Geislingen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Steige-äärsest Geislingenist; samanimeliste kohta vaata lehekülge Geislingen (täpsustus)

Geislingen an der Steige

saksa Geislingen an der Steige

Geislingen an der Steige vapp

Pindala: 75,83 km²
Elanikke: 28 021 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 37′ N, 9° 50′ E
Geislingen (Saksamaa)
Geislingen

www.geislingen.de

Geislingen an der Steige on linn Saksamaal Baden-Württembergis.

Kuni 1802. aastani kuulus Geislingen Ulmi vabalinnale, 18031810 Baierile, seejärel Württembergile.

Geislingen ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta suure põgenemise laine tõi Saksamaale tuhandeid eestlasi. Pärast teist maailmasõda elas Geislingeni põgenikelaagris 4400 eesti pagulast (sealhulgas Voldemar Päts, Olev Piirsalu, Elias Kasak, Verner Hans Puurand, Henrik Visnapuu, Pedro Krusten, Roman Toi, Peeter Puusep, Harald Raudsepp jt).

Seal tegutsesid Geislingeni Eesti Gümnaasium, Geislingeni Eesti Algkool ja Geislingeni Eesti Teater, Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester, seal ilmus aastail 1945–1953 ajaleht Eesti Post. Geislingeni surnuaiale püstitati 1949. aastal, arhitektide Kolmar ja Areni kujundatud, eestlaste saatust eksiilis kajastav mälestusmärk. Kivisse raiuti Geislingenis surnud 102 eestlase nimed, mida hiljem täiendati nimekirja ühtekokku 154 nimega. Geislingeni põgenikelaager eksisteeris 1945. aasta oktoobrist, 1950. aasta 24. juunini.

2007. aastal elas linnas 27 350 elanikku.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bernhard Stille. Von Baltikum ins Schwabenland. Estenlager und Ausquartierenschicksal in Geislingen 1945–1950. Weissenhorn, 1994.