Muuga aedlinn

Allikas: Vikipeedia

Muuga aedlinn on eramupiirkond Maardu linna haldusalas, mis on kujunenud varem Tallinna piires olnud suvilapiirkonnast.

Muuga on tiheasustusega, kuni kahekorruseliste eramute piirkond, mille planeering võimaldab seda käsitleda omaette aedlinnana. Aedlinna kogupindala on ligikaudu 448 ha ning selles paikneb ligikaudu 3000 kinnistut keskmise suurusega 1000 m².

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muuga aedlinna hakati suvilaid ehitama 1950ndail aastail. Vanemad suvilad Muuga tee ääres olid vastavalt tolleaegseile ehitusnormidele üsna väikesed.

Sadam[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pääsu Muuga aedlinnast mere äärde lõikas ära Muuga sadama ehituse algus. Aedlinna serva läbib sadamasse suunduv tee.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muugale pääseb bussidega nr 34a, 209, 285 ja 288.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muuga aedlinna vaatamisväärsused asuvad Viimsi valla territooriumil. Suuruselt teine hiidrahn Eestis – Muuga Kabelikivi – on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on see eeldatavasti palju suurem.

Hansumäe kivikülv asub Muuga Kabelikivist 700 meetri kaugusel loodes Hansumäe talu ümbritsevas soises sanglepa-toomingalodus. See koosneb 10 rändrahnust: 6 neist lesib üsna lähestikku vana talumaja ümber, 4 üksikult pisut kaugemal. Neist suurima, 31,2-meetrise ümbermõõduga Hansumäe hiidrahnu (nimetatud ka Keldrikiviks) mõõtmed on: pikkus 10,2 meetrit, laius 7,8 meetrit ja kõrgus 4,5 meetrit. Maht on ligi 200 m³. Keldrikivi koosneb rabakivist. Hiidrahnu ümbruses on mitmesaja meetri laiune kivikülv. Kive jätkub ka kõrvalasuva Mustamäe talu metsa alla.

Allikas[muuda | redigeeri lähteteksti]