Vööla meri

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vööla meri
Vööla meri.JPG
Vööla mere põhjakallas Silma looduskaitsealal
Pindala 67,7 ha[1]
Kaldajoone pikkus 8,2 km
Koordinaadid 59° 4′ 23″ N, 23° 31′ 16″ E
Vööla meri (Eesti)
Vööla meri

Vööla meri ehk Bysholmsvike (ka Võõla meri, Vööle meri; rts Bysholmsviken, Bisolmsvike) on järv Läänemaal Noarootsi vallas Hara ja Kudani külas. Vööla meri jääb Silma looduskaitsealale.

Vööla meri on soolatoiteline rannikujärv. Järve kaldajoone pikkus on 8220 m.[1] Maakerke tagajärjel väheneb Eesti rannikujärvede pindala üsna kiiresti. Maa kerkib siin 3–4 mm aastas. Vööla meri on üks enim viimase sajandi jooksul kahanenud veekogu Eestis (ca 55 %).

Vööla meri on avalikult kasutatav veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vööla mere keskkonnaregistri kood on VEE2038300.

Vööla meri oli avatud laht, mis nõukogude ajal suleti tammiga. Lahe suudmesse ehitati truubid, kuid need olid liiga väiksed ja ei võimaldanud Vööla mere ning Hara lahe vahel piisavat looduslikku veevahetust. Oktoobris 2011 valmis uus sild ja avar truup, mis ühendab Vööla merd Hara lahega.[2]

Järv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ning koosneb kahest tammiga eraldatud osast. Järve põhi on valdavalt savine, kohati ka mudane.[3]

Järve lõunaosas on kariloomade karjamaid.

Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta kontrollpüüdmisel esines järves enim ogalikku ja roosärge. Esines ka nurgu, kokre, hõbekokre, viidikat ja särge.[3]

Kalapüügi nõuded Silma looduskaitsealal leiab Keskkonnaameti veebilehelt.[4]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Vööla meri

Vööla meres registreeriti 2012. aastal 19 liiki veetaimi – 10 kaldaveetaime, 1 ujutaim ja 8 veesisest taime. Suuri veetaimi (eriti pilliroogu ja penikeeli) leidus rohkelt. 2012. aastal oli palju rohelisi niitvetikaid, mida varem ei täheldatud. Kaldaveetaimestikus domineeris mõlemas järveosas harilik pilliroog, järgnesid järvkaisel ja meri-mugulkõrkjas. Kaldaveetaimestik moodustas pideva, laia, kõrge ning väga tiheda vööndi. Veesiseses taimestikus domineerisid mändvetikad.[3]

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Kevadel ja sügisel võib järvel näha palju rändlinde.

2017. a kevadrändel on loendatud siin suur laukhanesid, valgepõsk-laglesid, rabahanesid, lühilnokk-hanesid, kanda laglesid ja punakael-laglesid.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Vööla meri riiklikus keskkonnaregistris
  2. Noarootsis avati nõukogude ajal kinni ehitatud laht
  3. 3,0 3,1 3,2 Ingmar Ott. [https://kik.ee/sites/default/files/5988.pdf"Täiendavad uuringud Vööla mere tervendamiseks"]. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2014. Vaadatud 31.10.2020.
  4. Kalapüük Silma looduskaitsealal
  5. Keskkonnaagentuur. "Keskkonnaseire infosüsteem (KESE), Hanede rändekogumite seire 2017. a.". 2017. Vaadatud 8.11.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]