Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Fi krig map1.jpg
Toimumisaeg 1808-1809
Toimumiskoht Soome
Tulemus Soome täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja Hamina rahulepingu tulemusel Soome suurvürstiriigi moodustamine
Osalised
Lilla riksvapnet.svg Rootsi kuningriik Russian COA 1796 a.jpg Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Gustav IV Adolf
Aleksander I
Friedrich von Buxhoeveden
Michael Andreas Barclay de Tolly
Filippo Paulucci

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda, seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Olukord Põhja-Euroopas enne sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Napoleon I ja Prantsuse esimese keisririigi vastase Neljanda koalitsiooni sõja lõpetanud Tilsiti rahu sõlmimise järel Prantsuse keisri Napoleon I ja Vene Venemaa keisri Aleksander I vahel, tegi Aleksander I vahendusettepaneku Prantsusmaa ja Rootsi vahel vaherahu sõlmimiseks. Rootsipoolset vastus ettepanekule, kohe ei järgnenud.

1807. aasta augustis ründas Suurbritannia kuninglik laevastik Taani pealinna Kopenhagenit ning rünnaku käigus hävitasid pool linna, viisid kaasa Taani laevastiku laevad ja hävitasid dokid ja mereväearsenali. Suurbritannia kuninglik laevastiku rünnaku põhjuseks oli Taani kroonprintsi Frederik VI keeldumine anda üle Suurbritanniale kogu Taani laevastik ja anda luba Sjællandi piirkonna okupeerimiseks. Suurbritannia kartis, et Taani liitub Prantsusmaaga Kontinentaalblokaads, kuigi Taani oli vältimaks enda tõmbamist Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelisse suurkonflikti, sõlminud 1800. aastal Rootsi-Vene-Preisi relvastatud neutraliteedilepingu. Et Taani valitsus keeldus liidust välja astumast, ründasid inglased viitseadmiral Horatio Nelsoni juhtimisel 1801 Taani laevastikku Reidilahingus Kopenhaageni all. Suurte kaotuste hinnaga hävitas Nelson suure osa Taani laevadest.

Venemaa keisrikoda, kes oli seotud sugulussidemetega Taani kuningatega (Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia) ning oli olnud ka Taani sõjaline liitlane, astus sõtta Suurbritanniaga. Ettevaatusabinõuna Suurbritannia laevastiku vastu Läänemerel, nõudis Venemaa Rootsilt Läänemere sulgemist teiste riikide sõjalaevadele. Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus nõudmisest, kuna kavatses laiendada oma valdusi Taani-Norra, Norra valduste arvel.

Sõjategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene väed alustasid sõjategevust 1808. aastal ning veebruarikuus ületas Vene armee Rootsile sõda kuulutamata Soome piiri ning alustas kiiret edasiliikumist, kohtamata Soome–Rootsi vägede erilist vastupanu ning vallutasid Helsingi ja Hämeenlinna.

Märtsikuus vallutasid Vene väed Svartholmi kindluse Uusimaal, Hankoniemi kindlustatud neeme ja Ahvenamaa saared.

Aprillikuu lõpus kapituleerus Suomenlinna kindlus, Vene vägede kätte sattus vangi langes 7 000 rootsi sõjaväelast, üle 2 000 suurtüki ja kahuri, 119 sõjalaeva ja palju sõjavarustust.

Rootslased tegid küll katseid haarata enda kätte initsiatiivi ning saavutasid ka 1808. aasta juulis mõned lahinguvõidud, kuid augustis pöördus sõjaõnn taas Venemaa poolele. Sõjategevus kestis siiski veel umbes aasta ning lõppes 1809. aasta hilissuvel.

Vene-Rootsi sõda puudutas Eestimaa kubermangu alasid. 1808. aasta augusti alguses kohtusid Hankoniemi lähistel Venemaa Balti laevastiku sõjalaevad (viitseadmiral Pjotr Hanõkovi juhtimisel) ning inglastega liitunud Rootsi laevastik. Viitseadmiral P. Hanõkov ei tihanud rootslastega lahingusse astuda ja taandus oma väega Paldiskisse. 16 laevast koosnev Rootsi eskaader koos kahe Inglise sõjalaevaga asus blokeerima Paldiski sadamat. Pärast kuuajalist piiramist ning Paldiski linna ja Vene laevastiku pommitamist lahkuti. 1809. aastal saabus Inglise eskaader veel korra Läänemerele, jäädes ankrusse Naissaare ja Suurupi lähistel, ent mingit sõjategevust sellele ei järgnenud.

Sõja tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ю.Г.Дунаева Петербургский союзный договор между Россией и Швецией и Балтийский вопрос, Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2001

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]