Karl von Kügelgen

Allikas: Vikipeedia
Karl Ferdinand von Kügelgen
Karl Kügelgeni portree (Gerhard von Kügelgen)
Sündinud 6. veebruar 1772
Bacharach
Surnud 28. detsember 1831 (59-aastaselt)
Tallinn
Rahvus sakslane
Tegevusala maalikunstnik
Avar metsane jõemaastik ratsaniku ja kerjustega. Õli lõuendil, 33 x 42 cm.

Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach – 28. detsember 1831 / 9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang)[1] oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest, 1827–1831
Jaanilinna linnuse varemed, 1818
Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819
Bahtšisarai, 1824

Karl von Kügelgen ja tema kaksikvend Gerhard von Kügelgen sündisid Reini ääres, Kölni kuurvürsti õuenõuniku perekonnas. Vennad alustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni ülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurdi ja Würzburgi piirkonnas, Christian Georg Schütz vanema juures. 1791. aastal sai ta koos vennaga ertshertsog Maximilian Franzilt õppestipendiumi Rooma.

1796. aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga.

1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks [2].

1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745–1816) tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud 1800. aastal sama pere tütre Helene (Lilla) Mariega (1773–1842)[3]. Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas[4].

Karl von Kügelgen käis Krimmis, elas mitu aastat Saratovi kubermangus, kust 1816. aastal naasis Eestisse.

Aastatel 1816–1827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen (1810–1880) ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen (1802–1867) ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist sai kunstnik.

1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinna Tõnismäele rajatud Friedheimi suvemõisa[5], kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinna ja selle ümbrust kujutavaid veduutmaale.

Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule, tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaž – väikesed inimfiguurid, loomad. Joonistuse selgus, peen detailikäsitlus, topograafiline täpsus ja romantilised noodid meeleolus lähendavad tema pilte biidermeierile – 19. sajandi keskpaigani saksa kunstis valitsenud stiilile ja elutunnetusele.

Venemaa keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samal ajal ka maastikumaali. Tema loomingu paremikku kuuluvad Tallinna panoraamvaated linna ja selle ümbruse vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus.

1818. aasta Soome reisil valmis tal rida joonistusi, mille alusel valmistas ühena esimestest Venemaal litograafiad ehk kivitrükised. Tuntud on tema 15 litografeeritud Soome vaadet.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Toolse varemed", 1827
  • "Rakvere linnuse varemed", 1827
  • "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830
  • "Tallinna Toompea tagavaade"
  • "Tiskre"
  • "Vaade Patkuli trepi juurest"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Entry on the Digital museum of art
  2. ↑ Levin, M. Baltisaksa kunst 19. sajandi keskpaiku. Käsikirjaline materjal, EKM arhiiv
  3. ↑ "Zoege van Manteuffelid". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2014. Vaadatud 12. jaanuaril 2012.
  4. ↑ Ajaloost: Ojasoo mõisas peeti tuntud kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni pulmad
  5. ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Laidoneri villa ja Õllepruuli tänava lugu, forte.delfi.ee, 20.08.2016

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karl-Ernst Linz: Die Bacharacher Malerzwillinge Gerhard und Karl von Kügelgen. Verein für die Geschichte der Stadt Bacharach und der Viertäler e.V., Bacharach 1997, ISBN 3-928022-63-6 (in German)
  • Karl von Kügelgens. "Briefe an Karl Morgenstern ", Tartu Riiklik Ülikool, 1976, sarjast Publicationes Bibliothecae Universitatis Litterarum Tartuensis (saksa keeles). Karl von Kügelgeni 23 kirja oma sõbrale Karl Morgensternile; kirjavahetus hõlmab aastaid 1806–1830.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_von_Kügelgen&oldid=6129935"