Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Rootsi kuningas Sigismundi poolsete saadikutena olid lepingut sõlmimas riiginõunik ja rüütel Sten Banér, Tallinna ja kogu Eestimaa asehaldur Göran Boije, Åminne härra Krister Klasson, palgasõdurite pealik ja Narva asehaldur Arvid Eriksson, kuningas Sigismundi sekretärid Niclas Rask Mälstadist ja Hans Kranck, ning Vene tsaar Fjodor Ivanovitši poolt okolnitš ja Kaluga namestnik vürst Ivan Samsonovitš Turenin, stolnik ja Jelatomi namestnik Ostafi Mihhalovitš Puškin, kirjutajad Grigori Ivanovitš Klobukov ja Posnik Dmitrijev.
Täyssinä rahu lõpetas 1590. aastal alanud Vene–Rootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga. Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeetele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.
Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni.
Kirjandus [muuda]
- Werner Tawaststjerna: Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota : sotavuodet 1590-1595 ja Täysinän rauha, Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1929, ESTER (Otto Liivi retsensioon. Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172-173)
- Olof Simon Rydberg, Carl Hallendorff: Sverges Traktater med Främmande Magter Jemte andra dit hörande handlingar. Femte delens förra hälft. 1572-1632. Stockholm, 1903
