Hermeneutika

Allikas: Vikipeedia

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē < hermeneia 'seletus, tõlgendus') on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus.

Hermeneutika lähteseisukohad:

  • uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring);
  • teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal;
  • tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.

Mõiste ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aristotelese teoses "Peri hermeneias" tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl).

Keskaegne teadusliku tõesuse menetlus oli aristotellik-aksiomaatiline, st eristati kahte tõestusmenetlust: synthesis (deduktsioon) ja analysis (induktsioon). Keskaegne ja kristlik tõlgendamine lähtus pühakirja kriitikavälisest traditsioonist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]