Mine sisu juurde

Michel Sittow

Allikas: Vikipeedia

Michel Sittow (ka Meister Michiel, Michael, Miguel, u 1469 Tallinn – detsember 1525 Tallinn) oli maalikunstnik ja käsitööline, kes Hispaania kuninganna Isabel I teenistuses ja mujal Euroopas kuningakodades õueportretistina lõi portreemaale monarhidest ja kõrgaadlikest, samuti harduspilte Maarjast ja muud sakraalkunsti.

Michel Sittow on tänapäeval tuntuim Eestist pärit renessansiajastu kunstnik.

Oma aja kommete kohaselt ei kirjutanud Sittow ühelegi teosele nimelist signatuuri. Temast endast ei ole teadaolevalt säilinud ühtegi autoportreed ega muud kujutist.

Michel Sittow oli Tallinna kodaniku, arvatavasti Madalmaade või Mecklenburgi päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku Clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, aastast 1484 Brugges Hans Memlingi juures.

Aastatel 1492–1504 tegutses Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Flandrias Madalmaade asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. 1505. aasta paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuninga Henry VII portree.

1496. aastal pöördus ta ema surma ja pärandusasjade tõttu tagasi sünnilinna Tallinna. Seal töötas ta algul sellina (ehkki oli Lääne-Euroopas vabameister), esitas 1507. aastal nõutava meistritöö ja sai Püha Kanuti gildi liikmeks.

1514. aastal kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningat Christian II-t.

Aastast 1515 töötas ta mitmes õukonnas: Mechelenis Madalmaade asehalduri Austria Margarete juures, lühikest aega Valladolidis Aragóni ja Kastiilia kuninga Fernando II juures ning Carlos I (hilisem Saksa-Rooma keiser Karl V) õukonnas (1516).

Aastal 1517 või 1518 tuli ta lõplikult Tallinna ja sai 1523. aastal Kanuti gildi vanemaks.

Sittow suri aastavahetuse 1525/26 paiku teadmata asjaoludel. Üheks võimalikuks surma põhjuseks on hiljem pakutud katku. Tõenäoliselt maeti ta oma kodu lähedal asuvasse Niguliste kirikusse.

Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste puhul järgis Sittow 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur (sellel omistusel põhineb Jaan Krossi teos "Neli monoloogi püha Jüri asjus", tänapäeval suhtutakse sellesse oletusse pigem kriitiliselt)[1], Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jakobus vanem (u 1517–1518).

Tema kavandi järgi on raiutud Tallinna Niguliste kirikus asuv renessanslik dr J. Ballivi hauaplaat (u 1520).

Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri kiriku altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud.

Valik Sittowile omistatud maale

[muuda | muuda lähteteksti]


Kujutamine kunstis

[muuda | muuda lähteteksti]

Sittow on peategelane Jaan Krossi novellis "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970).

Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22

Tema kunagise kodumaja seinale Tallinnas, Rataskaevu tänav 22 paigaldati 1982. aastal mälestustahvel, mille kujundas Jaak Soans.

  • Eesti kunsti ajalugu 2, Tallinn 2005, ISBN 9985-9600-2-5
  • Michel Sittow 1469–1525, The Artist connecting Estonia with the Southern Netherlands, Eesti Kunstimuuseum 2002, ISBN 9985-78-255-0

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]