Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē < hermeneia 'seletus, tõlgendus') on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus.

Hermeneutika lähteseisukohad:

• uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring);
• teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal;
• tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.

Mõiste ajalugu

Aristotelese teoses "Peri hermeneias" tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl).

Keskaegne teadusliku tõesuse menetlus oli aristotellik-aksiomaatiline, st eristati kahte tõestusmenetlust: synthesis (deduktsioon) ja analysis (induktsioon). Keskaegne ja kristlik tõlgendamine lähtus pühakirja kriitikavälisest traditsioonist.

Vaata ka

• biohermeneutika
• eksegeetika