Betti Alver

Betti Alveri muuseum: Betti Alver on vasakult esimesel fotol.

Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november (vana kalendri järgi 10. november) 1906 Jõgeva – 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja.

Biograafia

Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas.

1914–1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Alver vabakutselise kirjanikuna Tartus.

Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele.

Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed ja Korallid Emajões.

Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus

Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitisse Arbujad. Betti Alver oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.

Isiklikku

Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga.

Eduard Alver ja Siim Kallas on Betti Alveri sugulased.

Teosed

Luuleraamatud

• Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931
• Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936
• Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956
• Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962
• Tähetund, Tallinn 1966
• Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968
• Eluhelbed, Tallinn 1971
• Tuju, Tallinn 1976
• Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
• Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986
• Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988, Tallinn 1989
• Üle sõnade serva, Tallinn 2004
• Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal)

Luuletused koguteostes

• Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat, Tartu 1938
• Kümme luuletust. – Ammukaar: kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942
• Leib: luuletus. – Ammukaar: kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943
• Kummituslikud laulud, Stockholm 1965 (luulevalimik)
• Me hoiame nõnda ühte, Tallinn 1982 (luulevalimik)
• Tasakaal, Tallinn 1982 (luulevalimik)
• Seitse naist, Scarborough 1988 (seitsme eesti naisluuletaja luuletused)

Betti Alveri luule tõlked

• Eestin runotar, Helsinki 1940 (seitsmeteistkümne eesti luuletaja antoloogia, Alveri luuletused tõlkinud Lauri Viljanen, Matti Kuusi, Otto Manninen)
• Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes)
• Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes)
• Betti Alverová. Hrom je můj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jiří Žáček
• Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond
• Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes)
• Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002

Proosa

• Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
• Invaliidid, Tartu 1930 (romaan)
• Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos)
• Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990)
• Teosed, 2. kd: Tuulearmuke; Invaliidid; Viletsuse komöödia; Kõmpa; Proosa 1927-1976, Tallinn 1992

Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval

Tunnustused

• 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1981 Eesti NSV rahvakirjanik
• 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind
• 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind

• 2006 avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum

Kirjandus

• Betti Alver: personaalnimestik (koostanud Vaime Kabur, 1981)
• Betti Alveri peegeldusi. (Tsitaadid:) Helene Siimisker, Margarita Aliger, Aleksander Aspel, Vladimir Macura, Kalle Kurg, Harald Peep, Paul-Eerik Rummo, Kulno Süvalep, Svetlan Semenenko, Heiti Talvik, Karl Muru, Aino Bach, Pavel Uljašov, Heino Puhvel. Valinud Vaime Kabur. Looming 1981, nr 11, lk 1609–1612
• Aili Paju, "Betti, kibuvits õitseb: dialooge Betti Alveriga" (1992, 2. trükk 2006)
• Karl Muru, "Betti Alver: elu ja loomingu lugu" (2003, 2. trükk samal aastal)
• Kristi Metste, "Betti Alveri päevikuid lehitsedes." Tuna 2006, nr 3, lk 118–141 ja nr 4, lk 129–141
• "Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused". Koostanud ja toimetanud Enn Lillemets ja Kristi Metste. Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjastus Tänapäev, 2007

Välislingid

• Ants Oras, Tolm ja tuli, Looming 1936, nr. 10
• Aleksander Aspel, Tolm ja tuli, Eesti Kirjandus 1937, nr. 9
• Betti Alver Eesti biograafilises andmebaasis ISIK