Juhan Liiv

Allikas: Vikipeedia
Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim. Peres võrsus veel teinegi luuletaja - vanem vend Jakob Liiv.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Koolipoisi esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. a.

1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike-Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju tagasi. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.

Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses (pseudonüüm §§), kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd.

3.sept.1885 ilmus Tallinna ajalehes "Virulane" Liivi esimene trükis avaldatud luuletus - "Maikuu öö". Liiv oli siis 21-aastane. "Virulase" juures töötades tutvus ka Eduard Vildega.

Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, kuid tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887.a. koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada.

1887-88. a. töötas Liiv Viljandi "Sakala" toimetuses ajakirjanikuna. "Sakala" lisa 1.numbris ilmus 1888.a. Liivi esikjutustus "Päästetud".

1890.a. algusest töötas Liiv Tartu ajalehe "Olevik" juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus-ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas.

Sügisel 1892.a. lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari" (esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu.

Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893.aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju, Alatskivile. Samas jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894.aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896.aasta oli üks viljakamaid, kust pärineb vähemalt 30 luuletust.

1902.a. ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, liikus ringi Tartus ja Tallinnas. 1903.aastal kogusid "Noor-Eesti" liikmed (Tartu keskkooliõpilased) raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. a. suvel ja 1904. a. kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma ammuaegse Väike-Maarja-tuttava Mihkel Neumanni pool, kes toimetas Tallinnas ajalehte "Uus Aeg", mille kaasandena andis välja mitmeid eesti kirjanike teoseid. 1904.a. trükiti ajalehe "Uus Aeg" kaasandena suures tiraažis Juhan Liivi "Kirjatööde kogu" (suurem osa enne haigust ilmunud proosateosed ja luuletused).

1904-05.aastail pakkus arst Juhan Luiga Liivile võimaluse elada Tartu närvikliinikus. Aeg-ajalt elas ta ka Tallinnas, Laiuse kirikumõisas, Raplas ja mujal.

1909.a. joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast söejoonise. See avaldati valimikus "Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). "Luuletuste" esimese trüki (1909) tiraažist hävitati Liivi rahulolematuse tõttu suurem osa, alles jäeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrükk ilmus 1910.a. Ilmus ka kogumik "Elu sügavusest" (proosaminiatuurid, marginaalid).

Elu lõpul Liivi tervis halvenes uuesti, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile. Arenes tiisikus. 1.dets. 1913.a., pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt.

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi eluajal ilmunud looming:

  • 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes "Virulane"
  • 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" - ei õnnestunud trükis avaldada
  • 1888: "Päästetud" - esimene jutustus ajalehe "Sakala" lisas
  • 1890-92: lühijutte ja luuletusi ajalehes "Olevik"
  • 1893: kogumik "Kümme lugu"
  • 1893: jutustus "Käkimäe kägu"
  • 1894: jutustus "Vari"
  • 1895: jutustus "Nõia tütar"
  • 1904: ajaleht "Uus Aeg" avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust
  • 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
  • 1905: pereajakirjas "Linda" ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole")
  • 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N.Triigi portree Liivist)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.

Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.

Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).

1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum.

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]