FN FAL

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
FN FAL
FN-FAL belgian.jpeg

Tüüp Automaatkarabiin
Päritoluriik Belgia
Täpsustused
Kaal
  • 4,25 kg


Pikkus 1090 mm

Padrun 7,62×51 mm
Kaliiber 7,62
Torud 1
Tööpõhimõte põlemisgaasidega uuestilaadimine
Laskekiirus 650–700 lasku minutis
Laskemoona algkiirus 803 m/s
Söötur sarvsalv
Sihikud diopter

FN FAL (prantsuskeelsest väljendist fusil automatique léger 'kergautomaatrelv') on automaatrelv, mida toodab alates 1953. aastast Belgia relvatehas Fabrique National de Herstal (FN). võeti see kasutusele enamikus NATO maades, välja arvatud Portugals, Itaalias, Prantsusmaal, Taanis ja Norras. Taani ja Norra jätkasid USA Teise maailmasõja aegse poolautomaatvintpüssi M1 Garand kasutamist kuni Heckler & Koch G3 automaadi kasutuselevõtuni (Norras 1964, Taanis 1975); USA ja Itaalia arendasid M1 Garandist välja automaatversioonid – M14 ja Beretta BM-59, ning Prantsusmaal jätkati poolautomaatse vintpüssi MAS-49 kasutamist kuni FAMAS automaadi kasutuselevõtuni 1980. aastatel. padrun 7,62×51mm NATO

Suurbritannia lõi relvast oma versiooni – L1A1 SLR (Self Loading Rifle ehk iselaaduv vintpüss). Toona kasutati riigis veel vanu inglise ühikuid, samas kui FAL oli disainitud SI-ühikutega. Ka teised Rahvaste Ühenduse riigid võtsid kasutusele just selle versiooni. Erinevalt Belgia FAList oli see aga välja töötatud poolautomaatrelvana, kuigi eksisteeris ka raskema rauaga automaatversioon L2A1, mida aga kasutati kergekuulipildujana. Seda varianti kasutasid ainult Austraalia ja Kanada. Tänaseks on Rahvaste �Ühenduse maades L1A1 suuresti maha kantud: Kanada võttis 1984. aastal kasutusele C7-variandi USA M16-automaadist, Suurbritannia võttis 1987. aastal kasutusele SA80/L85 ning Austraalia ja Uus-Meremaa läksid 1988. aastal üle Steyr AUGile.