Uku Masing

Allikas: Vikipeedia

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa25. aprill 1985 Tartu) oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga.

Uku Masingu pärandi uurimise, korraldamise, arhiveerimise ja levitamisega tegeleb Uku Masingu Kolleegium.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kodukoht, Einu talu

Uku Masing sündis hernhuutlikus peres. Tema vanemad olid Ado Masing ja Anna Masing ning õde Agnes Masing.

Aastatel 1921–1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Aastal 1926 astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning paljude eri rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine.

Uku Masing kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi ning oli Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi üks asutajaid ja eestvedajaid aastal 1935.

Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd. Vana Testamendi uurimustest on 1928. aastasse dateeritud "Jiptahi tytar" ning esimese auhinna saanud võistlustöö "Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?". 1930. aastal sai ta auhinnatud töö eest "Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob" ülikooli lõpetamisel magistrikraadi.

19321933 oli ta välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis. Ta täiendas end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel, õppis indiaani, polüneesia jt keeli.

1933. aasta sügisel hakkas ta Tartus professor Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti. Tema tähtsamad teadustööd 1930. aastail olid heebrea mõistet JHWH käsitlev "The Word of Yahweh" (1937) ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast.

1935 ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kohe kriitikute seas tähelepanu. Masing kuulus Arbujate hulka. Nõukogude perioodil ilmusid ta raamatud peamiselt välismaal. Sellegipoolest on ta oma luulega mõjutanud eriti 1960-ndate noori eesti kirjanikke.

18. jaanuaril 1937 muutis ta nime Hugo Albertist Ukuks.

Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga. Laulatus toimus Saaremaal Mustjala Anna kirikus.

19461964 oli ta EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo alalt (budismist, juudi müstikast).

1960-70. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi.

1970-80. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid.

Pärast Teist maailmasõda andis Iisraeli holokaustimuuseum Yad Vashem Uku Masingule ja tema abikaasale aunimetuse Õiglane maailma rahvaste seas, sest nad varjasid Saksa okupatsiooni ajal tema õpilast, hilisemat tuntud folkloristika professorit Isidor Levinit. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Uku Masingu nimeline puu ja plaat numbriga 1561.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abikaasa Eha Masing; õde Agnes Saag, Evald Saagi abikaasa.

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Seetõttu ei pruugi alljärgnevatel ilmumisaastatel olla seost kirjutamise ajaga. Kui on märkimata kirjastus, siis viitab see just sellisele levimisviisile (kuigi esmaselt levis väga palju nüüdseks avaldatut just selsamal viisil).

Luule on sorditud esmase trükiaasta järgi. Pealkirja taga on kirjutamisaasta(d).

Esseistika ja teaduslikud tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luule[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1923 "Notturno" - esimene avaldatud luuletus / Uudismaa 3-4/ 1923, lk.4.
  • 1935 "Neemed vihmade lahte" 1930-1934 (ilmunud ka 1959, 1985 ja 2001) / AUS
  • 1956 "Džunglilinnud" 1934-1945 (ilmus ekslikult kui "Džunglilaulud", ilm. ka 2001) / Vaba Eesti
  • 1974 "Udu Toonela jõelt" 1930-1943 (ilmunud ka 2000, Luule I) / Maarjamaa
  • 1974 "Piiridele pyydes" 1945-1950 (ilmunud ka 2003, Luule IV) / Maarjamaa
  • 1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1937-1947 (ilmunud ka 2000, Luule I) / Maarjamaa
  • 1985 "Kirsipuu varjus" 1948-1949 (ilmunud ka 2000, Luule I) / Maarjamaa
  • 1988 "Ehatuule maa" 1937-1939 (ilmunud ka 2001, Luule II) / Perioodika
  • 2000 "Roheliste radade raamat" 1926-1934 (Eellugu debüütluulekogule. Luule I) / Ilmamaa
  • 2001 "Miikaeli liturgiad" 1934-1936 (Luule II) / Ilmamaa
  • 2001 "Roosikrantsi palved" 1936 (Luule II) / Ilmamaa
  • 2001 "Itkud isale" 1949 (Luule II) / Ilmamaa
  • 2001 "Itkud õele" 1983 (Luule II) / Ilmamaa
  • 2002 "Hannolaul" 1934-1940 (Luule III) / Ilmamaa
  • 2002 "Unenägija tessaraktis" 1952-1956 (Luule III) / Ilmamaa
  • 2003 "Lohe vari" 1935-1941 (Luule IV) / Ilmamaa
  • 2003 "Hurtsik lammutaks enda" 1947 (Luule IV) / Ilmamaa
  • 2003 "Surija sandiristilt" 1951-1958 (Luule IV) / Ilmamaa
  • 2004 "1343" 1933 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Rubaiid" 1945 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Rarbetud õpetussalmid" 1965 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Gudea ja Hoosea" (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Rahast ja võimust" 1958 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Georg Müller" 1960 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" 1967-1970 (Luule V) / Ilmamaa
  • 2005 "Saadik Magellani pilvest" (Luule VI) / Ilmamaa

  • "Arbujad. Valimik uusimat eesti lüürikat" Ants orase koostatud luuleantoloogia / Eesti Kirjastuse Kooperatiiv / 1938
  • Ilmamaa "Luule" köited:
  1. I - "Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus" / 2000
  2. II - "Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuule maa", "Džunglilinnud", "Itkud isale", "Itkud õele" / 2001
  3. III - "Hannolaul", "Unenägija tessaraktist" / 2002
  4. IV - "Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt" / 2003
  5. V - "1343", "Rubaiid", "Tarbetud õpetussalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" / 2004
  6. VI - "Saadik Magellani pilvest" I-III / 2005

Proosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Draama[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjavahetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1936 Rabindranath Tagore, "Gitandžali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna
  • 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandžali". Toronto: Orto.
  • 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto.
  • 1964 Tõlkeid kreeka keelest "Kreeka kirjanduse antoloogia". Eesti Riiklik Kirjastus.
  • 1969 "Vetāla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest", ladina keelest. "Rooma kirjanduse anatoloogias", Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep. LR nr 45/46.
  • 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandžali". LR nr 3/4.
  • 1984 Tõlkeid itaalia ja prantsuse keelest "Renessansi kirjanduse anataloogias", Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1985 "Paadimehe tõed. Katalaani muinasjutte", katalaani keelest. Tallinn: Kunst.
  • 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti keelest. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised nr2.
  • 1989 "Uus Testament ja Psalmid ehk Vana Testamendi Laulud", Heebrea, vanakreeka jm. keelest tõlkinud Toomas Paul, Uku Masing, Hillar Põld, Kalle Kasemaa. Tallinn: EELK Konsistoorium.
  • 1992 Šmuel Josef Agnon "Jutustusi", heebrea keelest. (1948 tõlgitud "Puuraiuja" ja 1967 veel 13 jutustust). Aviv.
  • 1994 Šmuel Josef Agnon "Teine nägu".(seal „Vaenlasest lembijaks“), heebrea keelest. Tallinn: Perioodika.
  • 1996 Cyril Edwin Mitchinson Joad, "Sissejuhatus filosoofiasse", inglise keelest. Tartu: Ilmamaa.
  • 1997 "Tankad. Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes". Tartu: Ilmamaa.
  • 1997 "Haikud. Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes". Tartu: Ilmamaa.
  • 1999 Claude Houghton "Kolmanda korruse tagumise ajutine", inglise keelest. Tallinn: Logos.
  • 2004 "Rabi Nahmani imelised lood", heebrea keelest Uku Masing, Kalle Kasemaa, Rahel M. Kasemaa. Tallinn: Varrak.
  • 2005 "Lugalbandalaul", sumeri keelest, kogus "Muinasaja kirjanduse anataloogia". Tallinn: Varrak.
  • 2005 "Tooma evangeelium", kopti keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2005 "Filippose evangeelium", kopti keelst. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2005 Meister Eckhart, "Jumaliku lohutuse raamat", saksa keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 Rabindranath Tagore "Gitandžali. Aednik. Puuvilja kogum". Tartu: Ilmamaa.
  • 2006 "Pärlilaul", süüria keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 "Manilaste laule", kopti keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 "Vanakreeka kirjanduse antoloogia". Seal tõlkeid vanakreeka keelest. Tallinn: Varrak.
  • 2007 "Tuhande ja ühe öö jutte", araabia keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2007 Hieronymus, Gennadius, "Kuulsatest meestest (De viris inlustribus)", ladina keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2007 Louise Labé, "Eleegiad ja sonetid", prantsuse keelest. Tartu: Ilmamaa.
  • 2008 [1947] Rabindranath Tagore, "Hinge sosistused". Faksiimile käsitsi kirjutatud tõlkest. Tartu: Ilmamaa.

Kirjandust Uku Masingu kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masingust sissejuhatavalt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masing 100[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masingu teadustööst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masingu maailmavaatest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masingu luulest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muid artikleid Uku Masingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmid Uku Masingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

isikulooline filmitriloogia UKU MASINGU maastikud

  • 1.film: Kitsas rada keset metsi 55:40 /2000/ (Faama Film)
  • 2.film: Inimesepoeg Valgel laeval 77:00 /2004/ (Estinfilm)
  • 3.film: Surm on öömaja põllul 70:00 /2006/ (Estinfilm)
  • 4.film: Tõuseb tume puu täis kollaseid tiibu /2008/ (Estinfilm) - Valik filmitriloogia lähtematerjale

Filmitriloogia idee ja stsenarist: Mikk Sarv. Stenarist ja režissöör-operaator: Vallo Kepp. Helirežissöör ja toimetaja: Enn Säde. Helilooja: Rauno Remme. Teaduskonsultant: Külliki Kuusk.

Filmid on koondatud 22. aprillil 2009 Rahvusraamatukogus esitletud kaksik-DVD-le. Ühel plaadil on filmitriloogia. Teisel plaadil on neljanda osana rohkelt filmide aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Muuhulgas ka järgmist: UKU MASINGU loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, TOOMAS PAULI intervjuu UKU MASINGUGA, valik UKU MASINGU kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude täielikke lindistusi ning nende litereeringuid jpm.

Raadiosaated Uku Masingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uku Masingust tõukuvat ilukirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lauri Sommer "Hilised lemmelehed" - novell, Vikerkaar. 2007/1–2. lk. 37–63.
  • Lauri Sommer "Kolm yksiklast" - romaan (Vikerkaares ilmunud "Hilised lemmelehed" on raamatu kolmandaks osaks), Menu Kirjastus, 2010.
  • Jaan Kaplinski "Seesama jõgi" - romaan, Vagabund, 2007.
  • Jaan Tooming "Teekond mäe südamesse" - märkmikromaan, Varrak, 2007.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]