Karl von Kügelgen

Allikas: Vikipeedia
Kaksikvendade Gerhard von Kügelgeni ja Karl von Kügelgeni topeltportree
Weite, bewaldete Flusslandschaft mit einem Reiter und Bettlern

Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach – 28. detsember 1831/9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang)[1] oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige.

Sisukord

Elulugu[muuda]

Jaanilinna linnuse varemed, 1818
"Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", Karl von Kügelgen, 1827–1831
Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819
Bahtšisarai, 1824

Karl von Kügelgen ja tema kaksikvend Gerhard von Kügelgen alustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni Filosoofiaülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas, Christian Georg Schütz vanema juures. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma, ertshertsog Maximilian Franzilt.

1796. aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga.

1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks [2].

1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745-1816), tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (1773–1842)[3]. Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas[4].

Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis rida joonistusi. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised.

Aastatel 1816–1827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffelii pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen (1810–1880) ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen (1802–1867) ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist.

1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali.

Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda.

Looming[muuda]

Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali.

K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaž – väikesed inimfiguurid, loomad. Joonise selgus, peen detailikäsitlus, topograafiline täpsus ja romantilised noodid meeleolus lähendavad tema pilte biidermeierile – 19. sajandi keskpaigani saksa kunstis valitsenud stiilile ja elutunnetusele. Tallinnas veedetud aastate jooksul lõi kunstnik rea maale linna ja selle ümbruse vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus.

Teosed[muuda]

  • "Toolse varemed", 1827
  • "Rakvere linnuse varemed", 1827
  • "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830
  • "Tallinna Toompea tagavaade",
  • "Tiskre"
  • "Vaade Patkuli trepi juurest"

Viited[muuda]

  1. ↑ Entry on the Digital museum of art
  2. ↑ Levin, M. Baltisaksa kunst 19. sajandi keskpaiku. Käsikirjaline materjal, EKM arhiiv
  3. ↑ Zoege van Manteuffelid
  4. ↑ Ajaloost: Ojasoo mõisas peeti tuntud kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni pulmad

Kirjandus[muuda]

  • Karl-Ernst Linz: Die Bacharacher Malerzwillinge Gerhard und Karl von Kügelgen.Verein für die Geschichte der Stadt Bacharach und der Viertäler e.V., Bacharach 1997, ISBN 3-928022-63-6 (in German)
  • Karl von Kügelgens. "Briefe an Karl Morgenstern ", Tartu Riiklik Ülikool, 1976, sarjast Publicationes Bibliothecae Universitatis Litterarum Tartuensis (saksa keeles). Karl von Kügelgeni 23 kirja oma sõbrale Karl Morgensternile, Kirjavahetus hõlmab aastaid 1806-1830.

Välislingid[muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karl von Kügelgen
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_von_Kügelgen&oldid=3557041"