste praegu kehtiv määratlus. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida põhiteksti esimeses alajaotuses.

Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Võõrkeelsed märksõnad kirjutatakse kaldkirjas. Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks muud eesnimed, isanimi, hüüdnimi, varjunimi), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas. Need osad peaks samuti kirjutama rasvases kirjas. Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.

Märksõnale võivad määratluses järgneda rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artikli pealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb "ka"). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna (kaldkirjas) võimalik eestikeelne vaste. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht.

Määratluses peaks ära nimetama ka valdkonna või valdkonnad, milles mõistet samas tähenduses kasutatakse.

Pikemas artiklis võib määratlusele järgneda lühiülevaade artikli sisust.

Võõrsõnad[muuda lähteteksti]

Võõrnimede ja muude hääldamisraskusi tekitavate märksõnade puhul on soovitatav anda nime järel nurksulgudes hääldus eesti tähtedega kirjutatuna.

Rõhu märkimiseks tuleb kirjutada märk " ' " rõhulise silbi esimese täishääliku ette.

Võõrkohanimede õigekirja tuleb kontrollida Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi veebilehelt. Vaata ka Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid.

Pealkirjad[muuda lähteteksti]

Teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega. Artikli pealkirjana on sellised pealkirjad ilma jutumärkideta.

Alajaotused[muuda lähteteksti]

Pikemate artiklite puhul on soovitatav liigendada tekst alajaotusteks, millel on alapealkirjad. Alapealkirju on soovitatav mitte teha linkideks. Keerulisemad andmed on soovitatav koondada eraldi artiklitesse, millele põhiartikli alt viidatakse.

Pikema artikli algusesse on soovitatav paigutada üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema.

Tuleks vältida nii pikki artikleid, et lugejal oleks raske sealt teda huvitavat teavet üles leida.

Kronoloogiad[muuda lähteteksti]

Artiklis esitatud kronoloogilised ehk daatumitega varustatud nimekirjad (nt isikuartiklis isiku loodud teoste loend) peavad olema vormistatud täpploendina ja järjestatud alates varaseimast kuni hiliseimani.

Allikaviited[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Viitamine

Viited artikli sisu allikaks olnud kirjandusele luuakse iga viidatavat infot sisaldava tekstiosa (sõna, väite, lause, lõigu) lõppu kujul <ref> Viite tekst </ref>, mis loob viite: [1], näiteks <ref> Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber </ref>, mis loob viite: [2] või <ref> Eesnimi Perenimi. ''Raamatu pealkiri'', Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN </ref>, mis loob viite: [3]

Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall {{viited}}, mis tekitab tekstis toodud viidete nimekirja:

  1. Viite tekst
  2. Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber
  3. Eesnimi Perenimi. Raamatu pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN

Viitamisstiili valikul on kõige tähtsam stiili ühtsus sama artikli piires.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklid, mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Välislingid[muuda lähteteksti]

Välislinkide kasutamine teksti sees on ebasoovitav. Välislinkide osa tuleb paigutada artikli lõppu, linkimaks rohkemale informatsioonile väljaspool Vikipeediat. Tavapärane vormistus on selline: esimese astme pealkiri ==Välislingid==, millele järgneb linkide loetelu. Näiteks selliselt:

Asjakohased välislingid viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale.

Intervikilingid[muuda lähteteksti]

Et siduda artikkel võõrkeelse artikliga, milles on juttu samast asjast, klõpsa eestikeelses Vikipeedias või mõnes muus keeles Vikipeedias linki "Lisa lingid" või "Redigeeri linke". Varem lisati intervikilingid (keelelingid) artikli koodi (näiteks [[en:Zimbabwe]]), alates 2013. aasta märtsist haldab keelelinke Vikiandmed. Artikli redigeerimiskasti jäetakse sestpeale üksikuid keelelinke ainult erandjuhul ja mõjuva põhjusega. Sellisel juhul on keelelink artikli koodis kõige lõpus, pärast kategooriaid.

Valemid[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Juhend:Matemaatiliste valemite kirjutamine

Matemaatiliste valemite, reaktsioonivõrrandite jne kirjutamiseks võib kasutada <math> käske (LaTeX), kuid võimaluse korral tuleb need kirjutada siiski spikris äratoodud viisil. Suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed tuleb kirjutada kursiivis, vektorid rasvaselt.

Reklaam ja kuulutused[muuda lähteteksti]

Vikipeedias ei aktsepteerita artiklitena kuulutusi, kommertsreklaame ega propagandat. Kui kuulutus on mõnes teises serveris, on teatud juhtudel mõeldav sellele viitamine välislingi kaudu vastavas alajaotuses. Kasutajalehekülje ning sellest kaldkriipsu abil tuletatud alamlehekülgede kasutamine on enam-vähem vaba.

Täpsustusleheküljed[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Täpsustuslehekülg

Täpsustuslehekülgedel loetletakse mingi sõna, nime või väljendi erinevaid tähendusi ning suunatakse vastavate artiklite juurde.

Täpsustuslehekülje algusesse tuleb alati eraldi reale kirjutada {{täpsustuslehekülg}} või {{täpsustus}}.

Ümbersuunamine[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Ümbersuunamine

Bioloogilised taksonid[muuda lähteteksti]

Liigi ja perekonna kohta käivate artiklite pealkirjad on ainsuses, perekonnast kõrgemate taksonite pealkirjad aga mitmuses. Näiteks liik Harilik mänd (Pinus sylvestris), perekond Mänd (Pinus) ja sugukond Männilised (Pinaceae).

See reegel kehtib ka väljasurnud taksonite kohta. Artiklipealkirjaks ei tohi olla "mammutid", vaid "mammut". "Trilobiidi" asemel peab olema "trilobiidid".

Kõikide taksonite ladinakeelsed nimed kirjutatakse kursiivis.

Kategoriseerimine[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Kategoriseerimise kord

Kui kategooria ja artikli nimi on identsed (näiteks "Kuuba" ja "Kategooria:Kuuba"), peaks artiklile määratav kategooria (samanimeline kategooria) välja nägema nii: [[Kategooria:Kuuba| ]] (NB! tühik püstkriipsu järel). Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest.

Erireeglid[muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda lähteteksti]