Mine sisu juurde

Kõrgem Kunstikool Pallas

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib praegusest õppeasutusest; varasema õppeasutuse kohta vaata artiklit Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940).

Kõrgem Kunstikool Pallas
Asutatud 2000
Tüüp riiklik rakenduskõrgkool
Rektor Piret Viirpalu
Akadeemilisi töötajaid 66 (2019)[1]
Üliõpilasi 339 (2019)[1]
Asukoht Karlova, Tartu
Ühendused Cumulus

Kõrgem Kunstikool Pallas (lühinimi Pallas, kuni 31. juulini 2018 Tartu Kõrgem Kunstikool) on Eesti ainuke rakenduslik kunstikõrgkool.[1]

Kõrgkool asutati 1. augustil 2000 ja see kasvas välja Tartu Kunstikoolist.

Kool ja selle eellased on kandnud järgmiseid nimesid:

  • 19191924 Kunstiühingu Pallas Kunstikool
  • 1924–1940 Kõrgem Kunstikool Pallas
  • 1940–1941 Konrad Mägi nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool
  • 1941–1942 Kõrgem Kunstikool Pallas
  • 1942–1943 Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused
  • 1943–1944 Kõrgem Kunstikool Pallas
  • 1944 Konrad Mägi nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool
  • 1944–1951 ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut
  • 1951–1955 ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakond
  • 1951–1960 Tartu Kujutava Kunsti Kool
  • 1960. aastast Tartu Kunstikool
  • 2000–2018 Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK)
  • 2018. aastast Kõrgem Kunstikool Pallas

Õpe Pallases toimub kolmes fookusvaldkonnas (disain, konserveerimine/restaureerimine ja kunstid) kaheksal õppekaval: fotograafia, konserveerimine ja restaureerimine, maal, meedia- ja reklaamidisain, nahktoote disain ja tehnoloogia, sisustustoote disain, skulptuur ning tekstiil.

Fotograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Fotograafia osakond loodi keskastme õppestruktuurina 1997. aastal Vallo Kalamehe juhtimisel, alates 2001-2025 juhtis osakonda professor Peeter Linnap. Osakonna eesmärk on anda üliõpilastele rahvusvaheliselt pädev erialane kunstiharidus[2], mis keskendub fotograafi või kunstniku tegevusele, loomingu kureerimisele, eksperimentaalsetele praktikatele (allvee-, drooni- ja interaktiivne fotograafia). Vt ka PallasFoto.

Õppekava loodi 1996. aastal professor Heli Tuksami eestvedamisel. Tema juhatas osakonda 2018. aastani. Kuni 2021. aasta jaanuarini juhtis osakonda Kaspar Tamsalu, kellelt võttis kohustused üle Margus Meinart. Õpingute vältel omandatakse eriala teoreetilised alusteadmised, õpitakse tundma eriala ajalugu ja tänapäevaseid kunstikäsitlusi ja arendatakse käelisi oskusi. Praktilise stuudiotöö käigus omandavad tudengid erinevad maali-, joonistamis-, illustratsiooni- ja graafikatehnikad. Samuti tutvutakse ajalooliste tehnikatega nagu fresko ja sgrafiito, mosaiik ja vitraaž ning tänapäevastega, nagu arvutigraafika ja digimaal.

Meedia- ja reklaamidisain

[muuda | muuda lähteteksti]

Meediadisaini osakond on välja kasvanud Olav Villmanni ja Are Tralla eestvedamisel 1997. aastal loodud arvutigraafika erialast. 2001–2007 juhtis meediaosakonda kõrghariduse tasemel professor Raivo Kelomees, 2008. aastast on osakonna juhatajaks kaasprofessor Jaanus Eensalu. Osakonna õppekava võib jagada kaheks suuremaks plokiks: graafiline disain ja meediadisain. Graafiline disain hõlmab trükimeediat ja sellega seonduvat ning meediadisain hõlmab videotöötluse, veebimeedia, interaktiivse multimeedia, animatsiooni ja 3D graafikaga seotud aineid. Mõlemas valdkonnas saavad tudengid teemadest nii teoreetilise ülevaate kui praktilise kogemuse.

Sisustustoote disain

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisustustoote disain on mööbliosakonnas alates 2024/2025 õppeaastast õpetatav eriala (varasem eriala nimi: mööblidisain ja restaureerimine) Osakonna ajalugu ulatub tagasi 1955. aastasse, kõrghariduse tasemel juhtis mööbliosakonda aastatel 2000–2020 Jaak Roosi[3]. 2020-2025 oli osakonna juhatajaks Aivar Habakukk[4] ning alates mai 2025 Kristina Allik.

Sisustustoote disaini erialal õpitakse tundma disainiprotsessi ja selles rakendatavaid meetodeid, et formuleerida ja analüüsida probleeme, püstitada eesmärke ja kommunikeerida ideid. Samuti arendatakse teadmiseid ja oskusi erinevate materjalide, seadmete ja arvutiprogrammide kasutamises, et toetada ideede viimist füüsilisse vormi. Õppekava raames tegeletakse meid ümbritsevas ruumis paikneva mööbli ja muude sisustustoodetega.

Nahktoote disaini ja tehnoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Nahktoote disaini ja tehnoloogia õppekava eelkäija nahakunsti eriala loodi 1965. aastal. Aastatel 2000–2013 juhtis osakonda professor Rutt Maantoa[5], 2013–2019 oli osakonna juhataja Maila Käos. Aastatel 2019-2024 juhtis osakonda professor Rene Haljasmäe[6] [7] ning alates 2025 Anni Vallsalu. Nahktoote disaini ja tehnoloogia eriala õpingute käigus omandatakse teadmised ja oskused nahast ning nahalaadsetest materjalidest toodete tehnoloogilisest protsessidest, õpitakse tundma nii traditsioonilisi kui kaasaegseid nahakujundustehnikaid. Samuti arendatakse praktilisi oskusi erinevate nahktoodete disainimisel ning õpitakse tundma disainimeetodeid ja oskuslikult kasutama disainiprotsesse.

Skulptuuriosakond

[muuda | muuda lähteteksti]

Skulptuuri õppekavale pandi alus 1952. aastal. Kõrgkooli perioodil on õppekava arendanud osakonna juhtinud Mati Karmin ja Jaan Luik. Praegune osakonnajuhataja on professor Anne Rudanovski. Skulptuuriosakonnas on kaasaegne ja loov õpikeskkond, mis annab teoreetilised ning praktilised vahendid, et saada kunstnikuks. Õpitakse teostama oma ideid, fookusega ideede meisterlikule väljendusele. Lisaks klassikalistele skulptuuri väljendusvahenditele õpetame 3D-tehnoloogiate kasutamist skulptuuris.

Tekstiiliosakond

[muuda | muuda lähteteksti]

Tekstiili õppekava on loodud 1993. aastal, osakonna looja ja arendaja on osakonnajuhataja professor Aet Ollisaar. Osakonna eesmärk on arendada tekstiilikunsti ja -disaini valdkonda Eestis, õppekava on laiapõhjaline ja sisaldab ka moe valdkonna aineid. Oluliseks peetakse nii individuaalseid oskusi kui ka valdkondadeülest koostööd, üliõpilastele luuakse võimalus osaleda erinevates projektides ja täiendada oma oskusi praktikatel nii Eestis kui välismaal.

Galerii Pallas

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgem Kunstikool Pallas avas oma kunstigalerii 2009. aastal Tartus Riia mäel. Aastani 2020 oli galerii nimeks galerii Noorus. Galerii Pallas eesmärk on rikastada kohalikku kunstielu, tutvustades avalikkusele Pallase üliõpilaste, õppejõudude ja koostööpartnerite loomingut. Näituseprogrammid sisaldavad ka kuraatori- ja galeristituure, töötube, loenguid ja arutelusid. Näitused vahetuvad viie nädala tagant. Aastatel 2020-2024 on galeriid külastanud kokku 136 299 inimest, st keskmiselt on olnud üle 27 000 külastuse aastas.

Pallase esimene rektor oli Krista Roosi[8] ja teine Ants Juske. Aastatel 2005–2022 oli kõrgkooli rektor Vallo Nuust.[9][10][11] 2022. aasta veebruaris valiti rektoriks Piret Viirpalu.[12]

Alates 2022. aastast on Pallase õppeprorektor Lennart-Jaak Mänd.

  1. 1 2 3 Kõrgkoolist. Tartu Kõrgem Kunstikool. Vaadatud 03.03.2019.
  2. "Fotograafia". Kõrgem Kunstikool Pallas. Vaadatud 18. juulil 2023.
  3. "Jaak Roosi - EKABL". www.ekabl.ee. Vaadatud 23. augustil 2023.
  4. "Disainer Aivar Habakukk - Sisustusweb.ee". www.sisustusweb.ee. Vaadatud 23. augustil 2023.
  5. "Rutt Maantoa - EKABL". www.ekabl.ee. Vaadatud 23. augustil 2023.
  6. "Rene Haljasmäe - EKABL". www.ekabl.ee. Vaadatud 23. augustil 2023.
  7. ""ETIS"". etis.ee. Vaadatud 30.08.2023.
  8. "Krista Roosi - EKABL". www.ekabl.ee. Vaadatud 23. augustil 2023.
  9. "Kõrgema kunstikooli Pallas rektorina jätkab Vallo Nuust". Tartu Postimees. 21. mai 2020. Vaadatud 23. augustil 2023.
  10. "Vallo Nuust juhib Pallast ja mootorratast". Tartu Postimees. 5. juuni 2020. Vaadatud 14. veebruaril 2025.
  11. Teearu, Grete (16. veebruar 2018). "Kas meie kunstiharidus kannab ka Pallase vaimu?". Õpetajate Leht. Vaadatud 14. veebruaril 2025.
  12. "Pallase rektoriks valiti Piret Viirpalu". ERR, 15. veebruar 2022

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]