Suomenlinna

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoSuomenlinna

UNESCO maailmapärand

Suomenlinna nähtuna mööduvalt praamlaevalt
Suomenlinna nähtuna mööduvalt parvlaevalt
Asukoht Soome Soome
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid IV
Viited 583
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 60° 8′ 37″ N, 24° 59′ 4″ E60.14361111111124.984444444444
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1991  (15. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud
Suomenlinna asukohakaart
Suomenlinna parvlaev Kauppatori kai ääres
Tagumine kuivdokk Suomenlinnas
Eesmine kuivdokk Suomenlinnas

Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks. Saarestik koosneb 8 saarest, millest 5 on omavahel sildade ja tammidega ühendatud. Saarte kogupindala on 80 ha.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1748. aastal hakkas Rootsi arhitekt Augustin Ehrensvärd juhatama saartele kindlustuste ehitamist kaitseks venelaste eest, kellega pärast Peterburi asutamist olid Läänemerel tekkinud sõjalised kokkupõrked. Läänemeri ei olnud enam Rootsi jaoks sisemeri ning Rootsi parlament otsustas 1747 rajada Viaporisse ja Loviisasse piirikindlustused.

Kindlus alistus 3. mail 1808 ilma vastupanuta Vene-Rootsi sõja ajal Venemaa vägedele. Aasta algul oli Venemaa kergesti vallutanud Helsingi ja seejärel hakanud Viaporit pommitama. Kindluse ülem Carl Olof Cronstedt alustas läbirääkimisi relvarahu kehtestamiseks ja kui maikuuks ei olnud abiväge saabunud, siis andis ta alla. Kindluses oli ligi 7000 sõjaväelast. Tema tegevuse põhjused on mõneti ebaselged, aga lootusetu olukord, venelaste propaganda, võib-olla mõned äraostetud nõunikud, kartus suure tsiviilelanikkonna elude pärast, püssirohu nappus ja garnisoni füüsiline eraldatus olid mõned allaandmise tõenäolised põhjused. Järgmisel aastal läks Soome Hamina rahu põhjal Venemaa koosseisu.

Soome ja kindluse allutamise järel Venemaa keisririigile alustati Sveaborgi kindluse juures Katajanokka poolsaarel (rootsi keeles Skatudden) ka Vene laevastikule Sveaborgi sadama ehitust.

1855. aastal Krimmi sõja ajal pommitas saari 47 tunni jooksul Briti-Prantsuse laevastik ja tekitas suuri purustusi, aga laevastik ei suutnud Venemaa suurtükiväge Viaporis päriselt hävitada ja pidi taanduma Helsingit vallutamata, purjetades selle asemel Kroonlinna.

18. vkj/30. juunil (ukj) 1906 toimus siin Viapori ülestõus, kus protestiks halva kohtlemise vastu alustatas osa Sveaborgi garnisonist mässu. Mässulised lootsid ülevenemaalise revolutsiooni puhkemist, aga see jäi tulemata ja 60 tunni pärast 20. juunil vkj/2. augustil ukj) suruti ülestõus maha. Tallinna lahes toimus paar päeva hiljem sõjalaeval Pamjat Azova sõjalaeva hõivamise katse VSDTP sõjalise organisatsiooni poolt.

19141917 valmis Helsingi ümber maa- ja merekindlustuste vöönd Krepost Sveaborg, mille osa oli ka Viapori. See oli omakorda osa suuremast Peterburi kaitsmiseks mõeldud kindlustusvööndist, Peeter Suure merekindlusest. Krepost Sveaborgi ei kasutatud sõjategevuses kunagi.

Soome sai 1917. aastal iseseisvaks. 1918 nimetati Viapori ametlikult Suomenlinnaks ja see muudeti pärast Soome kodusõda vanglaks, kus hoiti peamiselt kommuniste.

1921 hakkas riiklik lennukitehas Valtion Lentokonetehdas Suomenlinnas tootma lennukeid ja mootorsaane. 1936 kolis tootmine Tamperre.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

1973. aastal läks saarestik tsiviilhaldusse. Kompleksi haldamiseks moodustati linnavalitsuse iseseisev osakond (Suomenlinna Halduskogu). Sel ajal toimus avalik arutelu teemal, kas peaks kompleksile tagasi andma selle endise nime Viapori, aga nimi jäi muutmata.

Sõjaväe kohalolek Suomenlinnas vähenes oluliselt, aga siiski on seal tänapäeval mereväeakadeemia (Merisotakoulu). Soome sõjalipp lehvib Suomenlinnas tänapäevani.

Suomenlinnas asub ka suurte kuivdokkidega laevatehas.

1982 rajati Suomenlinnat mandriga ühendav tunnel, mille kaudu saarestikku saabuvad soojus, vesi ja elekter. 1990. aastate algul ehitati see ümber, nii et seda saab kasutada ka hädaabitranspordiks.

Suomenlinnas on avavangla, mille turvameetmed on väga lõdvad. Sealsed kinnipeetud töötavad kindlustuste hooldamise ja remontimise alal. Sellesse vanglasse pääsevad ainult need kinnipeetavad, kes tõotavad, et nad ei kasuta sõltuvusttekitavaid aineid.

Tänapäeval on see populaarne turismiobjekt ja vaba aja veetmise koht. Suomenlinna moodustab halduslikult Helsingi linnaosa, kus elab umbes 900 inimest ja lisaks töötab seal 350 inimest aasta ringi. Saartele pääseb Helsingi ühistranspordivõrku kuuluva parvlaevaga või eraveesõidukitega. Suvel võivad saared ja selle vahet sõitvad parvlaevad olla üsna rahvast täis. 2009 külastas saart rekordilised 713 tuhat inimest, peamiselt maist kuni septembrini.

Suomenlinnas ei kasutata Soomes tavalist aadressisüsteemi, mille järgi igal majal on tänavanimi ja majanumber. Selle asemel koosnevad Suomenlinna aadressid tähest, mis märgib saart, ja selle järgnevast numbrist, mis tähistab maja. Näiteks C83 on Iso-Mustasaari maja number 83.

Suomenlinna kanti 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Suomenlinnas asub mitu muuseumi, samuti Soome vanim säilinud allveelaev Vesikko. 1980-ndate keskel rajati saartele Põhjamaade Kunstikeskus. Mitu maja on muudetud kunstiateljeedeks, mida saab mõistliku summa eest kasutada. Suvel on seal laste kunstikool. Suomenlinna suveteatri etendused lähevad sageli täismajale.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

60.1479805624.98626111