Mine sisu juurde

Michel Sittow

Allikas: Vikipeedia
Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22
Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22

Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 sealsamas) oli Tallinnast pärit Euroopa õukondades tegutsenud rändmaalikunstnik.

Michel Sittow oli Tallinna kodaniku, arvatavasti Madalmaade või Mecklenburgi päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku Clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, aastast 1484 Brugges Hans Memlingi juures.

Aastatel 1492–1504 on Sittowi tegevus jälgitav Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Flandrias Madalmaade asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. 1505. aasta paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuninga Henry VII portree.

Aastal 1506 tuli seoses ema surma ja pärandusasjadega Tallinna. Töötas algul sellina (ehkki oli Lääne-Euroopas vabameister), esitas 1507. aastal nõutava meistritöö ja sai Püha Kanuti gildi liikmeks.

Aastal 1514 kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningas Christian II.

Aastast 1515 töötas mitme õukonna juures: Mechelenis Madalmaade asehalduri Austria Margarete juures, lühikest aega oli Valladolidis Aragóni ja Kastiilia kuninga Fernando II ja 1516 Carlos I (hilisem Saksa-Rooma keiser Karl V) õukonnas.

Aastal 1517 või 1518 tuli lõplikult Tallinna ning sai 1523. aastal Kanuti gildi vanemaks.

1525. aastal suri Sittow katku. Tõenäoliselt maeti ta oma kodu lähedal asuvasse Niguliste kirikusse.

Maarja kroonimine

Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur (sellel omistusel põhineb Jaan Krossi teos "Neli monoloogi püha Jüri asjus"; tänapäeval ollakse selle oletuse suhtes pigem kriitilised)[1] ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jakobus vanem (umbes 1517–1518).

Tema kavandi järgi on raiutud Tallinna Niguliste kirikus asuv renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520).

Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri kiriku altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud.

Maalid ja nende asukohad

[muuda | muuda lähteteksti]
Mary Rose Tudori portree
  • "Christian II portree" (1514–1515, Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis)
  • "Maarja taevaminek" (Washingtonis Rahvusgaleriis)
  • "Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis)
  • "Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus)
  • "Mary Rose Tudori portree" (varem "Aragoni Katariina portree"; Viini Kunstiajaloo muuseumis)
  • "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroiti kunstiinstituudis)
  • "Mehe portree" (Haagis Mauritshuisis)
  • "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib – "Madonna lapse ja linnuga" – Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib – "Diego de Guevara portree" – Washingtonis Rahvusgaleriis.
  • "Munga portree" (Metropolitani Kunstimuuseumis New Yorgis)

Teoseid on ka Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kogudes.

Kujutamine kunstis

[muuda | muuda lähteteksti]

Michel Sittow on peategelane Jaan Krossi novellis "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970).

Michel Sittowi kodumaja seinale Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 paigaldati 1982. aastal skulptor Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel.

  • Eesti kunsti ajalugu 2, Tallinn 2005, ISBN 9985-9600-2-5
  • Michel Sittow 1469–1525, The Artist connecting Estonia with the Southern Netherlands, Eesti Kunstimuuseum 2002, ISBN 9985-78-255-0

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]