Nikolai Langebrauni portselanitööstus

Allikas: Vikipeedia

Nikolai Langebrauni portselanitööstus (ka Nikolai Langebrauni portselanidekoreerimise tööstus või Nikolai Langebrauni Portselanimaalimise Töökoda) oli Nikolai Langebrauni juhitud portselanimaalimisega tegelenud ettevõte Tallinnas aastatel 19281940.

Ettevõtte ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Grupipilt Nikolai Langebrauni portselanitööstuse töölistest 1930ndate teisest poolest. Ees keskel istuvad (vasakult) Karl Hofmeister, Nikolai Langebraun ja Helmar Gerretz

Nikolai Langebraun ostis 1924. aastal Tallinna Ahju tänavale kinnistu, et rajada portselanimaalimisega tegelev ettevõte. Kinnistul paiknes elumaja ja oli piisavalt ruumi ka tööstushoone rajamiseks, mis valmis 1928–1929 (arhitekt Herbert Johanson).

Eestis tol ajal portselani ei toodetud, kuna portselanivalmistamise tehnoloogia oli keeruline ja kõiki vajalikke komponente Eestis ei leidu. Langebrauni äriidee põhines sellel, et kui kaunistatud portselan oli kõrgete tollimaksude tõttu kallis, siis kaunistamata portselani võis Eestisse tuua tollimaksuvabalt.

Langebraun ei olnud Eestis esimene, kes hakkas portselanimaaliga tegelema, aga ta oli esimene, kes tegi seda tööstuslikult.

Portselanimaali töökoda alustas kolme töölisega (Nikolai Langebrauni abikaasa Ellen, Astrid Tiits ja Ingeborg Rehren) tegevust 1928. aasta oktoobris veel enne tööstushoone täielikku valmimist. 25. oktoobril registreeriti esimene tööline. 29. oktoober 1928 on aga kuupäev, mida kannavad Kaubandus-Tööstuskoja fondis asuvad firma registreerimisdokumendid.

Ettevõte oli tihedalt seotud Theodor Kaarmanni firmaga, mis ostis sisse kaunistamata portselanitoodangut ja mille kaudu dekoreeritud portselan ka müüki jõudis.

Kaunistamata portselani toodi sisse peamiselt Saksamaalt ja Tšehhoslovakkiast (näiteks Bavaria, Bohemia ja Rosenthali tehastest).

Kuna Eestis vastava eriala spetsialiste polnud, siis tõi Langebraun 1929. aastal Saksamaalt ettevõtet juhtima Karl Hofmeistri, kellel oli varasem töökogemus Rosenthali vabrikust. Hofmeister pärines vanast Baieri portselanivalmistajate perest. Tema ülesandeks oli välja töötada nõude mustreid, neid maalida ja seejärel nõudele müügihind määrata. Hofmeister jäi Langebrauni juurde tööle kuni 1939. aastani (seejärel siirdus ta ümberasumise käigus Saksamaale).

1930. aastal lisandusid ettevõtte töötajaskonda portselanipuhastaja Ervin Sams ja dekoreerija Maria Krull. Aasta pärast astus ametisse ka Voldemar Irak.

Kuna kohapeal dekooriga kaetud portselan oli välismaisest, kuni kolmandiku võrra odavam, tekitas see kiiresti suurt ostuhuvi. Samas puudus ka konkurents.

Äri edenes hästi ja Ahju tänaval asuv töökoda, kus oli glasuuripealse maalingu tarvis seitse muhvelahju, jäi väikeseks. 1932. aastal võttis Langebraun Pikalaenu pangast 8000 krooni laenu ja ostis Vene tänavale veel teisegi töökoja, kuhu rajati esimesena Baltimaades kümne meetri pikkune tunnelahi. Ahju võimsus oleks lubanud tulevikus ka kohapeal portselani tootma hakata.

Tootmine Vene tänaval algas 1933. aastal ja sellega seoses palgati juurde ka uusi dekoreerijaid (Peet Aarela, Gertrud Järvekülg, Valvi Kälissaar, Ingrid Linnat, Eeva Puustak, Jutta Puustak, Antonie Tamverk jt). Valdavalt oli tegu Riigi Kunsttööstuskooli lõpetanutega.

Peatselt hakati kaunistatud portselanitooteid müüma välismaale (peamiselt Soome ja Rootsi), mis läks tänu odavamatele hindadele küllaltki edukalt. 1930. aastate lõpus võeti sellega seoses kasutusele ka ekspordiks mõeldud toodangu märgistamiseks ette nähtud rohelise ja mustaga erimärk.

1930. aastate lõpuks töötas Langebrauni portselanimaali tehases juba 36 töölist.

Teise maailmasõja puhkedes tekkisid probleemid ettevõtte varustamisel, kuna enamik toorikutest tuli Saksamaalt. 1940. aastal siirdus Langebraun ümberasumise käigus Saksamaale. Samuti lahkusid paljud teised ettevõttes töötanud inimesed.

Portselanitööstus natsionaliseeriti punavõimude poolt 1940. aastal ja ühendati Rene Veberi väikese portselanimaalimise töökojaga "Ultra". Moodustatud ettevõttest ("Keraama") sai pärast Kunstifondi üleviimist Tallinna Kunsttoodete Kombinaadi portselanimaali ateljee, millega liideti 1948. aastal Tallinna Kunsttoodete Kombinaadi keraamikaateljee. 1960. aastal ühendati keraamikaateljeega ka skulptuuriateljee.

Ateljee töötas Vene tänaval 1970. aastani, misjärel paigutati see ümber Tondile, Kunstitoodete Kombinaadi uude hoonesse. Tänapäeval asuvad aadressil Vene tänav 12 Katariina Gildi ruumid.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]