Gustaf Banér

Allikas: Vikipeedia
Gustav Axelsson Banér

Gustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland20. märts 1600 Linköping) oli Rootsi riigitegelane.

Ta oli riiginõunik (1570), Tallinna ja Eestimaa asehaldur 1588 kuni 1590.

Ta mõrvati Linköpingi veresauna ajal, kui hukati Stångebro lahingus vangistatud Karl IX vastased aadlikud, ning maeti Uppsala katedraali.

9. augustil 1582 kinkis kuningas Johan III talle Uexküllide Virtsu vasallilinnuse ümbruses asunud Virtsu (Werder) mõisa Hanila kihelkonnas Läänemaal.[1]

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanemateks olid rüütel Axel Nilsson Banér (1513–1554) ja Margareta Pedersdotter Bjelke (1510–1557).[2]

Ta abiellus 8. oktoobril 1581 Stockholmis Kristina Svantesdotter Sturega (1559–1619), kes oli riiginõunik ja riigimarssal krahv Svante Sture (1517–1567) ja Märta Eriksdotter Leijonhufvudi (1520–1584) tütar. Abielust sündisid:

  • Margareta (1582–1618)
  • Svante (1584–1628), Djursholmi härra, riiginõunik, Riia ja Liivimaa kuberner.
  • Anna (1585–1656), õukonnadaam, abiellus 1610 riiginõunik Gabriel Bengtsson Oxenstiernaga.
  • Märta (1586–1586)
  • Axel (1587–1594)
  • Peder (1588–1644), Ekenäsi ja Tuna härra, riiginõunik, kantseleinõunik, laaman, Eestimaa kuberner 1622–1626
  • Nils (1589–1614), kapten, Virtsu (Werder) mõisaomanik, langes Ingeri sõjas Evert Horni juhtimise all toimunud lahingus 20. veebruaril 1614 Staraja Russas Venemaal.
  • tütar (suri 1590)
  • Sigrid (1592–1669)
  • Märta (1593–1638), abiellus riiginõunik Lars Erikssoniga.
  • Axel (1594–1642), Djursholmi härra, riiginõunik ja riigimarssal.
  • Johan (1596–1641), riiginõunik, kindral ja riigimarssal, väejuht kolmekümneaastases sõjas, Ingeri kindralkuberner krahv Gustaf Adam Banéri isa.[3]
  • Erik (1597-1597)
  • Karl (1598–1632), Varbla (Wärpäl) mõisaomanik, Segersjö härra, ülemkammerhärra (1625), Marienburgi kuberner (1626), riigisekretär (1628), Preisimaa asekuberner (1631), hertsog Karl Gustavi kammerhärra, riiginõuniku Gustaf Banéri (1629–1680) isa.

20. detsembril 1651 said tema poegade Svante, Pederi, Axeli ja Karli pojad vabahärratiitli ja immatrikuleeriti 1652 Nr.22 all Rootsi rüütelkonda.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vana-Virtsu mõis (Hanila khk)
  2. Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.60
  3. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.10
  4. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.78
Eelnev:
Tallinna asehaldur Hans Wachtmeister
Tallinna ja Eestimaa asehaldur
15881590
Järgnev:
Vabahärra Erik Oxenstierna