Henrik Ibsen

Allikas: Vikipeedia
Henrik Ibsen

Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Catilina" (1850)
  • "Kangelaskalm" ("Kjæmpehøjen", 1850)
  • "Jaaniöö" (1853)
  • "Østroti proua Inger" ("Fru Inger til Østeraad", 1855)
  • "Solhaugi pidu" ("Gildet paa Solhoug", 1856)
  • "Olaf Liljekrans" (1857)
  • "Viikingid Helgelandis" ("Hærmændene paa Helgeland", 1858)
  • "Armastuse komöödia" ("Kjærlighedens Komedie", 1862)
  • "Võitlus trooni pärast" (1864)
  • "Brand" (1866)
  • "Peer Gynt" (1867)
  • "Noorte liit" ("De unges Forbund", 1869)
  • "Luuletused" (1871)
  • "Keiser ja Kalilealane" ("Kejser og Galilæer", 1873)
  • "Ühiskonna toed" ("Samfundets Støtter", 1877)
  • "Nora ehk Nukumaja" ("Et Dukkehjem", 1879)
  • "Kummitused" ("Gengangere", 1881)
  • "Rahva vaenlane" ("En Folkefiende", 1882)
  • "Metspart" ("Vildanden", 1884)
  • "Rosmersholm" (1886)
  • "Naine merelt" ("Fruen fra Havet", 1888)
  • "Hedda Gabler" (1890)
  • "Ehitusmeister Solness" ("Bygmester Solness", 1892)
  • "Väike Eyolf" ("Lille Eyolf", 1894)
  • "John Gabriel Borkman" (1896)
  • "Kui me, surnud, ärkame" ("Når vi døde vaagner", 1899)

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Näidendid" I. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1978, 548 lk (näidendid: "Ühiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm")
  • "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 Arvo Alase saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2008. aastal asutas Norra valitsus rahvusvahelise Ibseni auhinna (Den internasjonale Ibsenprisen), mis antakse üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kes on toonud silmapaistvalt uuenduslikke tuuli kas näitekirjandusse või lavastuskunsti. Auhinna laureaat kuulutatakse välja 20. märtsil (Ibseni sünniaastapäeval). Auhinna suurus on 2,5 miljonit Norra krooni (ligikaudu 222 735 eurot), millega see on maailma suurima auhinnasummaga kirjandusauhind. Auhind antakse kätte Norras toimuval Ibseni teatrifestivalil.[1]
  • 2008. aastal asutas Norra valitsus rahvusvahelise Ibseni stipendiumifondi, mis on 2019. aasta seisuga jaganud stipendiume 39 teatriprojekti toetamiseks 27 riigis.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]