Kalju Lepik

Allikas: Vikipeedia
Kalju Lepiku haud Metsakalmistul

Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.

Hariduskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, Hiiumaal sõjaväeüksusega viibides läks metsa peitu ja 1944 põgenes Rootsi. Ta õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse.[viide?]

Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu

  • "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946)
  • "Mängumees" (Stockholm 1948)
  • "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
  • "Merepõhi" (Stockholm 1951)
  • "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
  • "Kivimurd" (Lund 1958)
  • "Kollased nõmmed" (Lund 1965)
  • "Marmorpagulane" (Lund 1968)
  • "Verepõld" (Lund 1973)
  • "Klaasist mehed" (Lund 1978)
  • "Kadunud külad" (Lund 1985)
  • "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
  • "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)

Valikkogud

  • "Ronk on laululind" (Lund 1961)
  • "Kogutud luuletused" (Lund 1980)
  • "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo)
  • "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju)
  • "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938–1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel)

Kalju Lepik koostas ja toimetas Gustav Suitsu Kogutud luuletused (Uppsala 1963) ning albumi ESTO 80 (Stockholm 1982).

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1940 – asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis

Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse. 1982. aastast oli ta Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.

Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aino Lepik von Wirén on Kalju Lepiku tütar.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]