Tallinna linnusekohus
Tallinna linnusekohus (saksa keeles Revaler Burggericht) oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus[1]. Kohtu pädevusse kuulusid Tõnismäe ja Toompea elanike, riigiametnike, sõjaväelaste, riigimaad saanud aadlike ja riigimõisate talupoegadega seotud kohtuasjad[1].
Tallinna linnusekohtusse kuulus president ja neli assessorit. Tallinna asehaldur oli ühtlasi linnusekohtu eesistuja[2]. Kohus käis koos kaks korda aastas, suvel ja talvel. Linnusekohtu otsuseid sai edasi kaevata Stockholmis asunud Svea õuekohtusse[1].
Tallinna linnusekohtu asenõuniku ja assessorina tegutses 1648. aastast Philipp von Krusenstiern, hilisem - 1653. aastast Rootsi Kuningliku Kommertskolleegiumi Eesti- ja Ingerimaa kommertsdirektor, Narva linnusekrahv ning 1655–1658 õigusnõunik Moskvas, 1659 kuni 1670 Tallinna asehaldur.
Tallinna linnusekohus tegutses 1710. aastani.
Tallinna linnusekohtu presidente[muuda | muuda lähteteksti]
- Eberhard Bremen (1573–1645), kuningliku Tallinna linnusekohtu president ja Tallinna asehaldur
- Michael Gottlieb Grass, Tallinna Linnusekohtu president ja Tallinna asehaldur[3]
- Wilhelm von Ulrich (1605−1661), kuningliku Tallinna linnusekohtu assessor ja president ning Tallinna asehaldur 1652–1659
- Johan Christopher von Scheiding (1634–1685), kuningliku Tallinna linnusekohtu president ja 1673–1685 Rootsi asehaldur Tallinnas
- Adolph Tungel, Tallinna lossikohtu president ja samaaegselt ka aastatel 1685–1690 Tallinna asehaldur[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 310
- ↑ Andres Andresen, Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus.”Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika, Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), lk 37
- ↑ Michael Gottlieb Grass, Tallinna asehaldur, Tallinna Linnusekohtu president. Daatum 24.04.1646, EAA.858 Eestimaa ülemmaakohus, Rahvusarhiiv
- ↑ Marten Seppel, Aadel ei või türanniseerida talupoegi nii nagu tahab”. Mõisnike omavoli küsimus Liivi- ja Eestimaal, Ajalooline Ajakiri, 2010, 1 (131), lk 19