Kaja Kallas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaja Kallas
Kaja Kallas
Kaja Kallas 2021. aastal
Eesti Vabariigi peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
26. jaanuar 2021
Eelnev Jüri Ratas
XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
2019
Eesti Reformierakonna esimees
Ametisse asumise aeg
14. aprill 2018
Eelnev Hanno Pevkur
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
2014–2018
XII Riigikogu liige
Ametiaeg
2011–2014
Isikuandmed
Sünniaeg 18. juuni 1977 (44-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond Eesti Reformierakond
Abikaasa Arvo Hallik
Vanemad Siim Kallas, Kristi Kallas
Alma mater Tartu Ülikool
Estonian Business School
Elukutse advokaat
Tegevusala poliitika

Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik, 14. aprillist 2018 Eesti Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti Vabariigi peaminister. Kaja Kallas on Eesti esimene naispeaminister.[1]

Seejärel oli ta kuni septembrini 2018 Euroopa Parlamendi liige, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Erialane töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kaja Kallas on alates 1999. aastast Eesti Advokatuuri liige ning tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.[3] Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011, kui temast sai XII Riigikogu liige.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Reformierakonda[4] ning kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.[5] Ta oli aastatel 20112014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.

2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi saadikuna.[6] Selles ametis oli ta kuni 2018. aastani.

Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta[7] oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[8]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[9]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[10]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO [11]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[12]). Lisaks kuulus ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.[13] Kaja Kallas oli kuue dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",[14] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",[15] "Digitaalse ühisturu strateegia",[16] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",[17], "Uued võimalused energiatarbijatele",[18] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".[19]

Kaja Kallas valiti mitmel korral mõjukaimate Euroopa Parlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne Politico Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka[20] ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka.[21] Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka.[22] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik.[23]

Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.

2019. aasta Riigikogu valimistel sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Eesti Reformierakond. President Kersti Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa 55 saadikust oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa.

Kaja Kallase valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaja Kallase valitsus

Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.[24] Kaja Kallase valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.

Visiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid

Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.

Alates 2002. aastast oli abielus Roomet Leigeriga.[4] Alates 2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 ühine poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel oma lahkuminekust.[25]

Septembris 2018 abiellus Kallas Superia Corporate Finance'i partneri Arvo Hallikuga.[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Argo Ideon (13.01.2021, 04:40). "Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas". Maaleht (Eesti keeles). Vaadatud 27. jaanuar 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Kaja Kallas, koduleht
  3. "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"
  4. 4,0 4,1 4,2 Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  5. Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
  6. http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  7. Euroopa Parlamendi koduleht [1]
  8. Euroopa Parlamendi koduleht [2]
  9. Euroopa Parlamendi koduleht [3]
  10. Euroopa Parlamendi koduleht [4]
  11. Euroopa Parlamendi koduleht [5]
  12. Euroopa Parlamendi koduleht [6]
  13. Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi".
  14. "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"
  15. "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"
  16. "Digitaalse ühisturu strateegia"
  17. "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"
  18. "Uued võimalused energiatarbijatele"
  19. "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"
  20. [7]
  21. [8]
  22. [9]
  23. [10]
  24. "Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase". ERR Uudised. 14.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  25. Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
  26. "Galerii: Kaja Kallas abiellus".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Jüri Ratas
Eesti peaminister
alates 26. jaanuarist 2021
Järgnev