Friedrich Ladegast

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Ladegast (1818-1905) Foto 1900a.

Friedrich Ladegast (30. august 1818 Hochhermsdorf (tänapäeval Zettlitzi vallaosa Hermsdorf) – 30. juuni 1905 Weißenfels) oli saksa oreliehitaja. Oma elu jooksul ehitas ta kokku ligi 200 orelit, millest on säilinud kümmekond. Suurem osa tema orelitest on kas hävinud või ümber ehitatud.

Sisukord

[redigeeri] Õppimine

Friedrich Ladegast õppis ja töötas paljude saksa orelimeistrite töökodades: 1832-1839 oma venna Christlieb Ladegasti juures Geringswaldes, 1839-1843 Urban Kreutzbachi juures Bornas, 1843-1844 Johann Gottlob Mende juures Leipzigis ja 1844-1846 Adolph Zuberbieri juures Dessaus, kuid enim mõjutas teda prantsuse orelimeister Aristide Cavaillè-Coll (1811–1899), kelle ehitatud orelid on tuntud oma imekauni kõla poolest. Friedrich Ladegast võttis oreliehituses väga palju üle nii Aristide Cavaillè-Collilt kui Gottfried Silbermannilt (1683–1753), kes omakorda tegi tihedat koostööd Johann Sebastian Bachiga (1685–1750). Ladegasti oreliehituses on kontsentreerunud Euroopa oreliehituse parimad traditsioonid. Oma esimese oreli, Tannenbergi külakiriku oreli (1838), ehitas Ladegast juba 20-aastaselt.

[redigeeri] Töö orelimeistrina

Friedrich Ladegast ehitas oreleid aastatel 1838-1885. Aastatel 1885-1898 Friedrich Ladegasti oreliehituse firma nimeks oli Ladegast& Sohn. Friedrich Ladegasti poeg Oskar Ladegast ehitas oreleid juba iseseisvalt aastatel 1898-1937. Samuti oli oreliehitaja Friedrich Ladegasti vend Christlieb Ladegast, kelle juures Friedrich oli alustanud oma oreliehituse õpinguid. Christlieb ehitas oreleid 1838-1890.

[redigeeri] Ladegasti suured orelid

[redigeeri] Säilinud orelid

Siin on ülestoodud mõned algupärasel kujul säilinud orelid.

[redigeeri] Saksamaal

[redigeeri] Austrias

  • Viini Muusika sõprade ühingu Kontserdi saalis (Kontzertsaal der Gesellschaft der Musikfreunde) orel III/56 (1872)

[redigeeri] Eestis ja Lätis

[redigeeri] Poolas

  • Poznani Maria-Magdalena kiriku orel III/43 (1876)

[redigeeri] Venemaal

  • Moskvas II/16(1868). Algselt kuulus see orel vene kaupmees Hludovile ja asus tema salongis, hiljem Moskva Konsrevatooriumis oreliklassis ja nüüd peale restaureerimist Glinka nimelises Moskva Riiklikus Muuseumis.
    • Tallinna Toomkiriku orel oli algselt samuti Friedrich Ladegasti ehitatud III/49 (1878), kuid hiljem ehitas Wilhelm Sauer selle pilli suuremaks (1914). Kokku on Baltikumis algsel kujul ja mängukõlblikuna säilinud ainult kolm Ladegasti orelit - Valgas (1867), Mātišis (1867) ja Valmieras (1886).

Märkus: Orelite puhul märkus näiteks Valga orel II/21 (1867) tähendab asukohta, ehk Valga. Rooma number II tähendab kahte manuaali ja 21 tähendab registrite arvu, ehk 21 registrit. Aastaarv sulgudes on antud oreli ehitusaasta.

[redigeeri] Ladegast-kolleegium

Saksamaal tegutseb Ladegast-kolleegium, mille president on organist dr.Alexander Koschel. Kolleegiumi eesmärgiks on Ladegasti orelite tutvustamine ja Ladegasti orelite laserplaatidele salvestamine. Dr. Koscheli sulest on Friedrich Ladegasti kohta saksa keeles ilmunud raamat "Im Wandel der Zeit Die Ladegasts und ihre Orgeln". Lisaks ülevaatele Friedrich Ladegasti elu kohta hõlmab raamat tema orelite kirjeldusi. Raamatuga kaasneb laserketas, mis sisaldab täiendavat informatsiooni Ladegasti orelite (kaasa arvatud Valga oreli) kohta, tema ehitatud orelite pilte, dispositsioone ja lindistusi.[1]

[redigeeri] Kirjandus

Koschel,Alexander "Orgeln im Weißenfelser Land ". Weißenfels Fagott 2001.

Koschel,Alexander "Im Wandel der Zeit Die Ladegasts und ihre Orgeln". Im Auftrag des Ladegast-Kollegiums Weißenfels Fagott 2004.

[redigeeri] Välislingid

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali raamatust Alexander Koschel. "Im Wandel der Zeit Die Ladegasts und ihre Orgeln". Im Auftrag des Ladegast-Kollegiums Weißenfels Fagott 2004 ISBN 3-00-013898-6

[redigeeri] Viited

  1. Koschel, Alexander. 2004. Im Wandel der Zeit Die Ladegasts und ihre Orgeln. Fagott.
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes