Vars

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib taime osast, eseme pikliku käepideme kohta vaata artiklit vars (käepide).

Piprapuu vars

Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega. Varte hulka kuuluvad ka risoomid.

Eluiga[muuda | muuda lähteteksti]

Puittaimede varred ehk tüved (ja juured) võivad elada 4000–6000 aastat (mammutipuu), mõnel rohttaimel on varre iga aga vaid 30 ööpäeva.

Mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

Pikimate puittaimede varred on üle 100 m pikkused (mammutipuudel, eukalüptidel), väänduvatel rohttaimedel kuni 300 m pikkused (rotangpalm Indias). Eesti kõrgeimad puud on tammed ja kuused (ligi 50 m), pikima varrega rohttaimeliigid aga humal (15 m), pilliroog (umbes 6 m) ja karuputk (umbes 3 m).

Maailma jämedaim vars on mammutipuu tüvi (läbimõõt umbes 15 m), Eestis Tamme-Lauri tamme tüvi Urvastes (8 m)[1].

Varre ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Puit- ja rohttaimed[muuda | muuda lähteteksti]

Varre ehituse järgi liigitatakse taimed

Ühe- ja kaheiduleheliste taimede varre ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Üheiduleheliste taimede vart katab kattekude ehk epiderm. Selle all on põhikoest esikoor, milles paiknevad kihtidena korrapäratult juhtkimbud. Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast ehk floeemist ja puiduosast ehk ksüleemist. Varre südamiku moodustab põhikoest säsi. Varre jämenemine toimub tänu rakkude kasvule. Vars kasvab pikemaks ladvas asuva kasvukuhiku rakkude arvelt (apikaalne kasv), harvem – näiteks kõrrelistel – esineb vahekasv ehk interkalaarkasv.

Kaheiduleheliste taimede vartes asetsevad juhtkimbud korrapäraselt ringikujuliselt. Noortel taimedel moodustub niineosa ja puiduosa vahele kambium. Kambiumi rakkude jagunemisel moodustuvad uued niine- ja puidurakud. Väljapoole tekitab kambium niinerakke (sõeltorusid, saaterakke ja niinekiude), sissepoole aga puidurakke (trahheed ehk juhtsooned, trahheiidid ja puidukiud). Tänu sellisele kambiumirakkude jagunemisele ja eristumisele toimub varre jämenemine[2].

Varre ristlõiked[muuda | muuda lähteteksti]

Varre pealispind[muuda | muuda lähteteksti]

Varre kasvusuund[muuda | muuda lähteteksti]

Varre ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Vars on telgelund, mis ühendab lehti, õisi, vilju ja juurt.

Varre juhtkudedes toimib üheaegselt kaks voolu:

Rohtsed varred võtavad osa fotosünteesist.

Lihakatesse uuenemispungadega vartesse (sibul, mugul) kogutakse taime vee- ja toitainete varud.

Ogad või kõrvekarvad varre pinnal kaitsevad taime.

Vars hajutab lehed vertikaalselt, et tagada maksimaalset valgust fotosünteesiks.

Võsu[muuda | muuda lähteteksti]

Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Kui selline vars asub pinnases, nimetatakse seda risoomiks ehk maa-aluseks võsuks. Võsul paiknevad tipupung ja sõlmekohtades külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud.

Võsu harunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Võsu maa-alused muudendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Risoom on maa-alune muundunud võsu (pohl, mustikas, sinilill, paljud kõrrelised). Asetseb maapinna suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Esineb ainult rohttaimedel.
  • Mugul on varre tipmine jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim harilik kartul.
  • Stoolon e. maa-alune võsund on peen, horisontaalne maa-alune vars, mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. Võsundile võivad moodustuda adventiivpungad ja lisajuured ning tippu ka uued noored taimed. Esineb nii roht- kui ka puittaimedel.
  • Sibulmugul on soomustega kaetud, tugevasti paksenenud maa-alune lühivõsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet. Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte sibulasoomustes, vaid varreosas (sibulakannas).

Võsu maapealsed muudendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Väänel – lehtedest, leheosadest või okstest tekkinud tugede ümber väänduvad harud, mis aitavad nõrgal varrel ülespoole ronida.
  • Võsuastel – lühivõsu muundumise tagajärjel tekkinud terav, torkav moodustus, mis on kaitseks herbivooride vastu.
  • Assimileeriv vars – assimilatsiooniorganiks muundunud vars lehtedeta taimedel.
    • Kladood e fülloklaad – lame lehetaoline assimileeriv vars


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Botaanika gümnaasiumile (kasutatud 07.12.2010)
  2. Varre siseehitus. http://bio.edu.ee/taimed/general/vars1.htm (kasutatud 07.12.2010)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile
  2. Eesti taimed. Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Tartu Ülikool.
  3. Eesti Aiaklubi koduleht
  4. Tallinna Botaanikaaia koduleht
  5. Seemnemaailma koduleht