Eduskunna hoone

Eduskunna hoone
Eduskuntatalo
Üldinfo
Asukoht	Helsingi, Soome
Ehituse algus	1926
Ehituse lõpp	7. märts 1931
Koordinaadid	60° 10′ 21″ N, 24° 56′ 0″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Johan Sigfrid Sirén

Inimesed istumas parlamendihoone treppidel

Parlamendihoone (Eduskuntatalo, rootsi Riksdagshuset) on Helsingi kesklinnas Etu-Töölö linnaosas asuv maja, kus asub Soome parlament.

Ajalugu

Peaehitus 1931. aastal

Parlamendihoone graniitseinad

Parlamendihoone.

Soome esimene ühekojaline parlament valiti 1907. aasta kevadel. Maapäeva vanad kogunemiskohad maapäevahoone (Säätytalo) ja rüütelkonnahoone (Ritarihuone) olid liiga väiksed 200-le rahvasaadikule ning sellepärast 1908. aastal korraldati parlamendihoone ehitamiseks arhitektuurikonkurss. Konkursi võitis Eliel Saarineni projekt, mis oli projekteritud Tähetorni mäele (Tähtitorninmäki) massiivse rahvusromantilise parlamendihoonena. Saarineni projekteeritud hoonet siiski ei hakatud kunagi ehitama.

Parlament tegutses kuni 1930. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907-1910 peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtlik tuletõrje) majas Kesktänaval (Keskuskadu) ja 1911-1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (Hallituskadu). Praegu pole enam seda maja alles, mis 1969. aastal lammutati ja asemele ehitati uus kaasaegne hoone. Ka tänav on saanud uue nime ja on nüüd Ülikooli tänav (Yliopistokatu). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti 6. detsembril 1918. aastal vastu Soome iseseisvumise deklaratsioon. Valitsus ja parlamendi juhatus ning raamatukogu tegutsesid maapäevahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks.

1923. aastal korraldati parlamendihoone aukoha suhtes konkurss. Tähetorni mäe asemel valiti uueks asukohaks kaljune Arkadia mägi (Arkadianmäki) Mannerheimintie ääres Etu-Töölös. Järgmisel aastal korraldati parlamendihoone arhitektuurikonkurss, kus võidutööks tuli arhitektuuribüroo Borg-Sirén-Åberg pakkumine Oratoribus. Võistlustöö peamisest loojast arhitekt J. S. Sirénist, sai projekti elluviija. Hoone ehitamist alustati 1926. aastal ja see valmis 1931. aastal. Parlamendihoone pühitseti avatuks 7. märtsil 1931. aastal.

1978. aasta juurdeehitus

Tesise maailmasõja järel parlamendi tööpõld suurenes ning see tekitas ruumide kitsikust. Nelja saadikuga tööruumide asemele taheti igale saadikule eraldi töötuba. Lisaks oli kasvanud parlamendi juhtkonnale ja raamatukogule vaja lisa ruume. Arhitektuurikonkurss parlamendi juurdeehituseks korraldati 1970. aastal ning arhitektuuribüroo Pitkänen-Laiho-Raunion projekteeritud kolmeosaline juurdeehitus valmis 1978. aastal

Juurdeehitus projekteeriti nii, et see sulanduks ümbrusega ega muudaks parlamendihoone üldmuljet. Põhiehituse mõlemale küljele Siréni projekteeritud tööruumide taha ehitati madalad A- ja B- tiibhooned, kuhu tulid tööruumid. Lisaks A-tiivas on vastuvõturuumid ja B-tiivas parlamendi esinduslikud saunaruumid. Põhiehituse taga on poolringi kujuline C-tiibhoone, kus asuvad parlamendi raamatukogu ja juhtkonna ruumid. C-tiiva ja põhihoone vahele jääb Esimehe väljakuks (Puhemiehenaukioksi) kutsutav poolringi kujuline plats.

Parlamendihoone rekonstrueeriti aastatel 1980-1985. 1980. aastate alguses C-tiiva kõrval asunud Linnaliidu (Kaupunkiliito) maja läks parlamendi käsutusse.

2004. aasta juurdeehitus

 Pikemalt artiklis Soome parlamendihoone juurdeehitus

Rohkem lisaruume vajav parlament korraldas aastatel 1998-2000 arhitektuurikonkursi parlamendihoone juurdeehituseks, mis valmis 2004. aastal ja sai mitteametliku nime väike parlament (Pikkuparlamentti).

Siseruumid

Istungite saal.

Parlamendihoones on kuus korrust, millest viis on maapealset korrust.

I korrus

Parlamendihoone esimesel korrusel asub peasissekäik avara fuajeega, mille mõlemas servas on liftid ja ülemistele korrustele viivad trepid. Fuajee taga on parlamendi restoran, parlamendi esimehe esindusruumid ja teenindajate ruumid nagu näiteks infoteenindus, sekretariaat ja ajakirjanduse saal.

II korrus

Teine korrus on parlamendihoone põhikorrus, kus asuvad selle tähtsamad ruumid. Hoone keskel asub ümmargune istungite saal. Istungite saalis peab parlament oma täisistungeid. Saal on keskelt 25 meetri laiune ja 24 meetri kõrgune. Kogu hoonet läbiv saal saab oma valguse ümmargusest katusaknast.

Istungite saali sisustus on valmistatud pähklipruunist jakaranda puust ja kujundatud tihetalt sümeetriliselt. Saadikute kohad on jaotatud rütmiliselt poolkaare kujuliselt.

Istungite saali katusaken

Saali otsas on parlamendi esimehe poodium, kus istuv esimees või aseesimehed juhatavad parlamendi istungeid. Poodiumi ees on ümmargune, madal piirdega saalist eraldatud laud, mille taga töötavad sekretär ja stenografistid.

Esimehe poodiumi mõlemal poolel on kõnelejate poodiumid, kus rahvasaadikud peavad oma ametlike kõnesid istungite ajal. Mõlema poodiumi esiküljele on paigutatud klaasist urnid, mida kasutakse hääletuste korraldamisel (näiteks esimehe valimistel ja 1988. aastal ka presidendi valimisel). Kõnepoodiumite mõlemal poolel on avarad loožid, millest parempoolne on valitsuse loož. Loožide taga üleval seinal on hääletustablood, millede kaudu teatatakse saalis sooritatud eletrooniliste hääletuste tulemused.

Teise korruse ida küljel ehk fuajee kohal on valitsuse ruum, mis on tavaliselt peasissepääsuks istungitesaali ja pidulikel sündmustel parlamendi peosaaliks. Lõuna poolses osas asub parlamendi kohvik. Lääne poolne teine korrus on parlamendi esimehe meeskonna kasutuses, mida läbib esimehe koridor, mille kõrval asuvad parlamendi esimehe ja mõlema aseesimehe tööruumid ning esimehe koosolekute saal. Põhja külg on valitsuse kasutuses ja siin asuvad valitsuse istungite saal, vastuvõturuum ning peaministri ruum.

Välislingid

• Eduskunna hoone parlamendi koduleheküljel