Juhan Liiv

Allikas: Vikipeedia
Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses (pseudonüüm §§). Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused".

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial

Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuninga ning asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti.

Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.

Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.

Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).

1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum.

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kogutud teosed" I-VIII (1921–1935)
  • "Valitud luuletused" (1949)
  • "Teosed" (1954, 1956)
  • "Rukkivihud rehe all" (1964)
  • "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
  • "Väike luuleraamat" (1969)
  • "Sinuga ja sinuta" (1989)
  • "Tuulehoog lõi vetesse" (2007) koost. J. Talvet
  • "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better" (TÜ, 2007) koost. J. Talvet
  • "Ööl on üheksa poega" (1996)
  • "Mu kallis Liisi" (2000)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]