Erik XIV

Allikas: Vikipeedia

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Ta oli Gustav I Vasa ja Katharina von Sachsen-Lauenburgi vanim poeg, Johan III ja Karl IX vend.

Oma kroonimisel 1560 asutas Erik krahvi ja vabahärra seisused – varem Rootsi aadlikel tiitleid ei olnud. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande.

Erik umbusaldas oma vendi, eriti Soome hertsogit Johanit, ja piiras alates 1561. aastast nende õigusi. 1563 alustas ta Johani vastu sõda, vallutas viimase pealinna Turu ning vangistas Johani koos abikaasaga. Eriku umbusaldas ei piirdunud vaid oma vendadega, vaid laienes ka teistele kõrgaadlikele nagu Stured. Mitmed neist lasi ta hukata.

1563 viis ta Rootsi sõtta Taani, Poola ja Lübecki vastu, alustades Põhjamaade seitsmeaastast sõda.

Kosinud edutult Inglismaa kuninganna Elizabeth I, abiellus Erik 1568. aastal soome lihtsõduri Maunu tütre Kaarinaga (rootsipäraselt Karin Mansdotter).

Samal aastal kukutati ta vendade Johani ja Karli poolt ning vangistati. Vennad hoidsid teda üheksa aastat vangis, muuhulgas ka Turu ja Kastellholmi kindlustes, kus Erik oli kunagi ise vangis hoidnud oma venda Johanit.

1577 lasi kuningas Johan III oma vanema venna hernesupiga mürgitada.

[redigeeri] Perekond

Isa: Gustav I Vasa

Ema: Katharina von Sachsen-Lauenburg

Erik XIV abiellus 1568 Karin Mansdotteriga.

Sellest abielust sündisid:

• poeg Gustaf Eriksson (1568-1607)
• poeg Henrik Eriksson (1570-1574)
• poeg Arnold Eriksson (1572-1573)
• tütar Sigrid Eriksdotter (1566-1633)

Erik XIV-l oli ka lapsi väljaspoolt abielu. Kõigi nende laste emaks oli Agda Persdotter.

• tütar Virginia Eriksdotter (1559-1663)
• tütar Constantia Eriksdotter (1560-1649)
• tütar Lucretia Eriksdotter (1564-1590)

Eelnev: Gustav I Vasa

Rootsi kuningas 1560–1568

Järgnev: Johan III