Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)
.png)
Šeik Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (araabia keeles حمد بن عيسى آل خليفة; elas 6. veebruar 1872 – 20. veebruar 1942 Hawalli kubermang[küsitav]) oli Bahreini monarh (ḩākim) alates 1932 kuni surmani.
Ta oli eelmise valitseja ‘Īsá ibn ‘Alī Āl Khalīfah' teine poeg (vanem vend suri 1893) ning nimetati troonipärijaks ja asevalitsejaks ametlikult 26. mail 1923. Troonile tõusis Ḩamad pärast isa surma 9. detsembril 1932 ja krooniti 9. veebruaril 1933.
7. veebruaril 1940 asutas ta Bahreini kõrgeima autasu, kolmeklassilise Āl Khalīfah' ordeni.
Hariduse omandas ta eraõpetajate juhendamisel. Enne valitsejaks saamist oli ta 1920–1929 Al-Manāmah' kuberner.
Suurbritannia autasustas teda kahe ordeniga: 3. juunil 1921 India impeeriumi ordeniga, mis andis talle õiguse kanda tiitlit Sir, ja 1. jaanuaril 1935 India tähe ordeniga.
Tal oli neli abikaasat, neist esimene oli tema vanema venna lesk. Nendest abieludest sündis arvukalt järeltulijaid, sealhulgas 10 poega. Ḩamadi surma järel tõusis Bahreini troonile tema vanim poeg Salmān.
| Eelnev ‘Īsá ibn ‘Alī Āl Khalīfah |
Bahreini ḩākim 1932–1942 |
Järgnev Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah |