Koonduslaager
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Koonduslaager on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Koonduslaagrid leiutati Suurbritannias 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid Buuri sõjas.
Teistes 20. sajandil massiliselt kinnipeetuid või sõjavange kinni hoidnud riikidel olid veel eriliigilised interneeritute laagrid ja eraldi sõjavangide laagrid.
Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaa, hiljem reorganiseeriti nad siseministeeriumi kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksa Kolmandas Riigis põhiliselt kaheks: töölaagriteks ja hävituslaagriteks.
Aastatel 1934–1945 kasutati Nõukogude Venemaa eeskujul koonduslaagreid ka rahvussotsialistlikul Saksamaal. Tuntumad neist olid
- Auschwitzi
- Treblinka koonduslaagrid
- Stutthofi koonduslaager Gdański lähedal
- Buchenwaldi koonduslaager,
- Ravensbrücki koonduslaager,
- Sachenhauseni koonduslaager,
- Majdaneki hävituslaager, Lublini lähedal (1941- 23. juuli 1944)
- Mauthauseni koonduslaager, laagriarst Aribert Heim (dr. Surm)
- Bergen-Belseni koonduslaager, laagri ülem Josef Kramer (laager, kus hukkus Anne Frank;
Pikemalt artiklis Saksamaa koonduslaagrite loend, (de)
- Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid
Sisukord |
Koonduslaagrid Eestis Saksa okupatsiooni ajal [muuda]
Pealaagrid (KZ-Stammlager) [muuda]
Saksa okupatsiooni ajal moodustati 1943. aastal Allgemeine SSile alluv KZ Vaivara Vaivara piirkonnas, mile ülem SS-Hauptsturmführer oli Hans Aumeier}. Pealaagrile Vaivaras allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)
Välilaagrid ehk filiaalid (KZ-Außenlager) [muuda]
|
|
Töö- ja kasvatuslaager - Arbeits- und Erziehungslager [muuda]
1942. aasta suvel moodustati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja selle alluvuses neli suurt töö- ja kasvatuslaagrit, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.
- Jägala Töö- ja Kasvatuslaager (august 1942 - september 1943)
- Murru Töö- ja Kasvatuslaager
- Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager
- Harku Töö- ja Kasvatuslaager (27. oktoobril 1942 hukati Harku laagris 243 Eesti mustlast, sealhulgas 38 inimest Koslovski suguvõsast (lisaks 2 Koslovskyt) ja 79 inimest Mitrovski suguvõsast. Nende hulgas olid ka politseinik Ranniku ja omakaitselaste poolt arreteeritud Tõrva mustlased.[3])
- Lasnamäe vangla
- Tartu Töö- ja Kasvatuslaager (ülem Karl Linnas)
- Turba Töö- ja Kasvatuslaager (Ellamaal, Ellamaa elektrijaama juures. Vangid käisid tööl turbarabas. Laager oli mõnisada meetrit Tallinn-Haapsalu raudteest, lagedal rabapinnal, kuhu ümber oli tõmmatud traataed, aia sees barakid.[4])
- Pikemalt artiklis Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Loend ei ole täielik.
Viited [muuda]
- Karl Huser, Reinhard Otto. Das Stammlager 326… S. 18.
- ↑ Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG
- ↑ Quelle und weiterführende Hinweise. Siehe auch die Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)
- ↑ Mustlaste likvideerimine Tõrvas
- ↑ Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- "Treblinkast leitud massihaud sulgeb holokaustieitajate suud" Delfi, 17. jaanuar 2012
