Juhan Liiv

Allikas: Vikipeedia
Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim. Peres võrsus veel teinegi luuletaja - vanem vend Jakob Liiv.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Koolipoisi esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul ("Baltlaste Piirikivi") 1881. a.

1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike-Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju tagasi. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.

Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses (pseudonüüm §§), kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 3.sept.1885 ilmus Tallinna ajalehes "Virulane" Liivi esimene trükis avaldatud luuletus - "Maikuu öö". Liiv oli siis 21-aastane. "Virulase" juures töötades tutvus ka Eduard Vildega.

Järgmisel aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, kuid tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887.a. koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada.

1887-88. a. töötas Liiv Viljandi "Sakala" toimetuses ajakirjanikuna. "Sakala" lisa 1.numbris ilmus 1888.a. Liivi esikjutustus "Päästetud".

1890.a. algusest töötas Liiv Tartu ajalehe "Olevik" juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus-ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas.

Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari" (esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu.

Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893.aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju, Alatskivile. Samas jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894.aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896.aasta oli üks viljakamaid, kust pärineb vähemalt 30 luuletust.

1902.a. ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, liikus ringi Tartus ja Tallinnas. 1903.aastal kogusid "Noor-Eesti" liikmed (Tartu keskkooliõpilased) raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks.

1904.a. trükiti ajalehe "Postimees" kaasandena suures tiraažis Juhan Liivi "Kirjatööde kogu" (suurem osa enne haigust ilmunud proosateosed ja luuletused). 1904-05.aastail pakkus arst Juhan Luiga Liivile võimaluse elada Tartu närvikliinikus. Aeg-ajalt elas ta ka Tallinnas, Laiuse kirikumõisas, Raplas ja mujal.

1909.a. joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast söejoonise. See avaldati valimikus "Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). Ilmus ka kogumik "Elu sügavusest" (proosaminiatuurid, marginaalid).

Elu lõpul Liivi tervis halvenes uuesti, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile. Arenes tiisikus. 1.dets. 1913.a., pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt.

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.


Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi eluajal ilmunud looming:

  • 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes "Virulane"
  • 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" - ei õnnestunud trükis avaldada
  • 1888: "Päästetud" - esimene jutustus ajalehe "Sakala" lisas
  • 1890-92: lühijutte ja luuletusi ajalehes "Olevik"
  • 1893: kogumik "Kümme lugu"
  • 1893: jutustus "Käkimäe kägu"
  • 1894: jutustus "Vari"
  • 1895: jutustus "Nõia tütar"
  • 1904: ajaleht "Uus Aeg" avaldab oma lisas Liivi "Kirjatööde kogu", mis sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust
  • 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
  • 1905: pereajakirjas "Linda" ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole")
  • 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel Liivi "Luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N.Triigi portree Liivist)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.

Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.

Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).

1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Friedebert Tuglas, "Juhan Liiv: monograafia". Kirjastus Noor-Eesti, Tartu 1914, 80 lk (essee)
  • Friedebert Tuglas, "Juhan Liivi luuletused". 1919, 1926
  • Friedebert Tuglas, "Juhan Liivi kogutud teoksed" I-VIII. 1921-26
  • Friedebert Tuglas, "Juhan Liiv: elu ja looming". Kirjastus Noor-Eesti, Tartu 1927, 348 lk; 2. trükk Tuglase Teoste 6. köites, ERK, Tallinn 1958, 480 lk
  • Aarne Vinkel, "Teosed", 1954, 1956
  • Aarne Vinkel, "Juhan Liiv" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi, ERK, Tallinn 1964, 128 lk
  • P. Rummo "Juhan Liiv. Rukkivihud rehe all". 1964
  • Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 100–136 (peatüki autor Aarne Vinkel)
  • A. Sang "Juhan Liiv" ("Väikese luuleraamatu" sari). 1969
  • Aarne Vinkel, "Sinuga ja sinuta". Valik Liivi luulet. 1989
  • Valik "Sõnarise" 1.köites (K.Muru) 1989
  • Aarne Vinkel, "Mu kallis Liisi" (kirjad L.G.-le 1885-93). 1996, 2000
  • "Juhan Liiv (1864-1913). Bibliograafia". 1999
  • "Juhan Liiv mälestustes". Koostanud Aarne Vinkel, Ilmamaa, Tartu 2000, 407 lk; ISBN 9985878566
  • Olev Remsu, "Juhan Liivi armastuse valu (lühiromaan); Mälestusi sõjast Lätiga (draamajutustus)", Wellesto, Tartu / Tallinn 2001, 158 lk; ISBN 9985782658
  • "Oleksin ma luuletaja". Koost. K.Muru. 2005
  • "Tuulehoog lõi vetesse". Koost. J.Talvet. 2007
  • "Oh, elul ikka tera on. Mõttesalmid. Killud". Koost. J.Talvet. 2010
  • Jüri Talvet, "Juhan Liivi luule. Monograafia". Tänapäev, Tallinn 2012, 245 lk; ISBN 9789949271719
  • Friedebert Tuglas, Kogutud teosed, 12 köide "Juhan Liiv". Sisaldab 1914. ja 1927. aastal ilmunud monograafiate kordustrükid. Saatesõnad: Jüri Talvet, Jaan Undusk; kommentaarid: Elle-Mari Talivee. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2013, 596 lk; ISBN 9789985865378

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]