Soome Suurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia
Soome Suurvürstiriik
Великое княжество Финляндское (vene)
Suomen suuriruhtinaskunta (soome)

Coat of Arms of Grand Duchy of Finland-holding sabre.svg

 : Turu (rootsipäraselt Åbo)
Helsinki
Finlandduchy.jpg

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Soome suurvürstiriik moodustati Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi vahel toimunud Vene-Rootsi sõja tulemusena Rootsilt vallutatud ja eelnevalt Venemaa keisririigi poolt eelnevates sõdades vallutatud territooriumil 29. märtsil 1809. aastal Venemaa keisri Aleksander I poolt. Suurvürstiriigi valitsejaks oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

1741–1743 Vene-Rootsi sõja ja 1788–1790 aastate Vene-Rootsi sõja tulemusel Venemaa keisririigile läinud alad Soomes
Soome ajaloolised läänid
Soome suurvürstiriik 1826. aastal:
Coat of arms of Abo-Bjorneborg Governate.gif I Abo lään
Coat of arms of Tavastehus Governate.gif II Tavastehusi lään
III Heinola ehk Kyminkartano lään
Coat of Arms of Viipuri Province.svg IV Viiburi lään
Coat of Arms of Kuopio Province.svg V Kuopio lään
Coat of arms of Vaasa Governate.gif VI Vaasa lään
Coat of arms of Uleaborg Governate.gif VII Uleåborgi lään

18. sajandiks oli käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa keisririigi poolt. 1741–1743 Vene-Rootsi sõja 1743. aastal lõpetanud Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa keisririigile osa kagu-Soome territooriumist Kymi lään (hilisem Viiburi kubermang, (koos Fredrikshamni, Villmanstrandi linnade ja Nyslotti kindlusega). 1788–1790 aastate Vene-Rootsi sõja lõpetanud Värälä rahulepinguga jäid püsima Uusikaupunki rahulepingu ja Abo rahulepinguga sätestatud piirid.

Peale Napoleon Bonaparte ja Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingut vallutas Venemaa Keisririik Aleksander Iga Vene-Rootsi sõja tulemusena aastail 18081809 ülejäänud Soome territooriumi ja sõja kaotanud Rootsi loobus Fredrikshamni rahulepingu ehk Hamina rahulepingu tulemusena sellestki territooriumist. Björko linnas kokkukutsutud Soome seisuste (4 seisust) esindajad kinnitasid 7. vkj/19. juulil 1809. aastal Soome liitumist Venemaa Keisririigiga ning selle tulemusena said ka Venemaalt märgatavad eriõigused (kohaliku omavalitsuse autonoomia).

1811. aastal liideti Viiburi kubermang, ning selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel.

Soome suurvürstirigi halduskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soome Suurvürstkonna valitsejaks oli Venemaa keiser, kelle tiitlile lisati tiitel "Soome suurvürst", keisri esindajaks Soomes oli kohaliku valitsuse esimees – kindralkuberner. Soomel oli ka seadusandlik organ (mis küll ei kogunenud aastail 18091863) ja 12-liikmeline Senat (mida kuni 1816 aastani nimetati Soome Suurvürstiriigi Valitsev Nõukogu), oma kohtusüsteem ja kohalik omavalitsus. Soomes säilitati oma sõjavägi, Soomest laekuvad maksud läksid ainult kulutustele Soome ning algselt võeti kasutusele Venemaa keisririigi rubla (mis asendati 1860. aastal Soome margaga).

1813. aastal valmistati ette samaaegselt Kongressi-Poola konstitutsiooniga ka Soome põhiseadus, kuid mida ei kinnitatud. Suurvürstkonna ametiasutused allusid otse keisrile ning nende esinduseks ning Soome S. seotud küsimuste lahendamiseks oli keisri õukonnas eraldi institutsioon -

  • aastail 18091811 Soome asjade komisjon,
  • aastail 18261857 Soome asjade riigisekretär,
  • aastast 1834 Soome asjade minister riigisekretär,
  • 1891. aastani Soome asjade komisjon.
Next.svg Pikemalt artiklis Soome kindralkuberneride loend

Soome suurvürstiriigi haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurvürstiriik oli jaotatud 1914. aastal jaotatud 8 kubermanguks (soomepäraselt) lääniks:

Varasem haldusjaotus: Turu ja Pori lään (1634–, 1870. aastal liideti Turu lään ja Pori lään Häme lääniks; Mikkeli lään, moodustati 1831. aastal; Uusimaa lään, moodustati 1831. aastal; Viiburi lään, aastast 1721; Savonlinna ja Kymenkartano lään (1721–1747);Oulu lään, aastast 1775; Vaasa lään, aastast 1776; Coat of arms of historical province of Karelia in Finland.svg Savo ja Karjala lään (1775–1831)

Soome sõjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene-Rootsi nn Soome sõja (1808–09) tulemusena liideti Soome Venemaa keisririigiga ning 1812. aastal sai Soome suurvürstiriik endale kolmest jalaväerügemendist koosneva rahvusliku armee. Seda iseseisvat Soome sõjaväestruktuuri muudeti mitmel korral kuni üksuste laialisaatmiseni venestamise aja lõpul 1901–1905.

Soomes 19. sajandi lõpupoolel levinud rahvusaateid ja -liikumisi tabas alanud venestamine eriti valusasti. 1901 saadeti laiali aastail 18781901 sõjaväekohustusel põhinenud Väike armee. Soome rahvuslik sõjavägi.

Esimese maailmasõja ajal asusid Soomes Venemaa keiseririigi Balti laevastiku baas ning keisririigi pealinna kaitseks ehitatud Keiser Peeter Suure Merekindluse kaitsepositsioonid

Next.svg Pikemalt artiklis Keiser Peeter Suure Merekindlus

Soomes asusid ka Vene keisririigi XXII armeekorpuse koosseisu kuulunud:

  • 1. Soomemaa kütibrigaad (vene keeles 1-я Финляндская Стрелковая бригада), Helsingforsis;
    • 1. Soomemaa kütipolk (1-й Финляндский Стрелковый полк), Abos;
    • 2. Soomemaa kütipolk, Helsingforsis;
    • 3. Soomemaa kütipolk, Helsingforsis;
    • 4. Soomemaa kütipolk, Tammisaaris (rootsipäraselt Ekenäs).
  • 2. Soomemaa kütibrigaad (2-я Финляндская Стрелковая бригада), Viiburis;
    • 5. Soomemaa kütipolk, Mikkelis;
    • 6. Soomemaa kütipolk, Haminas (rootsipäraselt Fredrikshamn);
    • 7. Soomemaa kütipolk, Viiburis;
    • 8. Soomemaa kütipolk, Viiburis.
  • 3. Soomemaa kütibrigaad, Hämeenlinnas (rootsipäraselt Tavastehus);
  • 4. Soomemaa kütibrigaad, Oulus (rootsipäraselt Uleåborg),
    • 13. Soomemaa kütipolk, Vaasas (rootsipäraselt Nikolaistad),
    • 14. Soomemaa kütipolk, Tamperes (rootsipäraselt Tammerfors),
    • 15. Soomemaa kütipolk, Hämeenlinnas (rootsipäraselt Tavastehus),
    • 16. Soomemaa kütipolk, Abos.

Peale 1. augustil 1914. alanud Esimese maailmasõja algust 1914. aasta novembris kuulutati välja eriti laialdane venestamisprogramm aga Soomes loodeti, et Venemaa osutub alanud Esimeses maailmasõjas kaotajaks. 1915. aasta jaanuaris otsustasid Saksa armee ülemjuhatus ja välisministeerium võimaldada 200 soomlasele sõjaline väljaõpe Saksamaal.

Next.svg Pikemalt artiklis 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon
Soome Suurvürstiriik

1917. aasta Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Veebruarirevolutsiooni, märtsis 1917, kui Venemaal kukutati tsaar ja võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus, sai Soome oma endise autonoomia täielikult tagasi. Kuid varsti tekkisid Soome Eduskunna ja Vene Ajutise Valitsuse vahel konfliktid. Ja kui Eduskund oli 18. juulil 1917 võtnud vastu seaduse, mille järgi Soome siseasjade lõplik otsustamisõigus kuulub soomlastele endile, saatis Venemaa Ajutine Valitsus Eduskunna laiali.

1917. aasta oktoobris said kodanlikud erakonnad Eduskunna valimistel senise sotsiaaldemokraatide enamuse vastu valimisvõidu, kuid püüdsid viimased end maksma panna revolutsiooniliste vahenditega. Sotsiaaldemokraatide radikaalne tiib – punased – omandasid parteis üha suurema ülekaalu ning hakkas organiseerima punakaarti. Vastukaaluks moodustasid kodanlikud jõud kaitseliidu.

6. detsembril 1917. aastal kuulutas Eduskund Soome iseseisvaks Soome Vabariigiks, mida 1918. a esimestel päevadel tunnustasid nii Nõukogude Venemaa, Rootsi kui ka Prantsusmaa.

Kuid soomlastel tuli tegeliku riikluse kättevõitmiseks maha pidada Vabadussõda, soomlased jagunesid ise suuresti kahte leeri ning nende sõjal oli tugev kodusõja iseloom. Punaste poolel võitles ka 65 000 Soomes paiknevat Vene sõdurit.

Mõlemad pooled valmistusid võimalikuks relvastatud kokkupõrkeks. 15. jaanuaril 1918 volitas Eduskund kindral C. G. Mannerheimi moodustama Põhja-Soomes kaitseliidu baasil valitsusväed ja asuda neid juhtima. 28. jaanuaril 1918 puhkes Venemaast lahkulöömise vastaste, Soome punaste nn revolutsioon Vene enamlaste toetusel. Helsingis moodustati rahvakomissaridest koosnev valitsus Kullervo Manneriga eesotsas. Eduskunna osa seati etendama 35-liikmeline niinimetatud töörahva peanõukogu. Punased haarasid võimu Helsingis ja kogu Lõuna-Soomes, kavatsusega teha seda kogu maal.

Next.svg Pikemalt artiklis Soome kodusõda

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами, Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 61-80