Haubits

Allikas: Vikipeedia
2. maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes
122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus
155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil
155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal

Haubits (Tšehhi Houfnice,saksa Haubitze) on:

  1. ajalooliselt suurema kaliibriga ja lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri ning mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus.
  2. tänapäeval kaudse sihtimisega laskmiseks valmistatud suurtükk, millega on võimalik tulistada nii kinniselt kui avatud tulepositsioonilt.

Mitmes riigis, sealhulgas Venemaal ja Soomes, loetakse ka tänapäeval haubitsaks vaid suurtükke, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haubitsa tüüpi relvad ehk kivipüssid võeti kasutusele juba 15. sajandil Saksa Ordu poolt. Esimesed andmed pärinevad 1410. aastast Grünwaldi lahingust. Hiljem lisandus haubitsatele ka teatud akustiline ülesanne – tugev pauk hirmutas hobuseid ja ajas võitlejaid segadusse. Alles 19. sajandil mindi üle saksapärasele nimekujule Haubitze ehk haubits, millega tähistati lühikese rauaga suurtükke.

Haubitsad tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene 152 mm liikurhaubits Msta-S relvanäitusel
USA 155 mm liikurhaubits M109 Paladin tulepositsioonil Iraagis

Haubitsateks nimetatakse vastavalt NATO terminoloogiale kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega – peamiselt enesekaitseks.

Haubits on suurtükiväe relvasüsteem ning seda käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus – relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).

Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga võimaldab nii ehitus, kui laskeandmete arvutussüsteemi iseärasus. Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele.

Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule ka eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.

Haubitsad jagunevad mobiilsuselt:

Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39, 45 ja 52 kaliibrit.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]