Klas Eriksson Fleming

Allikas: Vikipeedia
Albert Edelfelt: "Hertsog Karl Klas Flemingi surnukeha mõnitamas." (1878)

Klas Eriksson Fleming (ka Claes, Clas või Klaus Fleming; umbes 153013. aprill 1597) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.

Klas Eriksson Fleming oli Rootsi kuningriigi suuradmiral alates 1588 ja marssal alates 1591. Ta oli ka Viiki vabahärra ning alates 1591 Soome ja Eestimaa asevalitseja. Temast sai kuningas Johan III, hiljem ka tema poja Sigismundi usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid.

Aastal 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningale truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende Turu (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail 15961597 likvideerida.

1597. aasta aprillis Klas Eriksson Fleming suri, kuid Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks Sigismundimeelsete võimu alla.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klas Flemingi isa, Erik Joakimsson Fleming, oli samuti silmapaistev riigimees ja Gustav Vasa soosik.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Berndt Federley (1906-1976): Claes Eriksson Flemings fullmakter av år 1591, 15.lk., Helsingfors, 1937 (Separaat väljaandest: Historisk Tidskrift, 1937), URRAM