Priidu Aavik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
[[1941]]. aasta suvel mobiliseeriti Aavik [[Punaarmee]]sse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja [[Leningrad]]i lähistel, hiljem siirdus [[Jaroslavl]]i, kus oli üks [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]]i<ref name="SV,1945" /> ning [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] asutajaid. |
[[1941]]. aasta suvel mobiliseeriti Aavik [[Punaarmee]]sse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja [[Leningrad]]i lähistel, hiljem siirdus [[Jaroslavl]]i, kus oli üks [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]]i<ref name="SV,1945" /> ning [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] asutajaid. |
||
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1945 [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] direktorina, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 [[Tallinna Kunstifond]]i esimehena. 1951–1953 Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik. |
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1945 [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] direktorina, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 [[Tallinna Kunstifond]]i esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik. |
||
== Looming == |
== Looming == |
||
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga [[Atlandi ookean]]il ja [[Nigeeria]]s. Suviti armastas maalida [[Prangli]] rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal |
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga [[Atlandi ookean]]il ja [[Nigeeria]]s. Suviti armastas maalida [[Prangli]] rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel. |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
Redaktsioon: 25. oktoober 2016, kell 12:25
Priidu Aavik | |
---|---|
Sündinud |
22. aprill 1905 Novgorod |
Surnud |
22. aprill 1991 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
Tegevusala | maalikunstnik |
Tunnustus | Eesti NSV riiklik preemia (1947) |
Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Elulugu
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena.[1] Õppis Hageri kihelkonnakoolis. Kunstihariduse omandas 1920. aastatel Ants Laikmaa ateljeekoolis ja 1934–1938 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Seejärel kolis ta Tallinna, kus asutas oma stuudio.[2] 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.[2]
1941. aasta suvel mobiliseeriti Aavik Punaarmeesse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja Leningradi lähistel, hiljem siirdus Jaroslavli, kus oli üks Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi[2] ning Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu asutajaid.
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1945 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktorina, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
Looming
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga Atlandi ookeanil ja Nigeerias. Suviti armastas maalida Prangli rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel.
Isiklikku
Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.