Väetis

Allikas: Vikipeedia
Tennessee jõe orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte.

Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Taimede kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks.

Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.

Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne, näiteks turvas ja mineraalide setted; toodetud läbi looduslike protsesside (kompostimine) või läbi keemiliste protsesside, näiteks Haberi protsess.

Väetiste liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väetised jagunevad kahte rühma : orgaanilised väetised ja mineraalväetised. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts , kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule . Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks.Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]