Koonduslaager

Allikas: Vikipeedia

Koonduslaager on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.

Koonduslaagrid leiutati Suurbritannias 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid Buuri sõjas.

Teistes 20. sajandil massiliselt kinnipeetuid või sõjavange kinni hoidnud riikidel olid veel eriliigilised interneeritute laagrid ja eraldi sõjavangide laagrid.

Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaa, hiljem reorganiseeriti nad siseministeeriumi kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksa Kolmandas Riigis põhiliselt kaheks: töölaagriteks ja hävituslaagriteks.

Aastatel 19341945 kasutati Nõukogude Venemaa eeskujul koonduslaagreid ka rahvussotsialistlikul Saksamaal. Tuntumad neist olid

Next.svg Pikemalt artiklis Saksamaa koonduslaagrite loend, (de)
Next.svg Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid

Koonduslaagrid Eestis Saksa okupatsiooni ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pealaagrid (KZ-Stammlager)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa okupatsiooni ajal moodustati 1943. aastal Allgemeine SSile alluv KZ Vaivara Vaivara piirkonnas, mile ülem SS-Hauptsturmführer oli Hans Aumeier}. Pealaagrile Vaivaras allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)

Välilaagrid ehk filiaalid (KZ-Außenlager)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestusmärk holokausti ohviritele Klooga koonduslaagri kunagises asukohas.

Töö- ja kasvatuslaager - Arbeits- und Erziehungslager[muuda | redigeeri lähteteksti]

1942. aasta suvel moodustati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja selle alluvuses neli suurt töö- ja kasvatuslaagrit, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Loend ei ole täielik.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Karl Huser, Reinhard Otto. Das Stammlager 326… S. 18.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]