Vello Helk

Allikas: Vikipeedia

Vello Helk (sünninimi Voldemar Hintervald; 23. september 1923 Varstu14. märts 2014 Birkeråd, Taani) oli eesti päritolu Taani ajaloolane ning arhivaar.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vello Helk sündis Võrumaal talupidaja perekonnas, esialgu käis ta Tsooru valla Lepistu algkoolis, seejärel läks Võru gümnaasiumisse, mille lõpetas 1943. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta 1945. aastaks Saksamaale. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda Taani, kus esialgu tegeles põllutööga. 1947. aastal õnnestus Helgil aga astuda Århusi ülikooli, kus õppis peaainetena ajalugu ning saksa keelt. Eriti keskendus ta arhiivindusele. Juba 1952. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia Vatikani arhiivides tutvumas jesuiitide materjaliga. 1954. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning 1955. aastal saksa keele alal.

Juba 1956. aastal tegi ta doktoritöö Norra jesuiidist Laurentius Nicolaist, kes oli üks vastureformatsiooni peamisi läbiviijaid Skandinaaviamaades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis Århusis, 1958. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni 1990. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks (1970. aastaks) ning aastatel 19771978 oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. 1996. aastal sai Vello Helgist Tartu Ülikooli audoktor.

Helgi peamised uurimisalad oli Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal (Tartus), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti 16.–17. sajandil ning Vabadussõja ajal. 1993. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis äärmiselt populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Helk Eestis kahel korral: 1992. ja 1993. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni. [1]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vello Helk oli abielus muusikaõpetaja Annemarie Helgiga.[2]

2000. aastal jäi ta kurdiks.[3]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625: ein Vorposten der Gegenreformation in Nordosteuropa. Odense: Odense University Press, 1977.
  • Die Stadtschule in Arensburg auf Ösel in dänischer und schwedischer Zeit 1559-1710. Lüneburg, Nordostdeutsches Kulturwerk, 1989.
  • Estlands historie - kort fortalt. Odense: Odense Universitetsforlag, 1993. 2. trükk 1994.
  • Jesuiitide tegevusest Tartus. 1956.
  • Jesuiidid Tartus 1583–1625: vastureformatsiooni eelpost Ida-Euroopas. Tartu: Ilmamaa, 2003.
  • Laurentius Nicolai Norvegus S.J.: en biografi med bidrag til belysning af romerkirkens forsøg på at genvinde Danmark-Norge i tiden fra reformationen til 1622. Kopenhaagen, 1966.
  • Matrikel der Schleswigschen Studenten 1517-1864. Kiel, 1991.

Muid publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Antonio Possevino. “Kiri Mantova hertsoginnale”. Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Rooma, Maarjamaa, 1973 ja Tartu, Johannes Esto Ühing 1994

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Helmut Piirimäe. Tartu Ülikooli audoktor Vello Helk. Kleio 1996/4, lk-d 56–57.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni
  2. Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni
  3. Vello Helk "Kontaktidest eesti teadlstega Rootsis". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XIV. Stockholm 2012. lk 23

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]