Georg Brandes

Allikas: Vikipeedia
Peder Severin Krøyeri maal (1900) Georg Brandesest

Georg Brandes (4. veebruar 1842 Kopenhaagen19. veebruar 1927 Kopenhaagen) oli taani kirjandusteadlane ja kriitik, kes romantismi vastasena ning realismi ja naturalismi pooldajana saavutas rahvusvahelise mõju.

Kopenhaageni ülikoolis peetud loengusarja põhjal valmis tema suurteos "Hovedstrømninger i det nittende Aarhundredes Litteratur" ("Üheksateistkümnenda sajandi kirjanduse peavoolud", 6 köidet, 1872–90).

Brandese uurimused Kierkegaardist, Ludvig Holbergist, Shakespeare'ist, Goethest, Voltaire'ist rajasid teed võrdlev-ajaloolisele kirjandusteadusele.

Brandest on nimetatud Ibseni ja Nietzsche, piiratud ulatuses ka Dostojevski avastajaks. [1]

Brandes ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Georg Brandes on tugevasti mõjutanud rühmituse Noor-Eesti esteetilisi vaateid. Friedebert Tuglas on talle oma töödes sageli viidanud. Gustav Suits oli Brandesega isiklikult tuttav ja kirjavahetuses. Suitsu kui kirjandusteadlase kujunemisel oli Brandesel kõige otsustavam osa. [2] Brandes mõjutas oluliselt ka Aino Kalda kirjanduslike vaadete kujunemist.[3]

Kirjanduse vooluloolises periodiseerimises on Brandesest võtnud eeskuju Mihkel Kampmaa.[4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nigol Andresen, "Georg Brandes ja Dostojevski" – "Terendusi", ER, Tallinn 1979, lk 284
  2. Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, I raamat, Tallinn 1981, lk 128, autor Ello Säärits
  3. Nigol Andresen, "Aino Kallas eesti kirjanduse tõlgitsejana" – "Suits ja tuli", ER 1983, lk 197
  4. Heino Puhvel, "XIX sajandi eesti kirjanduse periodiseerimise probleeme" – H. Puhvel, "Kirjandus muutuvas maailmas", ER, Tallinn 1987, lk 137

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]