Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis asub Tallinnas Roosikrantsi tänav 6. Praegune (2010) direktor on Jaan Undusk.

Kirjanduskeskuse muuseumiosakond asub Nõmmel Väikese Illimari tänav 12. Majas elasid aastail 1933–1944 Marie Under ja Artur Adson ning 1944–1971 oli siin Elo ja Friedebert Tuglase kodu. Muuseumiosakonna juhataja on Eha Rand (2010).

Alates 1971 aastast omistatakse iga aasta 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval eesti kirjanikele Friedebert Tuglase novelliauhinda.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus annab välja uurimuste sarju "Collegium litterarum", "oxymora", "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud" ja "Moodsa eesti kirjanduse seminar".

Ajalugu [muuda]

1970 aastal pärandab Friedebert Tuglas oma vara Teaduste Akadeemiale sooviga asutada tema elukohas uurimiskeskus-muuseum. 1971. aastal asutatud Friedebert Tuglase Majamuuseum avati külastajaile 2. märtsil 1976.

1993 nimetatakse majamuuseum ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Sama aasta oktoobrist ühinevad Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakond ja Kirjanduskeskuseks uueks teadusasutuseks Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Kirjanduskeskuse tegevussuunad [muuda]

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse tegevuseks on eesti kirjakultuuri tekstide uurimine nii ajaloolises kui ka teoreetilises perspektiivis, eesti kirjasõna analüüs ajaloolise Balti kirjaruumi ja maailmakirjanduse kontekstis, kirjandus- ja kultuuriteoreetilise mõtte arendamine. Tähtis on veel eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna allikapublikatsioonide kirjastamine.

Fondid [muuda]

Kirjanduskeskuses on üle 41 000 säiliku Tuglase pärandvara – raamatukogu, kunstiteoste, fotode ja ajalehelõigendite kogud, memoriaalesemed. 1993 aastast alates asub siin ka Underi ja Adsoni raamatukogu, kunstitöid ja isiklikke esemeid Rootsi perioodist.

Väljaanded [muuda]

Kirjanduskeskusel on neli väljaannete sarja : "Collegium litterarum" (kirjandusloolised uurimused), "oxymora" (teoreetilised uurimused), "Moodsa eesti kirjanduse seminar" (eesti kirjanduse võtmetekstide kommenteeritud kogu) ja muuseumi väljaanne "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud". Lisaks avaldakse Friedebert Tuglase "Kogutud teosteid".

Collegium litterarum [muuda]

Collegium litterarum 1. Kõnelusi rahvuskirjandusest. Konverentsi "Rahvuskirjanduse mõiste ja kriteeriumid" materjale. 1990.
Collegium litterarum 2. Kõnelusi rahvuskirjandusest 1990.
Collegium litterarum 3. Rahvuslik kosmopolitism. 1991.
Collegium litterarum 4. Väliseesti kirjanduse konverents. 1991.
Collegium litterarum 5. Piret Kruuspere. Näitekirjandus – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1993.
Collegium litterarum 6. Õnne Kepp, Arne Merilai. Luule – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1994.
Collegium litterarum 7. Maie Kalda. Kirjandusteadus. Piret Viires. Kriitika. Reet Krusten. Lastekirjandus – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1995.
Collegium litterarum 8. Ülo Tonts. Memuaristika. Hilve Rebane. Tõlkekirjandus. Eerik Teder. Kordustrükid – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1996.
Collegium litterarum 10. Aarne Vinkel. Martin Körber: Elutee ja -töö. 1994.
Collegium litterarum 11. Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. 1999.
Collegium litterarum 12. Maie Kalda. Mis mees ta on? 2000.
Collegium litterarum 13. Janika Kronberg. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 – 1994. 2002.
Collegium litterarum 14. Aarne Vinkel. Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult. Valimik autori artikleid, memuaare ja usutlusi aastaist 1972 – 2001. 2002.
Collegium litterarum 15. Aare Pilv, Kadri Tüür. Sündmus. Koht. 2002.
Collegium litterarum 16. Kohandumise märgid. Samanimeliste 20. aprillil 2001 Tallinnas ja 3. – 4. aprillil 2002 Tartus toimunud konverentside materjale, 2002.
Collegium litterarum 17. Hilve Rebane. Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. 2003.
Collegium litterarum 18. At the End of the World: Text, Motif, Culture. Friedebert Tuglase novellile ”Maailma lõpus” pühendatud rahvusvaheline artiklikogumik, mis sisaldab Tuglase novelli ingliskeelse tõlke ja üheksa käsitlust ungari, läti, rootsi ja eesti kirjandusteadlastelt. 2005
Collegium litterarum 19. Anneli Mihkelev. Vihjamise poeetika. 2005.
Collegium litterarum 20. Liina Lukas. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. 2006.
Collegium litterarum 21. We Have Something In Common: The Baltic Memory. 2007.
Collegium litterarum 22. Rahvuskultuur ja tema teised. 2008.
Collegium litterarum 23. Turns in the Centuries, Turns in Literature. 2009

oxymora [muuda]

oxymora 1. Epp Annus, Rein Undusk. Klassika ja narratiivsus, 1997.
oxymora 2. Jaan Undusk. Maagiline müstiline keel. 1998.
oxymora 3. Virve Sarapik. Keel ja kunst. 1999.
oxymora 4. Rein Undusk. Topos. Kohakujutelm müüdist mõisteni. 2001.
oxymora 5. Epp Annus. Kuidas kirjutada aega. 2002.
oxymora 6. Eneken Laanes. Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. 2009.