Kaja Kallas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaja Kallas 2016. aastal

Kaja Kallas (sündinud 18. juunil 1977) on Eesti poliitik, alates 14. aprillist 2018 Reformierakonna esimees.

Kuni septembrini 2018 oli ta Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni. Varem on ta töötanud advokaadina ja olnud Eesti Riigikogu liige.

Kaja Kallas oli XII Riigikogu liige ja majanduskomisjoni esimees 20112014.

Kallas on Eesti Advokatuuri liige alates 1999. aastast ning vandeadvokaat 2002. aastast. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele[1]. Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaja Kallas astus Rain Rosimannuse soovitusel 2010. aastal Reformierakonda[3] ning kogus 2011. aasta märtsis parlamendivalimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält (isikumandaadi)[4].

2013. aastal sai temast Reformierakonna aseesimees.[viide?]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 21 504 häält ning osutus valituks.[5]

Euroopa parlamendis oli Kaja Kallas[6] ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[7]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[8]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[9]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO[10]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[11]). Lisaks kuulus ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.[12] Kallas oli kuue dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"[13], "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"[14], "Digitaalse ühisturu strateegia"[15], "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"[16], "Uued võimalused energiatarbijatele"[17] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"[18].

Euroopa Parlamendis töötas Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning on toonitanud, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta pooldab innovatsiooni ning on mitmel korral maininud, et regulatsioonidega ei tohi tehnoloogilist revolutsiooni tagasi pöörata ega innovatsiooni takistada.[viide?]

Kaja Kallas on korduvalt valitud mõjukaimate europarlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne Politico Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka[19] ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka[20]. Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka[21]. 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik[22].

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kaja Kallas on Reformierakonna endise esimehe Siim Kallase tütar.[viide?]

Ta oli alates 2002. aastast abielus Roomet Leigeriga.[3]

Alates 2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 ühine poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel lahkuminekust.[23]

Septembris 2018 abiellus Kallas Superia Corporate Finance'i partneri Arvo Hallikuga.[24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]