Vello Salo

Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012

Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal.

Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; sündinud 5. novembril 1925) on eesti katoliku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja.

Õppinud ja töötanud Nõukogude okupatsiooni ajal välismaal, naasis Salo 1993. aastal Eestisse. Aastatel 1993–1994 pidas Vello Salo Tartu Ülikooli külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester ja tegeleb ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012 õppeaastal oli Vello Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses.

Vello Salo on tõlkinud itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal on Salo avaldanud uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil.

1998. aastast on Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on olnud ja on liige paljudes teisteski kultuuriorganisatsioonides, nende hulgas on Suomalaisen Kirjallisuuden Seura (Soome Kirjanduse Selts), Balti Uuringute Edendamise Ühing (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut (Rootsis), Eesti Üliõpilaste Selts jt. Vello Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Elukäik

Sündinud Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate pojana, õppis Salo Odiste ja Lalsi algkoolis. Teise maailmasõja ajal oli Salo Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane. 1943. aastal astus ta vabatahtlikult Soome sõjaväkke. 1944. aastal tuli Salo soomepoisina Eestisse tagasi, kuid Saksa vägede taandumise aegu ta vangistati ja viidi Saksamaale, põhjuseks katse hankida sakslastelt relvastust, et osutada Punaarmeele improviseeritud vastupanu.

1945. aastal osales Salo Sileesias toimunud lahingutes (ja viibis "Tšehhi põrgus"), kust tal õnnestus eluga pääseda ning Itaaliasse jõuda. Et oma Eestisse jäänud sugulasi repressioonidest säästa, võttis ta kasutusele Vello Salo nime. Õppides, alalise töökohaga seoses ja kirjastajana on Salo pikemalt elanud kümnes riigis.

Elukohad ja õpingud pärast Teist maailmasõda

• 1945–1946 Rooma, Itaalia
• 1946–1947 Université de Fribourg, Šveits, matemaatika ja füüsika
• 1947–1948 Stedelijk Universiteit, Amsterdam, Holland, matemaatika ja füüsika
• 1948–1951 Pontificia Universita Gregoriana, Rooma, Itaalia; lic. phil 1951
• 1952–1961 Münster, Saksamaa
• 1952–1956 Westfälische Wilhelms-Universität, Münster, Saksamaa
• 1961–1962 Pontificium Athanaeum Angelicum, Rooma, Itaalia; lic. theol
• 1962–1964 Pontificium Institutum Biblicum, Rooma, Itaalia; lic. theol. bibl
• 1964–1965 École Biblique, Jeruusalemm, Jordaania
• 1969–1970 Älvsjö, Rootsi
• 1970–1975 Frascati, Itaalia
• 1974–1976 Pontificium Institutum Biblicum, Rooma, Itaalia; dr. theol 1976 (väitekirjaga "Phönizisch-hebräische Wortpaare")
• 1975–1993 Toronto, Kanada
• 1993. aastast alates Tartu ja Tallinn (Pirita kloostri preester)
• 1993–1994 Tartu Ülikooli külalisprofessor
• 2011 alates Tartu Ülikooli vabade kunstide professor

Töö

• 1948–1953 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
• 1961–1965 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
• 1966–1969 Vana Testamendi ja Uue Testamendi professor Mosulis, Iraagis (Séminaire Syro-Chaldeén de St. Jean)
• 1976–1991 Vana Testamendi professor Torontos, Kanadas (University of Toronto / Toronto School of Theology; 1976–1985 samas eesti keele õppejõud ja õhtukursuste instruktor; 1986–1987 samas eesti keele lektor slaavi keelte ja kirjanduse õppetooli juures)
• 1993–1994 külalisprofessor Tartu Ülikoolis
• Alates aastast 2001 Pirita kloostri preester
• 2011/2012 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor

Kirjastaja ja kultuurielu korraldaja

• 1962 asutas Salo Roomas raamatukirjastuse Maarjamaa, mis tegutseb tänaseni
• 1961–1976 eesti katoliiklaste ringkirja "Maarjamaa" toimetaja
• 1974–1994 Kotkajärve Metsaülikooli lektor
• 1976–1987 oli kultuuriajakirja Aja Kiri esimene toimetaja (Aja Kiri ilmus aastani 1991)

Loometegevus

Vello Salo on vahendanud tõlkijana eesti luulet itaalia keelde ja vaimulikku luulet Piibli eri keeltes tekstidest eesti keelde. Ka on ta avaldanud uurimusi ja ülevaateid Vana Testamendi interpreteerimise ja hermeneutika, eestikeelsete piiblitõlgete, kristluse ajaloo ja Eesti kiriku ajaloo kohta jm.

Salo on koostanud uurimusi, ülevaateid, teatmikke ja bibliograafiaid Eesti ajaloo ja kultuuri teemal, ta on paljude ees- ja järelsõnade autor. Aastail 1950–2003 oli ta Enciclopedia Cattolica (Vatikan), The Catholic Encyclopedia (USA), Lessico Universale Italiano, Enciclopedia dello Spettacolo, Dizionario degli Istituti di Perfezione (kõik Itaalia) ja Eesti Entsüklopeedia kaastööline.

Ta on tegutsenud ka toimetajana ja trükiste kujundajana.

Tõlkija ja koostaja

• "Poeti Estoni" (Eesti luuletajad. Kogumik. Itaalia keeles. Koostanud Vello Salo, eesti keelest itaalia keelde tõlkinud Margherita Guidacci ja Vello Salo. Rooma, kirjastus Edizioni Abete 1973 (II trükk 1975). Autorid: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula, Anna Haava, Karl Eduard Sööt, Juhan Liiv, Ernst Enno, Villem Ridala, Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus, Hendrik Adamson, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernhard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Arno Vihalemm, Aleksis Rannit, Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Raimond Kolk, Ivar Grünthal, Ivar Ivask, Ilona Laaman, Jaan Kross, Debora Vaarandi, Ellen Niit, Ain Kaalep, Paul-Eerik Rummo, Artur Alliksaar, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik.
• Kalju Lepik "Il pifferaio" ("Luuletused") Rooma, Maarjamaa 1975
• "Psalmid" (Originaaltekst: Biblia Hebraica Stuttgartensia. Deutsche Bibelgesellschaft. Stuttgart 1983.) Tõlge eesti keelde: Vello Salo ja Indrek Hirv. Tallinn, kirjastus Maarjamaa, Pirita klooster 2009. ISBN 978-9985-9861-1-0
• Friedebert Tuglas "Ultimo addio. Popi e Huhuu. Il cerchio d'oro" (Novellivalimik.) Con una prefazione di Margherita Guidacci. Traduttori Margherita Guidacci, Lorenzo Pinna, Vello Salo.). Milano, Jaca Book (Jaca Litteraria 16) 1984.
• Antonio Possevino "Kiri Mantova hertsoginnale" Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Rooma, Maarjamaa, 1973 ja Tartu, Johannes Esto Ühing 1994
• Juhan Liiv "Elu on mitmekesiduses" (Mõtteterad.) Valinud Vello Salo, kujundanud Eesti Draamateatri kirjandustuba. Toronto, Maarjamaa 1995. (Bibliofiilne väljaanne, eksemplaride arv: 10.)
• "Saalomon. Laulude laul" Heebrea keelest tõlkinud ja kommenteerinud Vello Salo. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". Sisaldab "Ülemlaulu" faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn,1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn, Loodus 1938-1940.) Tallinn, Kultuurileht 2006
• "Saalomon. Laulude laul" Tõlge ja kommentaarid: Vello Salo; illustratsioonid Vive Tolli ; kujundanud Katrin Kaev. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". - Sisaldab Ülemlaulu faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn, 1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938-1940. Raamatut on trükitud 200 signeeritud ja nummerdatud eksemplari.) Tallinn, Maarjamaa 2007. ISBN 978-9985-9408-9-1
• "Kuningas Taavet. Laulud" Heebrea keelest tõlkinud Vello Salo ja Indrek Hirv, kommenteerinud Vello Salo. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia" 69 lk vastavat teksti. Sisaldab bibliograafiat, kirjanduse soovitusnimestiku ja tõlkenäiteid aastaist 1739, 1939, 1989 ja 1997. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 2008, 40, SA Kultuurileht 2008. ISSN 1406-0515. ISBN 978-9949-428-42-7.
• "Saalomon. Laulude laul" Tõlge ja kommentaar: Vello Salo, illustratsioonid Vive Tolli, kujundanud Katrin Kaev. Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". Sisaldab “Ülemlaulu” faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn, 1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn, Loodus, 1938–1940. Raamatut on trükitud 300 signeeritud ja nummerdatud eksemplari. Tallinn, Maarjamaa 2008. ISBN 978-9985-9861-0-3
• "Johannese ilmutus" Kreeka keelest tõlkinud Vello Salo ja Indrek Hirv. Sisaldab Vello Salo kommentaare, soovitusnimestiku lisalugemiseks ja lisadena tõlkenäited: "Jahni awwaldaminne" aastast 1686 ja sama katke tõlge Johannes Aavikult aastast 1941. Loomingu Raamatukogu 2010, 21. 72 lk. ISSN 1406-0515. ISBN 978-9949-428-70-0.

Ajalooalaseid uurimusi ja ülevaateid

• Velo Salo "Riik ja kirikud 1940–1974" (Lühiülevaade religiooni olukorrast Eesti NSV-s.) Rooma, Maarjamaa, 1974. – Vello Salo "Riik ja kirikud 1940–1991" Brampton, Maarjamaa 2000; Tartu, 2000
• Vello Salo "Kristlik Rooma" Rooma: Maarjamaa, 1975
• Vello Salo "The struggle between the state and the churches" (Ümbertrükk väljaandest "A case study of a Soviet Republic - the Estonian SSR" Boulder: Westview Press, 1978
• Vello Salo "Christian churches in Estonia 1970-1980" Ümbertrükk väljaandest: "Social sciences. 4, Sociology of religion. Conference on Baltic Studies" [New York, 1984]
• Vello Salo (koostaja) "Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini" ("Population losses in Estonia June 1940 – August 1941"). Toronto, 1989
• Vello Salo (koostaja) "Küüditatud 1941" Toronto, 1993
• Vello Salo "Maakeelse piibli kolm kuube" (Aulaloeng 26. jaanuaril 1994.) Tartu: Tartu Ülikool, 1994
• Vello Salo, Olaf Sild "Lühike Eesti kirikulugu" Tartu, 1995
• Vello Salo (koostaja) "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1994" 1. tr. Brampton: Maarjamaa, 1994; 2. täiend. tr. Scarborough (Ontario): Maarjamaa, 1994; "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938-1996" Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1996
• "Eesti rahvastikukaotudes II/1. Saksa okupatsioon 1941–1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud" ORURK. Koostanud Indrek Paavle, toimetanud Vello Salo ja Toomas Hiio. Tartu, 2002
• "Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991" Eessõna: Vello Salo. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. ISBN 9985-70-194-1
• "Löögiüksus "Admiral Pitka"" (22.09.2006 peetud ajalookonverentsi ”Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944” ettekanded.) Idee: Vello Salo, toim. Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2008
• Vello Salo & Uno Järvela "Soomepoiste lühinimestik 20. Nov. 2007" – Põhjala tähistel 32/2007

Kultuurialaseid uurimusi ja ülevaateid

• Vello Salo, Hugo Salasoo (koostajad) "Välis-Eesti perioodika 1944-1975" (Bibliograafia, 1976)
• Vello Salo, Olga Berendsen, Mall Puhm "Välis-Eesti kunstnikke" (Biograafiline leksikon, 1980).
• Vello Salo. "Cento anni di traduzioni dalla letteratura estone" (Uurimus eesti kirjandusest teistesse keeltesse tehtud tõlgete kohta.) Ponto-Baltica, 1981
• "Eesti: immagini e parole" (Ajaloo- ja kultuurimälestistest.) Eessõna autorid: Ruggero Vozz, Mart Laar, Jaan Kaplinski, Raimond Luht; tõlkijad Piret Juhani, Margherita Guidacci ja Vello Salo. Firenze, Consolato Onorario di Estonia, 2005

Loenguid

• Vello Salo. „Armust ja ei muust.“ [1] Toimetaja: Jaan Tootsen. Heli: Külli Tüli. Pikkus: 50.53 (teksti lõpp 48.50) Raadio Ööülikool 2003

Loengusari armastusest. Seotud videod. Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV) aastail 2011 ja 2012:

• http://uttv.ee/naita?id=6032
• http://uttv.ee/naita?id=10419
• http://uttv.ee/naita?id=8801
• http://uttv.ee/naita?id=9379
• http://uttv.ee/naita?id=11299
• Vello Salo loeng "Kuidas defineerida armastust?" sarjast “Ülikoolilt Pärnule”. [2] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV). Video 03.01.2012. Klipi teostus: Ragnar Õun.

Kujundustöid

• Malle Aleksius, Kalle Muuli. “Kollase kuninga org.” (Luuletused.) Hilda Truupere kalligraafia, Vello Salo kujundus. Scarborough (Ontario), Maarjamaa, 1989
• Merle Jääger. “Merca by air mail. Ameerika valimik. (Luuletused.) Autori illustratsioonid, Viiu Variku tiitelleht, kujundanud Vello Salo. Toronto, Maarjamaa, 1989

Kirjastustegevus (kirjastus Maarjamaa)

Järgnevalt on loetletud trükiseid, mida ei ole mainitud eespool. Kirjastaja Salo on Maarjamaa nimemärgi kõrval kasutanud ka nimemärke Kalev ja Omavolt.

• “Henriku Liivimaa kroonika”. Stockholm (koos kirjastusega Vaba Eesti.) 1962
• E. Schaper. “Täht piiri kohal.” Rooma 1964
• Blaise Pascal. “Mõtted.” (Tekstivalimik.) Tõlkinud Fanny de Sievers. Maarjamaa 1971
• Uku Masing. “Neemed vihmade lahte”. Toronto 1974.
• Alo Raun. "Eesti keele etümoloogiline teatmik." Toronto 1982
• "Ilomaile." (Valimik eesti rahvalaule. Inglise keeles. Koostanud Juhan Kurrik.) Toronto 1985
• Erik Virbsoo [= H. Susi]. "Lugusid möödunud aegadest." Toronto, Kalev 1987
• Paul Saagpakk. “Sünonüümi-sõnastik”. Brampton 1992.

Kirjastustegevusest

• Doris Kareva. „Maarjamaa 50.“ [3] – Sirp 18.10.2012

Tunnustused

• 1980 Kanada Eesti Kunstide Keskuse Kultuurfondi H. Johani nim. Noorusfondi kultuurilaureaat
• 1997 Valgetähe II klassi teenetemärk
• 1997 Eesti Taassünni Auhind
• 2006 Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2008 (september) apostellik protonotar
• 2009 Pirita aasta inimene
• 2010 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia
• 2011 Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind

Vaata ka

• Bibliograafia “Vello Salo kirjastatud ja tema kaastööl ilmunud väljaandeid.” Tartu Ülikooli Raamatukogu 1997 (käsikiri)

Kirjandus

• Eesti kirjarahva leksikon (1995, lk. 504-505)
• Eesti kirjanike leksikon (2000, lk. 503)
• "Vello võitlused 1945–2005." (Lühike autobiograafia. Bibliograafia.) Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis novembris 2005 aset leidnud näituse kataloog.

Välislingid

• Vello Salo "Hallo, Kosmos!", Raadio 2, 2. detsember 2012
• Vello Salo saates "Kukul külas", 4. august 2002, 1. osa, 2. osa
• Sirje Tohver. "Isa Vello Salo." Õpetajate Leht 20. detsember 2002
• Jüri Talvet: "Isa Vello Salo pühendumus" Postimees, 20. veebruar 2004
• Teet Korsten: "Vello Salo: Ristiinimene peabki kriitiline olema" , Maaleht, 16. detsember 2004
• Riho Laurisaar: "Vello Salo pole 80 aasta jooksul kohanud igavust" Eesti Päevaleht, 5. november 2005
• Vello Salo. "Armust ja ei miskist muust." Sulane. Tallinna Kaarli koguduse ajakiri nr.1/43, 2006
• Agnes Kuus: "Pirita kloostri preester Vello Salo sai paavsti kõrgeima aunimetuse" Postimees, 10. september 2008
• Intervjuu Urmas Vainole, Tähelaev, ETV, 28. detsember 2008
• "Vello Salo: paavstist ja holokaustist selges eesti keeles" Postimees, 27. jaanuar 2009
• "Pirita aasta inimeseks kuulutati Pirita kloostri preester Vello Salo" Tallinna Postimees, 23. veebruar 2009
• "Indrek Hirv ja Vello Salo tõlkisid psalmid poeetilisse keelde" Postimees, 20. juuni 2009
• Külli-Riin Tigasson. „Vello Salo: me sünnime kõik vanadena.“ [4] – Eesti Päevaleht 13. november 2010
• Kärt Pettai. “Vello Salo armastuseteemalised loengud Tartu ülikoolis.”[5] – Eesti Elu 28. oktoober 2011
• Sven Paulus (intervjuu). “Vello Salo: Tuleks lasta end elul küpsetada.”[6] – Universitas Tartuensis 06.10.2011 (Tartu Ülikooli ajakiri 2011, nr. 9)
• Vello Salo. „Üks lugu“. [7] Režissöör: Jaan Tootsen. Operaator: Mihkel Soe. – MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null 2011