Kaja Kallas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaja Kallas
Kaja Kallas
Kaja Kallas 2021. aastal
Eesti Vabariigi peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
26. jaanuar 2021
Eelnev Jüri Ratas
XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
2019
Eesti Reformierakonna esimees
Ametisse asumise aeg
14. aprill 2018
Eelnev Hanno Pevkur
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
2014–2018
XII Riigikogu liige
Ametiaeg
2011–2014
Isikuandmed
Sündinud 18. juuni 1977 (45-aastane)
Tallinn
Erakond Eesti Reformierakond
Abikaasa Arvo Hallik
Vanemad Siim Kallas, Kristi Kallas
Alma mater Tartu Ülikool
Estonian Business School
Elukutse advokaat
Tegevusala poliitika

Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti jurist ja poliitik, Eesti Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti Vabariigi peaminister.

Ta on Eesti esimene naispeaminister[1] ning aastail 20022003 peaministriks olnud Siim Kallase tütar. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena tegutses Kallas alates 1999. aastast juristina kuni pääses 2011. aasta valimistel Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, tegutsedes seal majanduskomisjoni esimehena. 2014. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus töötas kuni 2018. aasta septembrini. 2018. aasta aprillis valiti ta Reformierakonna esimeheks ning 2019. aastal võitis Reformierakond Kallase juhtimisel Riigikogu valimised, kuid ei suutnud moodustada valitsuskoalitsiooni.

Kallas jätkas 2021. aasta jaanuarini Riigikogu liikmena kuni Jüri Ratase teise valitsuse tagasiasutmise järel õnnestus tal koos Keskerakonnaga moodustada uus valitsuskoalitsioon, milles ta ise sai peaministriks. Valitsussiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsusest välja, misjärel moodustas Erakond Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga peetud edukate koalitsioonikõneluste järel sama aasta juulis uue valitsuse.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik juristina[muuda | muuda lähteteksti]

Kaja Kallas on alates 1999. aastast Eesti Advokatuuri liige ning tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.[3]

Ta lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, mil temast sai XII Riigikogu liige.

Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitilise karjääri algus ja 2011–2014 Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis XII Riigikogu

2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Reformierakonda[4] ning kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.[5] Ta oli aastatel 20112014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.[viide?]

2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.[viide?]

2014–2018 Euroopa Parlamendis[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi liikmena.[6] Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.

Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta[7] oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[8]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[9]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[10]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO [11]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[12]). Lisaks kuulus ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.[13] Kaja Kallas oli kuue dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",[14] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",[15] "Digitaalse ühisturu strateegia",[16] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",[17], "Uued võimalused energiatarbijatele",[18] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".[19]

Kaja Kallas on mitmel korral valitud mõjukaimate Euroopa Parlamendi liikmete hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne Politico Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka[20] ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima parlamendiliikme hulka.[21] Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.[22] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues parlamendiliige.[23]

Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.[viide?]

Tõus Reformierakonna juhiks[muuda | muuda lähteteksti]

13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st Hanno Pevkuri asemel uueks erakonna esimeheks.[24]

2019–2021 XIV Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimistel kogus ta 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus Kallase juhitud Reformierakond, saades kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta riigikogus.[25] President Kersti Kaljulaid nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa.[viide?]

Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas riigikogu liikmena 2021. aastani, olles seejuures riigikogus Reformierakonna frakatsiooni esimees.[viide?]

Kallase esimene valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaja Kallase esimene valitsus

Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.[26] Kallase juhitud valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.[27]

2022. aasta juuni algul tegi Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist kõik seitse Keskerakonna ministrit seoses koalitsioonisiseste vastuoludega.[28] Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi, misjärel tegi Alar Karis Kallasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.[viide?]

Kallase teine vaitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaja Kallase teine valitsus

Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuuluvad lisaks Reformierakonnale Erakond Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Visiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid

Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.[viide?]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aastal pälvis Delfi meediamaja edetabelis "Eesti mõjukad 2022" esimese koha.[30]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.[viide?]

Aastatel 2002–2006[viide?] oli ta abielus Roomet Leigeriga.[4]

2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel oma lahkuminekust.[31]

Septembris 2018 abiellus Kallas Arvo Hallikuga.[32]

Ta on tantsinud rahvatantsukollektiivis "Sõleke".[33]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Argo Ideon (13.01.2021, 04:40). "Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas". Maaleht (Eesti keeles). Vaadatud 27. jaanuar 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Kaja Kallas, koduleht
  3. "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"
  4. 4,0 4,1 4,2 Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  5. Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
  6. http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  7. Euroopa Parlamendi koduleht [1]
  8. Euroopa Parlamendi koduleht [2]
  9. Euroopa Parlamendi koduleht [3]
  10. Euroopa Parlamendi koduleht [4]
  11. Euroopa Parlamendi koduleht [5]
  12. Euroopa Parlamendi koduleht [6]
  13. Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2017.
  14. "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"
  15. "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"
  16. "Digitaalse ühisturu strateegia"
  17. "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"
  18. "Uued võimalused energiatarbijatele"
  19. "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"
  20. [7]
  21. [8]
  22. [9]
  23. [10]
  24. Anna Ploompuu & Sander Punamäe (13. aprill 2018). "BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus". Postimees. Vaadatud 15. jaanuar 2022.
  25. Anna Ploompuu (16. jaanuar 2021). "Kaja Kallase okkaline tee võimule". Postimees. Vaadatud 15. jaanuar 2023.
  26. "Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase". ERR Uudised. 14.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  27. "Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd | Eesti Vabariigi Valitsus". www.valitsus.ee. Vaadatud 14. jaanuaril 2023.
  28. "Kallas saatis Keskerakonna valitusest välja". ERR. 3. juuni 2022. Vaadatud 15. jaanuar 2023.
  29. Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna. Postimees, 7. august 2022
  30. "Eesti mõjukad 2022". 25.11.2022.
  31. Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
  32. "Galerii: Kaja Kallas abiellus".
  33. Kaja Kallas (29. detsember 2022). "29.12.2022 18.02". Facebook. Meta. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.12.2022. Vaadatud 29. detsembril 2022. Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Jüri Ratas
Eesti peaminister
alates 26. jaanuarist 2021
Järgnev